Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 543

Saada link Prindi PDF

 



12. september 2017 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 543



KOLMAPÄEVAST REEDENI

11.-15.09    Jukude nädal

K  13.09   
18.00  7.b klassi lastevanemate koosolek

N  14.09   
18.00 6.-9. klasside lastevanemate kool

R  15.09   
15.00  Haridusminister Mailis Reps kohtub Saaremaa haridusjuhtide ja õpetajatega aulas    
19.00 JUKUDE PIDU
GLOBE keskkonnauuringute konverents Palupera Põhikoolis
Väikeste kodu-uurijate tänupäev Lääne-Virumaal

L  16.09   
GLOBE keskkonnauuringute konverents Palupera Põhikoolis
9.00 Väikeste kodutütarde matkamäng lossihoovis

P  17.09

E  18.09   
LIIKUMISNÄDAL
9.45 PK klassivanemate koosolek
10.45 G klassivanemate koosolek
13.00 Direktsiooni koosolek

T  19.09   
LIIKUMISNÄDAL
9.00 Sügisene liikumispäev
16.00 õpilasesinduse koosolek
18.00 10.kl lastevanemate kool

K  20.09  
LIIKUMISNÄDAL

N  21.09   
LIIKUMISNÄDAL
Õpilasesinduse valimine vahetundide ajal
„Selge pilt“ koolitus
18.00 11. kl lastevanemate kool

R  22.09   
LIIKUMISNÄDAL
Sügisene looduslaager gümnaasiumi loodusklassidele

L  23.09   
Sügisene looduslaager gümnaasiumi loodusklassidele   

ÕNNITLEME!

Luise Vevers (9.A) — 3. koht juuniorite arvestuses Eesti ratsutamise kolmevõistluse meistrivõistlustel.
Andre Koppel (9.B) — 2. koht Saare maakonna tennise meistrivõistlustel nii meeste üksikmängu kui paarismängu kategoorias.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  13.09    Merike Kuldsaar. Island — kui ilus 2
N  14.09    Direktsiooni info
R  15.09    Raili Tamm. Klassiga Gotlandil
E  18.09    Viljar Aro
T  19.09    LIIKUMISPÄEV
K  20.09    Reet Lulla. Erasmus Plus meie koolis
N  21.09    Direktsiooni info
R  22.09    Mia Rand. Vanaemana Portugalis    

VANAVANEMATELE MÕELDES

Üks vana indiaanlane õpetas lapselast: „Pane tähele, igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega. Üks hunt sümboliseerib kurjust (kadedus, armukadedus, ihad, valed, jne), teine hunt sümboliseerib headust (rahu, armastus, lootus, truudus jne). „ Vanaisa sõnad avaldasid väikesele indiaanipoisile sügavat muljet, ta jäi mõttesse ja küsis siis: „Aga, vanaisa, kumb hunt lõpuks võidab?“ Vana indiaanlane naeratas. „Alati võidab see hunt, keda sa toidad.“

Möödunud vanavanemate päeva meenutades tasub mõelda meie rollile oma lastelaste suureks sirgumisel — milliseid lugusid me neile jutustame, millest omavahel (nende kuuldes) räägime, milliseid aegumatuid väärtusi tahtmatult edasi anname, milliseid peretraditsioone neis kinnistame. Küllap näeme neis sageli ka iseennast ja küllap muudavad nemad meidki. Kui me kõik koos ses ühises minekus võita suudame, muutub ka maailm üha paremaks.

Kena vanavanemate aega soovides
Viljar Aro, koolijuht

SPORDINÄDAL 2017 TERVE EESTI EEST !

Osalemine  üle-euroopalises ja -eestilises kampaanias, et noored oleksid veelgi tervemad, tugevamad, rõõmsamad, targemad.

Selgitame välja kõige tublima, aktiivsema klassi, kes pälvib Spordinädala tunnustuse ja auhinna.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis toimuvad järgmised üritused põhikooli ja gümnaasiumi osale.

ESMASPÄEVAL, 18.septembril - kooli meistrivõistlused kergejõustikus  4T ja 4P  5.-12. klassidele endise põhikooli staadionil. Vihmase ilma korral Spordihoones.
Kavas: 60m/ 100m, pall/ kuul, kaugus, T-500m, P-1000m.
Kell 8.30  7.-9.kl        
Kell 10.30 5.-6.kl        
Kell 12.30 10.-12.kl

TEISIPÄEVAL, 19.septembril ülekooliline liikumispäev eriprogrammiga.

