|
Kunnar Sink, SÜG-i arvutiõpetaja
IKT vahenditest
IKT kasutamise ja õpetamise algusajaks SÜG-is tuleb lugeda 1982 aastat, kui matemaatika-füüsika süvaklassides hakkas õpetaja Viljar Aro kasutama NL päritoluga programmeeritavaid taskuarvuteid. Teiseks sammuks oli NL suurarvuti (seda vaid mõõtmetelt) NAIRI-K saabumine kooli 1983. aastal. Kuna tegemist oli transistoride baasil töötava poolmehaanilise riistapuuga, ei pidanud NAIRI kuigi kaua vastu. Esimesteks tänapäevases mõttes personaalarvutiteks SÜG-is said aastal 1985 olema NL poolt valmistatud Apple kloonid AGAT. AGATide saabumine tähistas tõsise programmeerimisõpetuse algust ja aastaid olid õpilased õpetaja V. Aro juhendamisel vabariiklikel programmeerimisolümpiaadidel Nõo ja Pärnu 2. keskkooli järel kolmandad (viimased kaks kooli said AGATid SÜG-iga samaaegselt).
1990-te alguses eraldati koolile klassikomplekt personaalarvuteid JUKU. Vaatamata nende väikesele töökindlusele oli nüüd võimalik lisaks programmeerimisele õpetada ka arvutigraafikat, tekstitöötlust (WordStar) ja andmebaase (dBase). Samal ajal tekkis kooli ka esimene “IBM-compatible” 286 arvuti, mis läks raamatupidajate kasutusse ning millega hakati esmakordselt välja andma arvutil küljendatud kooli ajalehte.
1993 aastal algas SÜG-is IKT vallas uus ajajärk: Haridusministeeriumi korraldatud riigihankekonkursilt sai kool 5 386SX arvutit, lisaks maatriksprinter. Algas MS DOS ja Windows õpetus. Mõnda aega jätkus paralleelselt ka JUKUde kasutamine. 1993 asus kooli arvutiõpetajana tööle Kunnar Sink.
Alates 1993. aastast on SÜG pidevalt kirjutanud projekte Haridusministeeriumi, Tiigrihüppe sihtasutuse ja Avatud Eesti Fondi poolt korraldatud konkurssidele IKT vahendite hankimiseks. Suur osa projekte on leidnud konkursi korraldajate heakskiidu ja kooli varustatus riist- ja tarkvaraga on pidevalt täienenud. Lisaks projektidele on suur osa hankeid, kaasa arvatud arvutiklassi euroremont, tehtud kooli omavahendite arvelt.
Eraldi tähelepanu väärivad järgmised IKT alased projektid:
auditooriumi varustamine arvutiga seotud audio-video tehnikaga (videomagnetofon, helivõimendi, raadiomikrofon, kaamera, video/data projektor, videomakk, CD mängija, kassettmagnetofon, kõlarid) raamatukogu arvutiseerimine (üks töökoht raamatukogutöötajatele, tarkvaraks KIRJASTO, lauaskänner, laserprinter ja viis töökohta õpilastele) avatud internetipunkt SÜG-i ühiselamus kuue töökohaga, ühe teenindava arvuti ja laserprinteriga õpetajate toa varustamine arvutitega. Praeguse seisuga on enamus kasutatavaid arvuteid Pentiumid (ka P II), üksikud töökohad ka 486-d. Kõik arvutid on ühendatud kohtvõrku ja omavad Internetiühendust (momendil Aironet raadiokaardiga AS Teetormaja abil EENet võrku). Operatsioonisüsteemiks töökohtadel on valdavalt W95/98, serveritel Linux ja MS Windows NT server 3.51. Arvutivõrgu ligikaudsest topoloogiat näitab järgnev joonis.

Arvutiõpetusest Arvutiõpetus algab SÜG-is algklassides: 1.-2. klassis üks tund nädalas, edasi 3.-4. keeleklassis üks, reaalklassis kaks tundi nädalas. Algklasside arvutiõpetus on tihedalt integreeritud teiste õppeainetega. Aktiivselt kasutatakse Internetti, eriti Miksikese õppekeskkonda. Põhikooliastmes tunniplaanijärgset arvutiõpetust ei toimu, kuna algastmes omandad piisava oskuse kõik õpilased. 6.-9. klassis toimub soovijatele võimaluse korral arvutiõpe ringitööna.
Gümnaasiumiastmes on arvutitunnid tunniplaanis keele- ja loodusklassidel 10. klassis, reaalklassil ka 11. klassis. 12. klassis saab arvutiõpetust valida teisel poolaastal valikainena. Gümnaasiumi osas baseerub õppekava AO moodulitele, kuna riiklikus õppekavas arvutiõpetust fikseeritud ei ole. Reaalklass saab lisaks ka programmeerimise algõpetust, aktiivsemad huvilised õpivad täiendavalt programmeerimist huviringis ja osalevad olümpiaadidel.
Arvutiklass on lisaks arvutitundidele kasutuses veel bioloogia, matemaatika ja keelte õpetamiseks vastava tarkvara abil. Õhtustel aegadel saavad õpilased arvutit kasutada õppetööks, uurimustööde ja referaatide koostamiseks