SAAREMAA  ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

KINNITATUD
Saaremaa Ühisgümnaasiumi
direktori 09. jaanuari 2006.a.
käskkirjaga nr 1-3/ 11


1.  ÜLDSÄTTED

1.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi(edaspidi SÜG-i) õppekava on Saaremaa Ühisgümnaasiumi      õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

2.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava terviktekst on köidetuna kättesaadav õpetajate toas      ja õppekava terviktekst on kättesaadav ka kooli koduleheküljel.

3.  Õpetaja koostab Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava üldosa ja ainekava alusel igal      õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab.

4.   Nõuded õpetaja töökavale SÜG-is on:
  - töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või     väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.Töökava koostamine ja arendamine kuulub     aineõpetaja pädevusse;
  - aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja     suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.
  - töökava koostamise ning rakendamisega saab aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka     suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees.See on koolikultuuri teadvustamise     protsess. Muutub õppetöö planeerimine, sisu, kontrollimine, kogu õppetöö korraldus.
  - aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades     konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja – matejale, õpetajate-vahelist koostööd ning     õppeaasta üldtööplaani.
  - aineõpetajate töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanina ja on kantud kooli     koduleheküljele õppeveerandi esimese nädala jooksul.
  - aineõpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate teemade järgi. Näidatud on     olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, oodatavad     õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.
  - aineõpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded     õpitulemuste saavutamiseks.
  - otsustused, mida aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas     õppemeetodite valiku kaudu.
  - töökavas kajastuvad läbivad teemad märkusena LT, kusjuures märgitakse ka läbiv teema.
  - aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.  

5.   SÜG-i õppekavas on üldosa ja ainekavad.
6.  SÜG-i õppekava üldosas esitatakse:
  - SÜG-i õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
  - SÜG-i õppesuunad;
  - õpetuse integratsiooni alused ja läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted ;
  - traditsioonilise aineõppe rakendamine ;
  - SÜG-i tunnijaotusplaan klassiti;
  - õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused ;
  - ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted ;
  - hindamise ja tunnustamise korraldus ;
  - SÜG-i õpilaste tugisüsteem;
  - õpilaste vastuvõtmine 1. ja 10. klassi;
  - klassivälise töö põhimõtted ;
  - õpilasesinduse töö;
  - huviringid ;
  - SÜG-i õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

7.   Ainekavad esitatakse klassiti, kus on märgitud:
  - aine õppe-eesmärgid;
  - õppesisu;
  - aine õpitulemused;
  - kasutatav õppekirjandus.

II SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA  

1.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava lähtealus
1.1.  SÜG-i õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja         koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke         vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse. 1.2.  Õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades         nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.
1.3.  SÜG-i õppekava õppe-ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on silmas peetud järgmist:
  - inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgem siht ja väärtus;
  - muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end,            võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;
  - kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised           kiiresti;
  - soov areneda ja õppida, võime analüüsida enda ja teiste kogemusi, koostööoskused,           käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas           orienteerumiseks;
  - elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja           vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;
  - üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

2.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppe-ja kasvatuseesmärgid
 SÜG-i õppe - ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:
  - suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
  - soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;
  - toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
  - austab ja järgib seadusi,on teadlik oma kodanikukohustustest ja –vastutustest;
  - tunneb end oma rahva liikmena,kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu        inimkonnaga;
  - tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste        kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
  - hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
  - usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
  - tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
  - juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast       hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;
  - on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;
  - väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
  - mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;püüab mõista asjade        tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;
  - tuleb toime muutuvas õpi-,elu-ja töökeskkonnas;
  - mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

3.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava põhimõtted
SÜG-i õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
  - luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane       ja lapsevanem õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamiseks ja selle üle otsustamisse;   - kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest       võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;
  - tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;
  - õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste       kultuur;
  - õpetus-ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja       terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;
  - õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste       esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;
  - õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele       ühiskonnas ja teadustes.

4.  Pädevuste kujundamine Saaremaa Ühisgümnaasiumis
4.1. Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või        -valdkonnas tulemuslikult toimida.
4.2.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste            ja valdkonnapädevuste kujundamist.
4.3.  Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused SÜG-i            õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.
4.4.  Üldpädevus
4.4.1.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste                 kujunemist:
  - õpipädevus, s.o suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma      õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet,omada üldvaadet      oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine,      seirata ja hinnata oma mõtte-ja õpitegevust;
  - tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada,      seada tegevuse eesmärke ja näha ette oodatud tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda,      hinnata oma tegevuste tulemusi, koostööoskused;
  - väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestegs, oma ja muude rahvaste      kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate      moraalinormide seisukohalt;
  - enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevust ja      käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
4.4.2.  Üldpädevused täpsustatakse SÜG-i õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed on järgmised:                 I aste – 1. – 3. klass;
                II aste – 4. – 6. klass,
                III aste 7. – 9. klass;
                gümnaasium 10. – 12. klass.