KOLMAPÄEVAL, 20.septembril
pärast tunde pallimängud
Kell 15.00  Mini-areenal 5.-6.kl P jalgpalliturniir
Kell 15.00  7.-9.kl P jalgpalliturniir  kahel väljakul kooli kunstmurustaadionil
Kell 15.00  7.-9.kl T saalihoki turniir kooli võimlas (vahetusjalatsites) !
Kell 15.00  5.-6.kl T võimalus mängida rahvastepalli kooli korvpalliväljakul
Kell 16.30 10.-12.kl P jalgpalliturniir kooli väljakutel
Kell 16.30 10.-12.kl T saalihoki turniir kooli võimlas (vahetusjalatsites) !

NELJAPÄEVAL, 21.septembril
kooli staadionil pärast tunde klassidevaheline pendelteatejooks ja ringteatejooks
Kell 15.00  5.-9.kl   5T + 5P  pendel- ja ringteatejooks
Kell 16.15  10.-12.kl 5T + 5P pendel- ja ringteatejooks
Kell 15.30  kooli võimlas  vahetusjalatsites (puhastes jalatsites) 7.-9.kl võimalik mängida 3T + 3P võrkpalli
Kell 17.00 kooli võimlas vahetusjalatsites (puhastes jalatsites) 10.-12.kl võimalik mängida 3T +3P võrkpalli

REEDEL, 22. septembril pärast tunde jalgrattamatk Kuressaare- Nasva- Kuressaare.
Head hasarti, kauneid sporditulemusi ja ilusaid uusi isiklikke rekordeid!
Päikest teile!

Täpemat infot saab kehalise kasvatuse õpetaja Aime Metsmaalt

7.- 9.kl  T klassidevaheline jalgpalliturniir SÜG–is

Võistkonnas 5+1 liiget, mänguaeg 2x12 min

Ajakava:

Kolmapäeval, 13. septembril
15.00 7.a- 8.a I väljakul
7.b- 8.b II väljakul
15.45  7.a- 7.b  miniareenal
16.00  8.a- 9.a I väljakul
8.b- 9.b  II väljakul

Neljapäeval, 14.sept.embril
15.30  7.b- 8.a  I väljakul
7.a- 8.b  II väljakul
16.00  7.b- 9.a  I väljakul
7.a- 9.b II väljakul
16.30   8.a- 9.b  I väljakul
8.b- 9.a  II väljakul

Reedel, 15.septembril
12.15  9.a- 9.b  I väljakul
14.00  7.b- 9.b I väljakul
16.00  8.a- 8.b  I väljakul

Esmaspäeval, 18.septembril
16.00 9.a- 7.a I väljakul

Lisainfot saab loovtöö tegijalt Karmen- Kelsi Kruutilt 9.Bst

ESTBEL Kuressaares

Tere, armas koolipere!

Tahaksime jagada teiega head uudist. Nimelt saab Kuressaares alguse uus igakuine kontsertsari -
"Eesti Pärimusmuusika Keskus soovitab".
Sarja alustab Eesti - Belgia indie-folkansambel
Estbel (www.estbel.ee), kes esitleb oma uhiuut plaati "SAAR", mille materjal sai kokku pandud ja salvestamisvalmis lihvitud just Saaremaal.



Estbel on üsna harukordse koosseisuga ansambel. Kokku on saanud kaks eestimaist unistajat ning belglastest vennad Dhoored. Ansambel loodi 2016. aasta veebruaris, kui nelik  Saaremaal  esimest  korda  päriselt  kokku  sai.  7-päevane  saarel viibimine  oli intensiivne  elamus  imeilusas  keskkonnas.  Pärast  seda  nädalat  tundus  “Saar”  ka sümboolselt sobiv pealkiri debüütalbumile, mis valmis 2017. aastal Tallinn Music Weeki ajaks.

