Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 536

Saada link Prindi PDF

 



16. mai 2017 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 536


KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  17.05   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukoja kooslek
16.00 Nõukoja koosolek
Algklasside kevadine spordipäev

N  18.05   
10.00 6. klassi ajaloo ja ühiskonna tasemetöö
18.30 VÄIKE TANTSUPIDU

R  19.05   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor (põhikool)

L  20.05   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor (põhikool)   

E  22.05   
9. kl tutinädal 22.-26.05
14.00 Uurimistööde kaitsmine

T  23.05   
14.00 Uurimistööde kaitsmine

K  24.05   
14.00 Uurimistööde kaitsmine

N  25.05   
14.00 Uurimistööde kaitsmine

R  26.05   
10.00 9. klassi lõpukella päev
Viimane tundidega päev 10. – 11. klassile                    

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  17.05    Inge Vahter, Indrek Peil. Üleriigilisest teadusfestivalist
N  18.05    Direktsiooni info
R  19.05    Madli Mikli. Õpikoer õpetaja partnerina
E  22.05    Viljar Aro
T  23.05    Madli Mikli. Muljeid Jaapanist
K  24.05    Merle Prii. Raamatuarvustusest „Ulakass“
N  25.05    Direktsiooni info
PEDKÕNELUSED SUHVEPUHKUSELE

TÄNU TEGIJALE

Inge Vahter ja Indrek Peil — Teaduslahingu uurimistöö juhendamise eest.
Merle Prii — õpilase väga hea juhendamise eest raamatuarvustuse võistluseks „Ulakass“.

ÕNNITLEME!

Gendra Allikmaa, Liisa Õunpuu ja Feridee Sevostjanov — 5. koht Teaduslahingu finaalis.
Käthriin Steinberg — üle-eestilise raamatuarvustuse „Ulakass“ eripreemia (4.-7. koht).

OPTIMISTI KÄSIRAAMAT

Kõigepealt üks tuntud ja väidetavalt tõestisündinud lugu. Uurisid kord psühholoogid kahte kaksikutest venda. Nad suleti tuppa, milles esimese venna jaoks oli tohutu hulk mänguasju. Mindi siis tunni lõppedes uurima, et kuidas oli. Poiss istus nurgas ja oli nutune — küll võis kiikhobuselt kukkuda ja elektriraudteest särtsu saada e miski nagu ei olnud hea. Teise poisi toas oli vaid hunnik eesli sõnnikut. Kui tunni pärast uurima mindi, oli poiss näost punane ja higine ning käisedki üles kääritud. Ta loopis sõnnikut igale poole laiali ja hüüdis entusiastlikult: „Kui siin on nii palju eesli sõnnikut, siis siin all kusagil peab olema eesel, kes seda kõike teeb, ja ma otsin ta üles!“ Teadagi oli esimene pessimist ja teine optimist. Kahtlemata on optimisti elu rõõmsam ja ühtlasi ka loov, leidlikum ja tulevikule suunatud. Minu sõnumiks ongi, et me kõik võiksime olla optimistlikumad. Alustada võiks kasvõi tänasest päevast. Kui mõtleks õige iga päeva õhtul, et mis on tänase päev kolm positiivset asja?

Minu tänase päeva TOP3 on:
- meie kooli õpetaja Sirje Paakspuu õnnitlemine Saaremaa aasta ema tiitli puhul;
- vestlusel Marinaga oli võimalus toonitada, kui kõrgelt me teda hindame tema väga hea töö eest algklasside ainekomisjoni juhtimisel;
- pärastlõunasel minekul koosolekule raekotta oli õhus selgelt tunda suvehõngu.

Kui nii igal õhtul teed, saadki optimistiks ja iga elatud päev tundub olevat rõõmus.
Küllap see mõjutab omakorda järgmist päeva ja nii võib saada veelgi rõõmsamaks.

OPTIMISMI KÕIGILE SOOVIDES

Viljar Aro, koolijuht

Teaduslahingu finaal Tartus

5. mail toimus Tartus Teaduslahingu finaal, mille peakorraldaja on MTÜ Elus Teadus. Sellel aastal pääsesid Saare maakonda esindama SÜG-i võistkond Kolm Tihast. Gendra Allikmaa, Liisa Õunpuu ja Feridee Sevostjanov saavutasid põnevas ja pingelises võistluses, milles osales 16 võistkonda, viienda koha.