4.5.  Õppeainepädevus
Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

4.6.  Valdkonnapädevus
4.6.1.  Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad                   õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
4.6.2.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste                  kujunemist:
  - looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega      seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik      ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus,      geograafia, bioloogia, keemia, füüsika; läbiv teema Keskkond ja säästev areng;
   - sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku      ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi      ühiskonnas. Sotsiaalse pädevusekujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus,      ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja      säästev areng, Turvalisus ja Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  - refleksiooni- ja interaktsioonipädevus- suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja      inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid      eluviise, lahendada iseendaga. oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes      tekkivaid probleeme.Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad      õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia,      kirjandus, geograafia, bioloogia; läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle      kujundamine;
  - kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendamisel mõista , talletada, edastada,      vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus      suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis.      Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, kirjandus, võõrkeeled, kõik      õppeained oma mõistestiku ja tekstidega; läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;
  - tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö-ja      eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja.      Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika,      ajalugu, ühiskonnaõpetus; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja      selle kujundamine ning Infotehnoloogia ja meedia;
  - kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris,nautida kunstiloomingut, kasutada      kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja –teostuseks. Kultuuripädevuse      kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika,      kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus; läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;
  - matemaatikapädevus – suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse      nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel      tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia; läbiv teema      Infotehnoloogia ja meedia.

5.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppesuunad
5.1.  SÜGi õppesuunad põhikoolis on keeled ja reaal, gümnaasiumis infotehnoloogia-keeled,            bioloogia-matemaatika, matemaatika-füüsika. Kooli valitud õppesuunad kujundavad lisaks            riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus            õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja            õppesisu.Lisatunnid võimaldavad aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike            meetodi valikute kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld-ja valdkonnapädevuste            saavutamiseks.
5.2.  Põhikooli keelteklassi lisatunnid on eesti, inglise, vene ja saksa keeles.
5.3.  Põhikooli reaalklassi lisatunnid on matemaatikas ja loodusõpetuses.
5.4. Informaatika-keelteklasside lisatunnid on inglise, vene, saksa keeles, arvutiõpetuses,            valikainetena rootsi ja prantsuse keel.
5.5.  Bioloogia-matemaatikaklassi lisatunnid on bioloogias, keemias, matemaatikas, arvutis.
5.6.  Matemaatika-füüsikaklassi lisatunnid on matemaatikas, füüsikas, joonestamises.

6.   Õpetuse integratsiooni alused Saaremaa Ühisgümnaasiumis
6.1.  Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld-ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse            integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste,õppeülesannete ja            –viiside abil.
6.2.  Õpetuse integratsioon eeldab kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete            järgimist, õpetajatevahelist koostööd pädevuste konkretiseerimisel, õpetuse eesmärkide            püstitamisel, õpisituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide ja mõistestiku            määratlemisel.

7.  Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Saaremaa Ühisgümnaasiumis
7.1  Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi             eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.
7.2.  Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujunda,teadmisi,oskusi,hoiakuid,            väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude            õppeainetega.
7.3   Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava läbivad teemad on:
    - keskkond ja säästev areng;
    - tööalane karjäär ja selle kujundamine;
    - infotehnoloogia ning meediaõpetus;
    - turvalisus.
7.4.  Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi.            Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega,            paikkonnaga,Eesti, Euroopa, maailmaga.
7.5.  Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli            mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid            kujundav ning ea-ja jõukohast õppekeeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide            mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud,            individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne.Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja            töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.
7.6.  Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne            keskkond, sh majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse            eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat.            Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii,et ka järgmistel            põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi            demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.
7.7.  Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast ,            töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja            toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist,            karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva            muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.
7.8.  Infotehniloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on            saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike            sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased.
7.9.  Kool võib õpetada informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat            ainekavu läbiva teemana.
7.10.  Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse              pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase              ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet              hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja gümnaasiumis.
7.11.  Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise              kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese              enda väärast käitumisest tulenevaid ohte. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste              ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade              probleemidega kokkupuutel. 

7.12.  Keskkond ja säästev areng
7.12.1. Õppe-eesmärgid
Läbiva teema Keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane:
   - omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse       keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest       tingimustest;
   - teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja –ressurssidest;
   - teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel      vastutustundlik;
   - teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;
   - mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;
   - omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb      keskkonnaettevõtmistes. 

7.12.2.  Kujundatavad pädevused kooliastmeti
     3.klassi lõpetaja:
   - tunneb huvi looduse vastu;
   - suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;
   - oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;
   - hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;
   - tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.

      6. klassi lõpetaja:
   - omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;
   - teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;
   - tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja      nende ennetamise võimalusi;
   - oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste      suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;
   - oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist; korrigeerib oma käitumis-ja tarbimisharjumusi      keskkonnahoidlikel eesmärkidel;
   - esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;
   - on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;
   - suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;
   - väärtustab säästvat tarbimisviisi.

       Põhikooli lõpetaja:
   - väärtustab looduslikku mitmekesisust;
   - oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;
   - tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;
   - mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid;
   -mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;
   - oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab      keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;
   - omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;
   - oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada,      keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;
   - kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;
   - tunneb oma kodanikuõigusi ja –kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;    - toimib keskkonda,sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda      kahjustavat tegevust.