Estbeli muusika on mitmekesine ja värvikas, kuulamisrõõmu jagub nii pärimuse- kui ka indie-sõpradele, noortele ja vanematele kuulajatele.
• Leana Vapper-Dhoore - laul, torupill
• Sänni Noormets - laul, viiul
• Hartwin Dhoore - diatooniline akordion
• Ward Dhoore – DADGAD-kitarr

Pilet: 8€ (õpilased ja pensionärid)/ 10€

NB!
Ostes korraga 10 piletit või rohkem, kehtib grupisoodustus – 1 pilet = 6€.
Piletid müügil Piletimaailmas ja tund enne kontserdi algust kohapeal.
Soovime teile head kooliaasta algust ja rõõmu hinge ning loodetavasti kohtume juba
järgmisel neljapäeval, 14. septembril kell 19.00 K
Kuressaare Linnateatris!

Heade soovidega, rahvamuusikud
Leana Vapper-Dhoore & Hartwin Dhoore

Riigigümnaasium — illusioon ja tegelikkus

“Jälgides viimastel aastatel kohalikus meedias toimuvat, võib julgelt väita, et pole vist olemas paremat vahendit saarlasi omavahel karvupidi kokku ajada kui lihtsalt mainida sõna “riigigümnaasium”,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Karl Hendrik Tamkivi.
See uudissõna on toonud kaasa kohaliku ühiskonna lõhestumise tunduvalt keerukamal moel kui pelgalt “jah” või “ei”. See kirjutis ongi saanud süüdet vaatepildist, kus kohalik võim ja teised riigigümnaasiumi tulihingelised toetajad näevad protsessi pelgalt mustvalgena, arvudena ja ilusate unistustena paberil, minetades inimlikkuse, reaalsustaju ja ratsionaalse mõtlemise.

Koolisüsteemi reformimine ja riigigümnaasiumide rajamine on esmapilgul loogilised otsused – keegi ei saa eitada fakte, nagu maapiirkondade tühjenemine, negatiivne iive ja ajale jalgu jäänud õpperajatised. Kohalike omavalitsuste, eriti veel ääremaiste silmis on see suurepärane võimalus muuta haridusmaastikku kaasaegsemaks oma ahtakest eelarvet vaevamata. Siiani jookseb see mõttelõng väga mõistlikku ja arukat rada. Sellele järgneb aga tohutu ähmaste eesmärkide, pastakast imetud põhjuste ja olematu loogika pundar, mida ei suuda arusaadavalt lahti harutada isegi selle pooldajad.

Parandab tingimusi?
Põhilise argumendina tuuakse välja, et riigigümnaasiumi loomine parandab õppimistingimusi ja õppetulemusi märgatavalt, aga see väide jäetakse ilma ühegi vettpidava plaani või lahenduseta õhku rippuma.

Kas arenguhüpe peaks toimuma, kui riigigümnaasiumisse valitakse tööle parimad pedagoogid? Kuidas üldse adekvaatselt hinnata pedagoogi tugevust või nõrkust? Reaalsuses ei saa me võrrelda põhikooli ja gümnaasiumiastme õpetajaid, sest juba nende õpetatavaid sihtrühmi ei saa kõrvutada. Kui juba Tallinnas ja Tartus aetakse erialaõpetajaid tikutulega taga, siis millisest õpetajate valikust me siin saarel üldse rääkida saame?

Ehk mõeldakse õppetingimuste parandamise all kaasaegsemaid õppevahendeid? Oma kooli näitel võin julgelt väita, et eurorahaga soetatud nutitahvlid praeguste pedagoogide silmis mingit väärtust ei oma. Uskuge või mitte, ka lapsed eelistavad vanakooli kriiti-tahvlit. Tugev õpetaja ei vaja tehnoloogilisi imevidinaid ja õpilane hindab nutiseadmetest enam head õpetajat.
Huvitava väitena tuuakse esile meie koolide väheseid valikuvõimalusi ja huvitavate valikainete puudumist. Tegelikult on koolides juba praegu valikainete ampluaa nii lai, et õpilased on kõigi variantide ees lausa nõutud. Muide, Eesti koolides valikaine kursuseid ei avata, kui ei ole täidetud kursusel osalejate miinimumarv, milleks on 12 õpilast. Juba praegu ei saa nii mõnigi talle huvipakkuvat ainet õppida just selle tõsiasja pärast. Mis siis veel saab, kui olemasolevatele võimalustele suursugust lisa lubatakse? Kas selleks, et uusi valikuid tarbida, antakse õpilastele ka erandkorras pikem ööpäev kui 24 tundi?