Kolm Tihast

Teaduslahing on võistlus koolinoortele, mis toob õpilased põnevasse loodus- ja täppisteaduste maailma. Igapäevaelus ette tulevatele probleemidele ja teaduslikele küsimustele pannakse käed külge ning leitakse läbi katsetamise ja meeskonnatöö lahendus. Selle aasta ülesannete pealkirjad olid: „Tervendav aed“, „Silmaga nähtamatu maailm“, „Maastike iludusvõistlus“, „Kopa 3D pusle“, „Elektrijuhtivuse maitse“, „Topsitelefon“.
Igal võistkonnal tuli eelnevalt teha uurimistöö etteantud valdkonnas ning koostada selle kohta poster. Finaalis hinnati postreid ja nende põhjal esitatud ettekandeid. Meie tüdrukute teemaks oli loomakasvatus. Täpsemalt uuriti radioaktiivsuse taset loomalautades ja lemmiklooma magamispaikades Saaremaal. Tublideks juhendajateks olid Inge Vahter ja Indrek Peil.

Kokkuvõtte tegi Raili Tamm

RAAMATUARVUSTUSE VÕISTLUS „ULAKASS“

Laupäeval, 13. mail toimus Tartu Tamme gümnaasiumi eestvõttel juba 15. korda üle-eestiline raamatuarvustuste võistlus „Ulakass“. Tartusse oli kutsutud 10 parimat põhikooliealist noort ja 10 parimat gümnaasiumist. Meie koolist pääses põhikoolis edasi Käthriin Steinberg 8.B klassist.

Autasustamine toimus Kirjandusemuuseumis, mis algselt oma fondidega kuulus 1909. aastal loodud ERMi koosseisu. Hiljem muutus aga iseseisvaks muuseumiks oma kolme erineva fondiga, mis sisaldab rahvaluulet, kirjandust ja kultuurilugu. Igas fondis on umbes 2,5 miljonit ühikut talletamisel. Kirjandusmuuseum on ainus muuseum Eestis, mis kuulub haridus- ja teadusministeeriumile. Maja Tartu kesklinnas on ehitatud neljas erinevas ajajärgus. Muuseumi juhataja sõnul on maja nii käänuline ja sopiline, et vastsed töötajad eksivad seal alati ära, rääkimata aeg-ajalt sinna sattunud remondimeestest.

Alustuseks tutvustati meile keldris olevat näitust, kus väljapanekus tõmbas endale tähelepanu esimene lõunaeestikeelne piibel ning mõne kuulsama kirjaniku, nt Tammsaare ja Lutsu käsikirjalised eksponaadid. Kuigi Lutsu kohta on neilt kõige tavalisem järelpärimine „Kevade“ esimese lehekülje kohta oma kuulsa sissejuhatava lausega, siis kahetsusväärselt just seda lehte kirjanikuhärra väga hoolikalt tallel ei hoidnud. Edasi jätkus ringkäik muuseumi kõige vanemas hooneosas, mis pärineb 19. sajandi lõpukümnendist. Jätkuvalt on õhus tunda uhke mõisahärra linnahäärberi hõngu. Vürtsi lisas legend lillas kleidis daamist, keda ikka vahetevahel hilistel õhtutundidel või varasel hommikul ringi liikumas on nähtud.

Ja oligi aeg autasustamistseremoonia käes. Pidulikkust lisasid Tartu Tamme gümnaasiumi kolm inglihäälset tütarlast, oma luuletusi esitav Triin Sepp ning lastekirjanik Reeli Reinausi lühiettekanne teemal „Folkloor ja meedia“. Viimasest said võhikutest kuulajad teada, mis on meemid, kust nad alguse said ja et viimane kõige kuulsam meem on meie eurolaulik Koit Toomest ja tema „tapvast pilgust“. Kuulujuttudest internetiavarustes oli vast vürtsikaim Robbie Williams, kes väidetavalt mõnda aega toitus hamstritest.