        Gümnaasiumi lõpetaja:
   - väärtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;
   - mõistab säästva, jätkusuutliku arengu ideed;
   - mõistab looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid, omab teadmisi lokaalsetest,      regionaalsetest ja globaalsetest keskkonna-ja sotsiaalprobleemidest, nende tekke      sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest;
   - omab teadmisi kohalike, rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööst      keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;
   - omab teadmisi keskkonnaalastest rahvusvahelistest konventsioonidest;
   - tegutseb seadusi ja keskkonnapoliitikat arvestavalt;
   - oskab ajalist perspektiivi arvestades hinnata inimtegevuse mõju elukeskkonna seisundile,      mõistab oma vastutust ressursside säästva kasutajana;
   - suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda, oskab kujundada ja vajadusel taastada tervislikku      elukeskkonda;
   - oskab vajadusel tegelda keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras;
   - mõtleb keskkonnaprobleemide lahendamisel kriitiliselt ja loovalt, mõistab, et      keskkonnaprobleemidesse suhtutakse erinevalt, püüab leida konsensust erinevate      seisukohtade vahel;
   - mõistab ettevõtluse rolli globaalmajanduses ja ettevõtete vastutust keskkonna- ja sotsiaalsete      probleemide lahendamise eest.

7.12.3. Käsitletavad teemad ja tegevused SÜG-is
      Ülekooliliselt:
   - Looduspäevad
   - Säästupäevad
   - Maapäevad
   - Keskkonna-ja looduskonverentsid
   - Looduslaagrid
   - Matkad looduskaitsealadele
   - Koristuspäevad Viidumäel, Järvel
   - Kevadine õppepraktika
   - Keskkonnaalased uurimistööd
   - Õppeekskursioonid
   - Näitused ja demonstratsioonesinemised
   - Ringid ja klubid

Ainetundides lähtutakse vastavalt ainekava võimalustele, mis on märgitud ka õprtaja töökavas. 

7.13. Tööalane karjäär ja selle kujundamine
         1. Õppe-eesmärgid
         Läbiva teema Tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:
   - tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest      lähtuvatest tulevikuprognoosidest;
   - teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu      kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;
   - arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna-ja infotööoskusi jm, et kujundada      valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ja karjääriotsuste tegemiseks.

      2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti
1. 3. klassi lõpetaja.
    - mõistab töö tähtsust;
    - mõistab töö ja elukutse seoseid,
    - teab isa ja ema ameteid;
    - teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust;
    - oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;
    - suudab järgida koostegutsemise reegleid;
    - osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes; 

 2. 6. klassi lõpetaja;
    - õpib tundma erinevaid elukutseid;
    - mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;
    - mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;
    - tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;
    - mõistab suhtlemise- ja koostööoskuste vajalikkust. 

   3. Põhikooli lõpetaja:
    - on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused,        väärtushinnangud, oskused);
    - oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel;
    - tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu,oskab selle kohta infot koguda,       süstematiseerida ja analüüsida;
    - omab teadmisi kohaliku tööturu kohta;
    - mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;
    - mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid;
   - mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni;
    - oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.  

   4.   Gümnaasiumi lõpetaja:
    - mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni;
    - jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;
    - mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;
    - tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise       viiside vastu;
    - oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete , ametite ja haridusvõimaluste kohta;
    - oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse       omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;
    - oskab tööd otsida ja tööturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest       (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne);
    - omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused,        töölepingu lõpetamine jne);
    - oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst        jne);
    - mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

      3 . Käsitletavad teemad ja tegevused SÜG-is
          Algklassides
   - Lastevanemate tööga tutvumine
   - Koolitöötajad ja nende ülesanded
   - Ekskursioonid töökohtadesse
   - Seinalehed ametite tutvustamiseks
   -Ainetundides ettetulevate ametite kohta info kogumine
   - Lihtsamad intervjuud erinevate ametite esindajatega

          Põhikooli 5. ja 6. klassis
          Teemad klassijuhatajatundides
   - Kuressaare huvitavamate ametitega tutvumine (õppekäigud, külalised)
   - Huvid ja hobid - nende seos elukutsetega.
   - Ametite ja hariduse seos.
   - Karjäärimapi koostamise algus (koondab erinevates tundides ja üritustel valminud materjali      iseenda, haridusvõimaluste ja ametite kohta, järjrkindla täiendamise korral hea abiline      hilisemate karjäärivalikute tegemisel)

           Teemad ainetundides
   - Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega. Koostööoskused. Konfliktide lahendamine      (suhtlemisõpetus)
   - Tervise, eluviisi ja elukutse seosed (terviseõpetus)
   - Erinevete elukutsete tutvustamine läbi aineõpetuse

          7.-9. klassides
          Klassijuhatajatundides:
   - Tööturu ootused
   - Kohaliku tööturu vajadused
   - Ametikooli erialade tutvustus
   - Erinevate koolide vastuvõtutingimused
   - Elukutse ja hariduse seos
   - Valikud põhikooli lõpul (psühholoog, 9. kl)
   - Kutse-eelistuste test ja tagasiside (psühholoog, 9.kl)

           Ainetundides:
   - ainega seotud elukutsed
   - ainega seotud õppimisvõimalused
   - ametikirjade koostamine – avaldus, CV, seletuskiri jne – eesti keel
   - erinevad keelekasutustasandid – eesti keel , võõrkeeled