Emma-kumma gümnaasiumiga seotud inimesele jääb mõistetamatuks väidetav koolidevaheline vaen. See “vaen” on meie haridusmaastikul ainuke edasiviiv jõud. See “vaen” on teinud lugematute vilistlaste ja ka praeguste õpilaste koolielu unustamatult põnevaks. Koolipõlv oleks mõeldamatu kahe kooli vahelise spordikarika, SÜG-i kabaree või KG Minifilmita. See on vaid imetilluke kild sellest kurikuulsast “vaenust”, mis teeb iga õpilase koolielu värvikaks. Minule kui osale sellest melust tundub see väärarusaam lihtsustatud variandina kahe kooli erinevast mentaliteedist, õpetamise stiilist ja õpilaste loomusest. Nagu on praeguses multikultuurses ühiskonnas paslik öelda: “Erinevus rikastab!” Nii on ka meie linna kahe gümnaasiumiga – meid ei ole võimalik üheks suruda, sest just omaette eksisteerides anname teisele osapoolele niivõrd palju juurde.

Paljudest riigigümnaasiumi-teemalistest diskussioonidest kumab läbi kurb tõsiasi – märgatav hulk soovijaid ei pruugi uude gümnaasiumisse pääseda, kui valik tehakse õppeedukuse põhjal, sest paraku on just see ainus mõõdetav suurus otsuse tegemisel. Kuivõrd palju võiks tuua näiteid edukatest inimestest, kes omal ajal ääri-veeri gümnaasiumisse pääsesid. Mis saab siis, kui sissepääsuläve veelgi tõsta?

Kes suudab adekvaatselt hinnata, millise kuueteistaastase vaimne võimekus gümnaasiumini ei küündi või kelle puhul on tegu pelgalt ealise laiskusega? Jah, alternatiiviks tuuakse õppimisvõimalust näiteks Orissaares või Kärdla  riigigümnaasiumis,  kus  on  lastele  kohti

küllaga. Kui esimene variant on lihtsalt äärmiselt ebapraktiline, siis teise puhul tekib küsimus, et kui saarlane on juba nõus last Hiiumaale õppima saatma, siis miks vaidleme veel sellise tühise teema üle, nagu selleks on riigigümnaasium. Ilmutamata vähimatki sallimatust hiidlaste vastu, näitab selline väljaütlemine minu arust, kuivõrd vähe asjadele kaine mõtlemisega tegelikult otsa vaadatakse.

Olla noor ja näha, kuidas raha, poliitiline sasipundar ja empaatiavõime puudumine on moodustanud tõelise ussipesa, on viisakalt öeldes kurb, kohati isegi muserdav. Linnavalitsuse programmilised seisukohad Kuressaare linna arendamisel aastatel 2013–2017 on hoolimata poliitilistest vaadetest ilusad: “Toetame praeguse hea koolisüsteemi säilimist Kuressaares.” Sõnadel ja lubadustel poliitmaastikul teatavasti mingit kaalu ega garantiid ei ole. Fakt, et lubatakse juurde luua lasteaiakohti, samal ajal koolikohti vähendades, võtab plaani usaldusväärsuse üsnagi edukalt kokku.

Vanarahvas on alati osanud enda ümber toimuvat tabavalt väljendada, nagu näiteks ütlus mõõtmise ja lõikamise kohta. Praegust hetke sobiks iseloomustama just see kuldne väljend veidike kaasaegsemas kuues: “Üks kord mõõda, üheksa korda lõika.” Just nõnda mõtlematult tormatakse uuendustele avasüli vastu, kui mõistlik oleks asju korraks eemalt vaadata ja näha laiemat pilti.
Riigigümnaasium ei ole kohustuslik, kõik vanemad ei seisa riigigümnaasiumile vastu ja kõik õpilased ei ole uue kooli poolt. Siin loos ei ole musta ega valget, see protsess vajab avalikku arvamust, sest vabadusega kaasneb kohustus vastutada.

Kui arvamust ei avalda õpilased, õpetajad ega teised, kellele see asi hinge läheb, siis tehakse otsus jällegi kuskil kõrgemal, viisil, millega lõpuks kumbki osapool rahule ei jää. Proovigem hetkeks unustada emotsioonid, halvad mälestused ja väärad eelarvamused, et sünniks lahendus, mis ei hõljuks illusioonides.

Karl Hendrik Tamkivi, 11.C

 
Bänner


Bänner