Üritus tipnes muidugi autasustamisega. Žürii sõnul olid kõik väga tasavägised, teisi- kolmandaid kohti jagus algselt mitmetele, aga paraku kõigile neid anda ei saa ja punktid vaadati veel kord üle. Lõpptulemuseks pälvis Käthriin eripreemia, mille said endale 4.-7. koha omanikud. Palju õnne talle!

Merle Prii, emakeeleõpetaja

Paremad tulemused maakonna kevadkrossilt

Saare maakonna koolinoorte kevadkrossi individuaalvõistlus toimus Kärlal 21. aprillil 2017. Võistlejaid võttis vastu keskmiselt jahe päikseline kevadilm. Iga võistleja läks endast andma parimat jooksus.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi paremad tulemused olid järgmised:

T-D 650 m
I koht  Maribel Remmel 4.a 2.31,3 (Saare maakonna meister)
6. koht  Helena Tamleht 3.b 2.53,0
7. koht  Kristin Kasela 3.b 2.54,9

P-D 1000 m
6. koht Kaur Vesberg 3.b  4.17,3

T-C  1000 m
5. koht Triinu- Liis Toom 5.a 4.10,6
11. Lisete Loviise Saagpakk 5.a 4.24,9

P-C 1000 m
III koht Rico Robert Alliksoon 5.b 3.48,9
4. koht  Martin Truverk 5.b 3.49,9
6. koht  Artur Kuning 5.b 3.56,3
7. koht  Kennet Puiestee 5.b 3.57,0
8. koht  Rasmus Mäeorg 5.a 3.59,5

T-B 1000 m
6. koht  Karmelin Leivat 7.a 4.16,0
10. koht Emma Kirs 7.b  4.30,0

P-A 1000 m
I koht   Karl Hendrik Tamkivi 10.c 2.59,8 (maakonna meister)
8. koht  Egert Vilter 9.a 3.28,0

T-J 1000 m
I koht Ketlin Mäeorg 11.a 4.02,4 (maakonna meister)



P-J 1000 m
III koht Johannes Treiel 11.b 3.13,0



Õpilastega kaasas olnud õpetaja jagas tagasiteel bussis väikest kosutust.
Õnnitlen Saare maakonna meistreid ja kõiki teisi võistlejaid ilusate tulemuste eest.

Kehalise kasvatuse õpetaja
Aime Metsmaa

Maakonna põhikoolide osa parimad neiud jalgpallis õpivad SÜG-is

3. mail 2017 toimusid Saare maakonna B-kl meistrivõistlused jalgpallis neidudele ja poeglastele. Kohal oli 7 T ja 8 P võistkonda. Ilus ilm soosis sel aastal head võistlemist.Meie kooli mõlemad võistkonnad võitsid oma
alagrupid. Ka finaalmängud lõppesid viigiga. Siis tuli penalte lööma hakata. Tüdrukud lõid 3 vastaste, KG 2 vastu ja võitsid esikoha.
Väravalööjate edetabelit juhtis Huberta Karma 5 väravaga, Triinu Eliise Põld lõi 3 väravat ning 1 värava tegid veel Karmen Kelsi Kruut, Grete Jõgi, Carmen Electra Pirn.

SÜG-i võidukas võistkonnas mängisid Johanna Priske (väravavaht) 8.b, Karmen Kelsi Kruut 8.b, Triinu Eliise Põld 8.b, Grete Jõgi 9.a,

Gendra Allikmaa 9.a, Huberta Karma 9.a, Marleen Mai 7.b ja Carmen Electra Pirn.



SÜG-i poiste finaalmängu 0:0 Salme PK-ga lõppedes alustati penalte lööma. Lõpptulemus 1:2 Salme kasuks. Meie poisid said II koha.

Väravalööjate edetabelit juhtis Mattias Rihvk 4 väravaga. Vastaste väravavaht pidi oma väravast välja võtma veel Oskar Kivi löödud palli. SÜG-i poeglaste võistkonnas mängisid Paul Antsaar 8.a, Kaarel Vokk 8.a, Joonas Prii 8.a, Erik Laanemets 9.a, Mattias Rihvk 9.a, Egert Vilter 9.a, Markus Kivi 9.b, Oskar Kivi 9.b.
Võistkonnad said kaela medalid ja karikad.