          Üritused:
   - karjäärikonverents 8. klassi kevadel (ettekanded elukutsete kohta on tehtud eelnevate      intervjuude põhjal ning vormistatud PowerPoint’is) – psühholoog, klassijuhataja jt
   - osalemine kohalikul karjäärimessil Tulevikukompass

          Gümnaasiumis:
          Klassijuhatajatundides:
   - kõrgkoolide õppesüsteem (psühholoog)
   - kõrgkoolide sisseastumistingimused (psühholoog, koolide esindajad)
   - Hollandi kutse-eelistuste test ja tagasiside soovijatele (psühholoog)
   - edasiõppimisvõimalustest
   - kohalik tööturg, tööturu muutus

          Ainetundides:
   - isiksuseomadused ja elukutsed (psühholoogia)
   - elu eesmärgid, planeerimine (psühholoogia)
   - tööseadusandlus (ühiskonnaõpetus)
   - CV koostamine, tööintervjuu (eesti keel , võõrkeeled)
   - ainega seotud ametite ja õppimisvõimaluste tutvustamine
   - vastutustunde kasvatamine (kõik õpetajad)

          Üritused:
   - haridusvõimaluste konverents 11. kl kevadel (ettekanded koolide ja erialade kohta)
   - osalemine kohalikul karjäärimessil Tulevikukompass
   - kohtumised erinevate koolide esindajatega 

7.14.  Infotehnoloogia ja meediaõpetus
    1. Infotehnoloogia läbiva teemana
         Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse          riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.
    2. Õppe-eesmärgid
         Läbiva teema Infotehnoloogia õpetamisega taotletatakse, et õpilane:
   - mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi      aspekte;
   - omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

   3. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevused
        Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja:
   - oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid ( hiir ja klaviatuur),      väljundseadmeid (printer, monitor), püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);
   - tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;
   - oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
   - oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset teminoloogiat, kirjeldada      lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme,
   - käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia      väärkasutuse tagajärgedest;
   - käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
   - oskab kirjeldada infotehnologia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;    - kavandab, loob ja esitab infotehniloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega      esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;
   - kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud      eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;
   - mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust(õigsuse, sobivuse, ammendavuse      ja objektiivsuse aspektidest),
   - oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi ( sagedused, keskmised,      diagrammid). 

7.15.  Meediaõpetus
 7.15.1.  Õppe-eesmärgid
       Läbiva teema Meediaõpetus õpetamisega taotletakse, et õpilane:
   - õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi;
   - eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest;
   - õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja      rolle tänapäeva meediasüsteemis;
   - omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha;
   - kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega:trükimeediaga,      elektroonilise meediaga, suulise meediaga;
   - omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise      olulisemaid meediatekste koostada. 

7.15.2.  Kujundatavad pädevused
        Põhikooli lõpetaja:
   - oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja      eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutusajakirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid      meediaväljaandeid kasutada;
   - oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri;
   - oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediazanre ja leida nende põhisõnumit:      uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot;
   - oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;
   - oskab selekteerivalt ajalehte lugeda;
   - oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja      leida reklaamist talle vajalikku teavet;
   - oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida      Internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;tunneb meedia      põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist. 

      Gümnaasiumi lõpetaja pädevused:
   - oskab eristada erinevale auditooriumile määratud tekste ja väljaandeid ning nende funktsioone:      kohalik/üleriigiline meedia; üldväljaanded ja spetsialiseeritud väljaanded, teave ja      meelelahutus;
   - saab aru, kes on meedia taga: kes on omanikud, allikad, meediapersoonid jne, oskab      seostada meediast saadavat teavet nende persoonidega;
   - oskab eristada ja lahus hoida faktilist ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri, uudist      ja arvamust, teavet ja meelelahutust.
   - teab, millised on kesksete meediaväljaannete , zanrite, saadete jne põhieesmärgid ja      ülesehitusreeglid, oskab neid lugeda, kuulata, vaadata ja analüüsida;
   - oskab vaadata ja analüüsida fotosid, illustratsioone, teabegraafikat;
   - oskab kasutada elektroonilist meediat. kommenteerida Internetis olevat teavet ja seda ise      Internetis üles seada;
   - saab aru, milliste vahenditega lehte kujundatakse ja küljendatakse;
   - oskab koostada keskseid meediazanre: uudist, kommentaari, portreed, arvustust, reportaazi,      olemuslugu, probleemartiklit;
   -oskab suhelda ajakirjanikuga: teab oma õigusi ja kohustusi meedia suhtes;
   - tunneb meedia põhilisi demogoogia- ja manipuleerimisvõtteid, oskab neid tegelikus tekstis ära      tunda.

