Projektid on möödapääsmatud (I. Peil)

Indrek Peil, SÜG-i projektijuht                           

Aastakümnetepikkune elu nõukogudelikus kultuuriruumis on meid harjutanud mõttega, et sõna projekt tähistab mingit skeemi või ehitusjoonist. Tegelikult on projekt palju laiem mõiste. Projekt hõlmab endas korraga nii üksikasjaliku tegevusplaani kui ka tegutsemise enda. Tal on oma kindlad komponendid: konkreetne eesmärk, töömeeskond, tegevuskava, vahendite otsimine, kava elluviimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Läbimõeldud projekt on eesmärgi elluviimise suurimaks tagatiseks.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi esimeseks projektiks võiks nimetada 1989. aastal koolile esimese videosüsteemi hankimist. Tollal oli rahastajaks rajooni haridusosakond. Teiseks suurprojektiks oli aasta hiljem SÜG-i õpilaste ja õpetajate osavõtt Läänemeresaarte Laagrist Gotlandil. Päris oma projektiks, kus kõik algusest lõpuni ise ära tehti, võiks nimetada esimest rahvusvahelist õpilaskonverentsi “Keskkond ja Kodu”, mis viidi meie koolis läbi 1992. a. kevadel.

Keskkonnaõpetus oligi algusaastatel projektide peamiseks teemaks, kusjuures tänaseks on jõutud rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele — konverentsid “Keskkond ja Kodu” aastatel 92, 94, 95, 96, 97 ja 99; osavõtt rahvusvahelistest keskkonnaprojektidest nagu Baltic Sea Project, Air Pollution Project Europe, Coast Watch, GLOBE… ; oma suurprojektid nagu “Saaremaa mageveeuuringud”, “Kuressaare Prügikoll” ja “Tahm Eesti Õhus”. Viimasest võttis osa u. 20 kooli üle Eesti.

Just keskkonnaprojektide edukus lõi eeldused SÜG-i loodusklasside avamisele ning õpilaste edule uurimistööde konkurssidel ning bioloogiaolümpiaadidel. 1998. aastal avati internaadi ruumides hästisisustatud keskkonnalabor. Õpilaskonverents “Keskkond ja Kodu” on Euroopa kooliõpilaste hulgas populaarne — külalisi on käinud Soomest, Rootsist, Lätist, Venemaalt, Taanist, Sloveeniast, Itaaliast ja Tšehhist. Taani bioloogiaõpetaja Birthe Zimmermann leidis üritusest sedavõrd innustust, et hakkas ka oma koolis aktiivselt tegutsema, valiti BSP üle-euroopaliseks peakoordinaatoriks ning korraldas 2000. a. suvel Taanis suure rahvusvahelise õpilasfoorumi.

Keskkonnaprojekte on toetanud Avatud Eesti Fond, Haridusministeerium, Avatud Ühiskonna Instituut New Yorgis, Tartu Ülikool, Kuressaare Linnavalitsus, Lions Klubid, Eesti Looduse Fond, fond Ecologia ning mitmed Saaremaa ettevõtted. Keskkonnaprojektide maht on olnud keskmiselt 75 000 krooni aastas.

Tänaseks on projektitöö kui möödapääsmatu tegevus (eriti rahastajate leidmise osas) jõudnud pea kõikidesse kooli eluvaldkondadesse:

Keskkonnaõpetus      

Infotehnoloogia arendamine (arvutiklass, auditooriumi tehnilised seadmed, raamatukogu ja õpetajate toa ja      juhtkonna arvutiseerimine, internet internaadis)      

Kooli juhtimine (kooli juhtkonna reorganiseerimine, lülitumine üle-eetilisse koolide kvaliteedijuhtimise projekti      Eesti Kooli Kvaliteedikool)      

Kooliarendus ja õppetöö kvaliteet (õpetajate koolitusprojektid, õppematerjalide hankimine, praktikalaagrid,      projektõppepäevad, õpinguraamatud ja andmebaasid)      

Koolikeskkonna (töökeskkonna) parandamine (õpetajate toa sisustamine, baari laiendamine,      raadiosüsteem, tuletõrjesignalisatsioon, valvurid, uuest õ/a päevane turvatöötaja, jõusaal, ühisüritused      õpetajatele jt kooli töötajatele…)      

 Koolimaja (küttesüsteemi rekonstrueerimine, uued elektri-, vee- ja soojamõõturid, köögitehnoloogia, uued      tahvlid ja tahvlivalgustus…)      

Kultuuritöö (suurürituste korraldamine, sõidud festivalidele ja konkurssidele)      

Sidemed (koostöö ja külaskäigud sõpruskoolidesse Soomes, Taanis, Rootsis, mujal Eestis)      

Sport (spordipäevad, inventari ja varustuse hankimine, välise korvpalliväljaku renoveerimine, võistlusreisid)

Tõenäoliselt pole ülaltoodud loetelu täielik, kuid siiski piisav tõestamaks, et ilma projektitööta oleks elu koolis palju üksluisem ja igavam. Enamus ettevõtmisi jääks rahapuudusel tegemata. Viimasel ajal on projektide kaudu koolile igal aastal 500 – 800 tuhat krooni lisaraha tulnud. Peamisteks toetajateks on olnud Avatud Eesti Fond, Tiigrihüppe Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmaksumängu Fond, Haridusministeerium, Kultuuriministeerium ja mitmed Saaremaa Ettevõtted.

Pole juhus, et 1998. aastal loodi Saaremaa Ühisgümnaasiumis projektijuhi ametikoht. Kooli projektijuhi ülesandeks on otsida uusi arendavaid ideid ja rahastusallikaid. Eelkõige aga konsulteerida teisi meie kooli töötajaid projektide koostamisel, toetusetaotluste vormistamisel, projektide elluviimisel ning aruannete koostamisel.