Õnnitlen veelkord võidukat neidude ning poeglaste võistkonda ja soovin meeldivaid saavutusi edaspidiseks. Te olite võrratult tublid. Aitäh!

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

VARI

Sten Roosi muinasjutuvõistluse ergutusauhinna pälvinud lugu.

Elas kord üks väike poiss nimega Peeter. Ta oli üpriski tavaline marakratt, kellele meeldis palli mängida, ringi joosta ja muid taolisi tegevusi harrastada. Tema tavaline päevaplaan koosnes enamjaolt mängimisest.
Kogu Peetri elu, või vähemalt nii kaua, kui ta mäletas, oli temaga alati keegi teine kaasas olnud. See keegi teine nägi teatud nurkade alt välja täpselt nagu Peeter. Teiste nurkade alt võis ta aga välja näha nagu mõni täiesti teine olend. See loomulikult ei olnud ilmselt päris aus võrdlus kah, kuna üks neist kahest oli täiesti värvitu ja teine tundus koosnevat sadadest erinevatest värvisegudest. Samuti oli üks neist ainult siluett ja teine ümar laps. Peetrile sai juba maast madalast selgeks, et tema järgib oma kaaslase igat liigutust. Või äkki on see vastupidi? Selle üle arutamiseks polnud küll Peetril aega, kuna juba jälle oli tema kaaslane seadnud sammud õue poole ja talle pidi kiiresti järgnema.

Aastad läksid mööda ja Peeter olevat kasvanud. Ta ise ei küll ei märganud varasemast ajast erilisi muutusi, kuid iga kord, kui ta oma tädi kohtas, kuulis ta pikke jutte selle kohta, kuidas ta kasvanud on. Peetri meelest oli see kõik täielik jama, kuna kõik kasvasid ja kahanesid iga päev. Hommikul ollakse ikka pikad, keskpäeval peaaegu et ainult täpikesed ja õhtul jälle pikad nagu soolikad. Mis juhtus õhtust edasi, seda Peeter ei teadnud, kuna uneaeg tuli ja valgus kadus üldse ära. Koos valgusega tundus ka Peeter ära kaduvat, kuna hommikuti ta enam ei mäletanud mitte midagi sellest ajast, kui valgust ei olnud. Justkui teda ennast ei oleks olnud sel hetkel olemas olnudki. Jällegi Peetril ei olnud selle üle aega pikalt mõelda, kuna kooli oli vaja minna ja tähtsaid asju õppida.

Jälle möödus aeg ja Peeter sai vanemaks ning koos sellega ka targemaks. Nüüd Peeter uskus, et ta on vahepealsel ajal kasvus juurde võtnud. Veel oli Peeter palju rahulikumaks muutunud. Enam ei veetnud ta nii palju aega mängides või joostes ja õppimisele ei tundunud kuluvat enam nii palju aega kui varem. Vabal ajal, mida tal nüüd oli palju rohkem, mõtiskles Peeter tihti asjade üle. Mõtiskles ta ka selle poisi üle, kes oli tema külge liimitud. Ta mõtiskles, kas juhtival kohal on ikka tema või tema kaaslane. Ükskõik kui kaua ta mõtles või kui palju katseid ta tegi, ei jõudnud Peeter kindlale arusaamale. Ühes ta oli aga kindel. Kes iganes see oli, kes Peetriga kaasas käis, ei teadnud, et Peeter iseseisvalt mõtles. Ta ilmselt arvas, et Peeter on lihtsalt üks nähtus, mis teda igale poole saadab. Peeter oli tegelikult sellise vastusega täiesti rahul. Ta otsustas selle üle rohkem mitte muretseda. Seda mõeldes tõusis ta oma toolilt püsti (või siis ta tõsteti püsti oma kaaslase poolt) ja libises üle seina ja põranda, et ukseni jõuda.

Vootele Mets, 8.B

 
Bänner


Bänner