7.15.3.  Käsitletavad teemad ja tegevused SÜG-is
       Ainetundides:
   - lisamaterjalide otsimine ajakirjandusest
   - tele-ja raadiosaadete analüüs
   - ajalehtedest teatud rubriikide ülevaated
   - väitlus – teooria tutvustamine ja praktiline läbimäng
   - kõne – koostamine ja esitamine
   - teoste analüüsil paralleelide toomine ajakirjandusest;
   - teoste analüüsil ajakirjandusspetsiifikaga ülesanded (intervjuud teose tegelasega, autoriga      jne);
   - ajakirjade-ajalehtede sõnavara analüüs;
   - kohtumine ajakirjanikega;
   - erinevate ajakirjanduslike tekstide analüüs ja koostamine;
   - isiksuse omadused ja elukutsed (psühholoogia);
   - elu eesmärgid, planeerimnine(psühholoogia);
   - tööseadlusandluas (ühiskonnaõpetus);
   - CV koostamine, tööintervjuu (eesti keel, võõrkeeled);
   - ainega seotud ametie ja õppimisvõimaluste tutvustamine;
   - vastuustunde kasvatanine (kõik õpetajad);
   - meedia olemus: ajaleht, raadio, televisioon;
   - meedizanrid: uudis, intervjuu,reportaaz, portreelugu, arvamualugu,vstlus, sarjad, mängud,      jutusaated.

      Klassijuhatajatundides:
   - külaliste kutsumine:
   - artiklite analüüs teatud teemasid käsitledes

      Ülekoolilised ettevõtmised:
   - viktoriinid – allikmaterjalide otsimine;
   - ürituste kajastamine raadios;
   - meediaklubi töö;
   - kirjandusringi töö;
   - kooli infoleht;
   - kooli kodulehekülg;
   - uurimistööd;
   - koostöö Kadi raadioga;
        kooli raadiosaated;
   - haridusvõimaluste konverents 11. klassi kevadel (ettekanded koolide ja erialade kohta);
   - osalemine kohalikul karjäärimessil Tulevikukompass;
   - kohtumised erinevate koolide esindajatega;  

7.16.  Turvalisus
 7.16.1.  Õppe-eesmärgid
      Läbiva teema Turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:
    - õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;
   - õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;
   - õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;
   - õpib kasutama enesekaitsevahendeid;
   - teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust;      teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;
   - kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
   - omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;
   - teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina,      kujundab hoiaku turvaliselt liigelda. 

7.16.2.  Kujundatavad pädevused kooliastmeti
        3.klassi lõpetaja:
    - teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;
   - teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest      evakueeruda;
   - teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;
   - teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise       võimalusi;
   - teab looduslikke ohte;
   - oskab käituda veekogudel ja basseinis;
   - oskab käsitseda majapidamis- ning olmeelektroonikat ning – seadmeid;
   - teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida,
   - oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;
   - oskab käituda tundmatute asjadega;
   - teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;
   - teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;
   - mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest;
   - teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;
   - teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda;
   - tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;
   - oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta: peatuda, kuulata, vaadata, ohutuses      veendununa sõidutee ületada;
   - oskab hinnata sõidukite liiklussuunda, -kiirust ja kaugust;
   - tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel;
   - teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist      kooliteel;
   - oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
   - teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks      turvalist kohta;
   - teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada. 

          6.klassi lõpetaja:
   - oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;
   - oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;
   - teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid;
   - teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas,      põllul, aias jne);
   - teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas,      põllul, aias jne);
   - teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada      päästevahendeid;
   - tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;
   - teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki;
   - teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;
   - teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral      koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
   - teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest;
   - teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;
   - teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;
   - teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja      turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatusse;
   - teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid;
   - teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub      välistesse mõjudesse kriitiliselt;
   - oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
   - teab liiklusmärkide tähendusi;
   - teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina,      mopeedijuhina);
   - teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest      (vihm, lumi, jää);
   - teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid. 

     Põhikooli lõpetaja:
   - oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda;
   - teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse, oskab väikseid tulekoldeid kustutada;    - teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid;
   - teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral;
   - oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;
   - teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral;
   - teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva      kiirguse eest kaitsmise meetodeid;
   - teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku      võimalusi;
   - teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi;
   - käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist      põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel;
   - teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt;
   - teab, millised on juhi kohustused ja õigused;
   - teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;
   - oskab tegutseda õnnetuse korral. 

     Gümnaasiumi lõpetaja:
   - laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, õpib hindama ohuteguri suurust,      teadvustab õnnetuse ahelreaktsiooni võimalikkuse;
   - teadvustab, et ohutusnõuete täitmine vähendab hädaolukorra tekke tõenäosust ja suurendab      turvalisust;
   - väärtustab inimese tervist ja elukeskkonda, õpib õigesti hindama võimalikke ohtusid, oskab      hädaolukorda sattudes rakendada oma teoreetilisi teadmisi;
   - oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;
   - teab tulekahju arengut ja tagajärgi (tulekahju, põlemisproduktid, plahvatus), kustutamise      ohutusreegleid;
   - oskab tulekahju korral tegutseda, teisi aidata ja juhendada, anda esmaabi tulekahjus      kannatanule;
   - teab, kuidas ohtlike ainete kasutamine tööstuses mõjutab keskkonda (happevihmad jms):
   - teab ohtlike ainete tähistuse põhimõtteid;
   - teab suurõnnetuse korral rakendatavaid meetmeid;
   - teab kiirguse kasutusalasid meditsiinis, tööstuses jm, erinevust looduslikest ja tehisallikatest      saadavate kiirgusdooside vahel, inimorganismi kiirguskahjustusi;
   - teab tuumaõnnetuste korral rakendatavaid kaitsemeetmeid;
   - teab sõltuvuskäitumise olemust, uimastisõltuvuse ravi võimalusi;
   - teab, et uimastite kasutamine muudab isiksust ning on riskifaktor peresuhetes, sh ohustab      tulevase lapse tervist;
   - tunneb uimastitega seotut.

7.16.3.  Käsitletavad teemad ja tegevused SÜG-is  
   - Ikka ja jälle lugeda üle ja paluda ka õpetajail kasvõi iga õppeaasta algul üle lugeda meie kooli      normdokumentidest olulisemad. Oleme seal palju tööd ära teinud, nüüd tuleks neid ka usinasti      kasutada.
        1.  Ehk jagada läbivad teemad kahe aasta peale, keskendudes ühel poolaastal ühele.             Keskendumine ei välista teiste teemadega tegelemist, aga annab võimaluse üks asi             korralikult läbi mõelda. Poolaasta kokkuvõttena võiks siis korraldada õppenõukogus arutelu-             mitte mingil juhul formaalse!- või siis koostada pidevalt loetelu poolaasta jooksul, mida             kuskil klassides vastava teema puhul on tehtud. Poole aastaga saaks juba päris hea             ideepanga kokku.
        2.  Algklassides võimalik turvalisuse teema puhul kaasata lapsevanemaid oma tööst rääkima.             Külastada näit. Päästeametit või politseid. Tehakse, kuid see turvalisuse idee muutub             tegelikkuses tihti põnevuse või uudishimu ideeks.
        3.  Õpetaja koostab Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava üldosa ja ainekava alusel igal             õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli             ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja             –materjale ning õpetajatevahelist koostööd. Läbivad teemad on töökavas esitatud.
        4. Analüüsida erinevaid situatsioone elust ja koolielust, viia läbi vestlused. Kasvõi näiteks             pärast päästeõppust, mis oleks võinud olla paremini? Kutsuda kooli esinema             päästeametist inimesi, korraldada nendega koos mitte loenguid, vaid praktilisi tegevusi, n.ö.             peaproove teatud olukordade simulatsiooniga.
         5. Kaasata õppeprotsessi lapsevanemaid, kes õpivad ja täiendavad end. Tegeleda seaduste             ja normide selgitamisega algklassidest alates. Õpetada lastele kaassüüdlase mõistet.
         6. Viia läbi algklassides 1 klassijuhataja tund nädalas või kuus, kus keskendutakse             klassikolletiivi puudutavatele küsimustele. Mängude abil õpitakse üksteist paremini tundma             ja saadakse rohkem isiklikke asju teada. Väga tähtis on lasta lastel rääkida ka oma             tundeelust mingi olukorra puhul.
         7. Harjutada teatamist hädaolukorras. Õpetada lapsi kasutama tagavaraväljapääsu teid,             harjutada mitte paanikasse minema. Situatsioonimängud kõige paremad, kui neile järgneb             ka analüüs ja arutelu oma käitumise üle.
         8. Kodutehnikaga või koolis kasutatava tehnikaga seotud ohud, nende selgitamine lastele, et             näit. raadiot ei maksa vanni kaasa võtta, kuum pirn ei talu külma jne. Väga lihtsad, aga             olulised asjad, millest tasub rääkida mingi konkreetse olukorraga seoses, kuid ennetavalt.             Õpime ikka teiste vigadest.
         9. Harjutada lapsi kustutama ilmaaegu põlevaid tulesid ja keerama kinni vettjooksvad kraanid.             Praegu on algklassides selle kohta pisikesed kleepsud, kuid ega see ka alati ei aita. Siin on             õpetaja roll oluline. Loodusõpetuse tundides saab rääkida kogu maailma turvalisusest             seoses päikesekiirguse, metsade, kõrbete teemaga. Eesti ressursid eraldi oluline teema             loodusõpetuses ja koduloos käsitlemiseks.
         10. Kultuuriteemaga liitub ka turvalisus, kui mõelda näiteks praegu Prantsusmaal toimuvale.             Erinevad rahvad, nende arusaamised maailmast, selle pinnalt tekkivate konfliktide             võimalused. 4. klassi ühiskonnaõpetuse teemaga väga hästi liituvad asjad. Kaasata ka             reisinud lapsi ja vanemaid tundidesse, rääkimaks reisil kogetud erinevaist maailmavaateist.

8.  Traditsioonilise aineõppe rakendamine Saaremaa Ühisgümnaasiumis
    - õppe-ja kasvatustegevuses Saaremaa Ühisgümnaasiumis on traditsiooniline klassiõpe ( kõiki      õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);
   - õppe-ja kasvatustegevuse korra kinnitab kooli direktor;
   - ainetundide jaotus klassiti määratakse Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekavas. 

9.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi tunnijaotusplaan klassiti ning õppe-ja     kasvatustegevuse korralduse alusesed 

9.1. Tunnijaotusplaan esimesel kooliastmel (algklassides)


Aine 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl
Eesti keel 7 6 7 7
Inglise keel - 3 3 3
Matemaatika 3 4 5 5
Loodusõpetus 1 1 2 2
Inimeseõpetus/ühiskonnaõp 1 1 1 1
Muusikaõpetus 2 2 2 2
Kunst/tööõpetus 3 3 3 2
Kehaline kasvatus 3 3 2 3
KOKKU 20 23 25 25

9.2.  Õppetegevus esimesel kooliastmel
    - temaatiline rõhuasetus on KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA,MINA/MEIE/KODU suhetel      PAIKKONNAGA.
       1. 1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli            sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks            vajalikud alusoskused.
       2. Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende            täitmiseks kuluvat aega.Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus            kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja            õpiülesande juures püsimine.
       3. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha            väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi ja järeldusi.

       4. Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine. 

9.3.  Esimesel kooliastmel taotletavad üldpädevused
         I kooliastme lõpuks õpilane:
   - suhtub endasse positiivselt;
   - on viisakas, täidab lubadusi;
   - suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
   - käitub loodust hoidvalt;
   - hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;
   - tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõra-ühine tähendust;
   - mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;
   - teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
   - hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;
   - tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega      seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse      lugupidavalt;
   - tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
   - oskab ilu märgata ja hinnata;
   - hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja – tegevusest;
   - püüab konflikte rahumeelselt lahendada;
   - oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid,      nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi,      kaarti;
   - oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, olukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega      pöörduda;
   - oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;
   - oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;    - oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse,      koduste kohustuste ja puhkamise vahel;
   - oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande      täitmisel mõtestama. 

9.4. Tunnijaotusplaan teisel ja kolmandal kooliastmel

AINE 5. kl 6A 6B 7A 7B 8A 8B 9A 9B
Eesti keel 6 6 6 4 4 4 4 4 4
Inglise keel 3 4 3 4 3 3 3 4 3
Vene keel   2 3 3 3 3 3 3 3
Saksa keel           2   2  
Matemaatika 5 5 5 4 5 4 5 5 6
Loodusõpetus 3 4 4 2 2        
Ajalugu 1 2 2 2 2 2 2 2 2
Geograafia       2 2 -/2 2 2 2
Bioloogia       2 2 2 2 1 2
Keemia           2 2 2 3
Füüsika           2 2 2 2
Inimeseõpetus 1 1 1 1 1        
Ühiskonnaõpetus               2 2
Muusika 1 1 1 1 1 1 1 1 1
Kunst 1 1 1 1 1 2/- 1 1 1
Kehaline kasvatus 3 2 2 2 2 2 2 2 2
Tööõpetus 2 2 2 2 2 2 2 2/- 2/-
Arvuti     1     1 1    
Inglise keele, matem, loodusõp valik 2                
KOKKU 28 30 31 30 30 32 32 35/33 35/33

9.5.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppetegevus II kooliastmel
      1. II kooliastmel (4. – 6. klass) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes            EESTIGA.
   2. II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka . Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab            II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile            lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone,            kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.
   3. II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane            osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada            koolis ja väljaspool kooli.
      4. Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks            on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.
      5. Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist           soodustavate õppesituatsioonide loomine.
      6. Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte            ja õpihuvi toetamine. 

9.6.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi II kooliastmel taotletavad üldpädevused
      II  kooliastme lõpuks õpilane:
   - teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;
   - on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;
   - peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;
   - on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme;
   - tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;
   - suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub      vägivallast;
   - hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena,      õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;
   - tunneb end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;
   - suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;
   - väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;
   - väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete      ohtlikkusest;
   - väärtustab säästvat eluviisi;
   - oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;
   - tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslase töö tulemusi;
   - oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet      tõlgendada, kasutada, edastada;
   - oskab vahet teha faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk- vahend- seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;
   - oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;
   - oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada      vastavalt õppeülesande iseärasustele;
   - oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust      korrigeerima;
   - oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta. 

9.7.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi III astme tunnijaotusplaan

         Vaata tabelit p 9.4. 

9.8.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppetegevus III  kooliastmel
    1. III  kooliastmel (7. – 9. klass) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE            INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhtel MAAILMAGA.
     2. III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad          tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista          otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu          seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte,          ekskursioone.
     3. Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid          õpistrateegiaid, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid          uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.
      4. Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid          individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning          õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.
      5. Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas          toimetulekut.
      6. Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste          omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu          suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid. 

9.9.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi III kooliastmel taotletavad üldpädevused
       Põhikooli lõpuks õpilane:
   - on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma      õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;
   - on avatud enesearendusele;
   - on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende      toimimisest, kodanikuõigustest ja – kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda      õigusrikkumist;
   - austab väärikust ning inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;
   - väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning      kultuuride seas;
   - väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil      väljendada;
   - väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele;
   - väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest;
   - oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma      õpitegevust;
   - oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid;
   - tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise      lähenemise vajalikkust;
   - oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse      kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada;
   - püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi;
   - oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke      tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava;
   - oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja      tehnoloogiaalased pädevused;
   - oskab suhelda arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda;
   - oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;
   - oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks,      tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;
   - tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel      rakendada. 

9.10.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme tunnijaotusplaan

AINE 10A 10B 10C 11A 11B 11C 12A 12B 12C
Eesti keel 2 2 2 2 2 2 1/3 1/3 1/3
Kirjandus 2 2 2 3 3 3 3 3 3
A-võõrkeel 5 4 4 5 4 4 5 4 4
B-võõrkeel 2 2 2 2 2 2 2 2 2
C-võõrkeel 3 2 2 3 2 2 2/- 2/- 2/-
Matemaatika 5 5 5 5 5 5 5 5 5
Matem harjut   1 1     1      
Geograafia 2 2 2 1 1 1      
Majandus             2/- 2/- 2/-
Bioloogia   1   2 3 2 2 2 2
Biol prakt   1     1        
Keemia 2 3 3 2 3 2      
Füüsika 2 2 3 2 2 3 2 2 2
Füüs prakt     1     1      
Ajalugu 2 2 2 3 3 3 3 3 3
Psühholoogia 2/- 2/- 2/-            
Ühiskonnaõp             2 2 2
Muusika 1 1 1 1 1 1 2/- 2/- 2/-
Kunst -/1 -/1 -/1 1 1 1 1/- 1/- 1/-
Joonestamine             1 1 1
Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2
Arvuti 2 1 1 1 1 1      
Arvuti prakt 1 1 1 1          
Teadustöö alused             3 3 3
Valikaine             -/4 -/4 -/4
KOKKU 35/34 36/35 36/35 36 36 36 38/37 37/36 37/36

Märkus: gümnaasiumiosa A- klasside õppesuund on informaatika – keeled, B- klasside õppesuund bioloogia-matemaatika, C-klasside õppesuund matemaatika-füüsika.  

9.11. Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppetegevus gümnaasiumiastmes
      1. Gümnaasiumis (10. – 12. klass) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA suhted           ÜMBRITSEVATE  INIMESTE,  PAIKKONNA,  EESTI,  EUROOPA  ja  MAAILMAGA.
      2. Gümnaasiumi lõpuks peab õpilane otsustama, kas jätkata õpinguid või asuda tööle.            Põimuvad maailmavaatelised, elu- ja õpitee ning tööalase karjääri küsimused.
      3. Õppeülesannete koostamisel ergutatakse maailmavaatelisi otsinguid, kasutades           diskussioone, ajurünnakuid jmt, mis loovad võimalusi oma seisukohtade argumenteeritud           kaitsmiseks. Kohased on uurimuslikud ülesanded, mille lahendamisel kasutatakse           lihtsamaid teaduslikke meetodeid. Koostatakse spetsiaalseid õppeülesandeid, mis           sunnivad õpilast otsima informatsiooni mis tahes teabeallikast, sh võõrkeeles.
      4. Väärtuskasvatuses pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna           ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele.
      5. Õpetaja olulisemaks ülesandeks on toetada ja suunata õpilast iseseisva töö oskuste           arendamisel, mõjutada väärtushinnangute kujunemist ja toetada eneseusku. 

9.12.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmes taotletavad üldpädevused
         Gümnaasiumi lõpetades õpilane:
   - suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ja võimalusi;
   - on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumistest; oskab hankida teavet      edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta; kavandab oma karjääri;
   - on seaduskuulekas, käitub väärikalt, järgib inimõigusi ja Eesti Vabariigi seadusi;
   - on kujundanud oma kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena      Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis;
   - vastutab oma valikute, otsustuste, endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja      iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;
   - teab globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest; oskab vältida ja      vähendada keskkonda kahjustavat tegevust;
   - elab tervislikult, oskab hoida, vajadusel taastada oma vaimset ja füüsilist vormi;
   - saab aru, et inimelu on püha;
   - hindab kultuuri, omab ettekujutust euroopaliku kultuuri põhivaldkondadest ja –perioodidest;
   - väärtustab oma rahvuskultuuri, näeb seda Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis;
   - soovib end kunstivahendite abil väljendada;
   - väärtustab säästva ja jätkusuutliku arengu ideed, omab väljakujunenud loodusteaduslikku      maailmapilti;
   - oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, konflikte vältida ja lahendada, käituda tolerantselt;
   - oskab vastu seista sotsiaalsele manipuleerimisele;
   - oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid;
   - oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks,      tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks;
   - mõtleb kriitiliselt, oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata, kasutab kriitilist      mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel;
   - oskab argumenteeritult väidelda;
   - oskab koostada uurimistööd ja projekti, neid esitleda;
   - oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

10.  Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Saaremaa Ühisgümnaasiumis    10.1.  Kooli juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada kooli tulemuslik ja häireteta töö ning             kodukord, juhtida õppe-, kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos SÜG-i             Sihtasutuse  Nõukogu, kooli hoolekogu, kooli juhtkonna ja õpilaste omavalitsusega.
10. 2.  Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide,              lastevanemate, vilistlaste, Kuressaare Linnavolikogu ja kooli toetavate organisatsioonide              ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate              tingimuste loomisel kaasaaitamine.
10. 3.  Kooli juhtkond on direktori poolt moodustatud direktorile nõu andev organ, mille koosseisu,             ülesanded ja töökorra kinnitab direktor
10.4.  Õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks tegutsevad Saaremaa             Ühisgümnaasiumis direktsioon, mis moodustub direktori asetäitjatest ja tegeleb nii             õppekasvatustegevuse kui kooli majandusliku juhtimisega; õpetaja- metoodikutest             metoodikanõukogu, kes tegeleb metoodikaalase tööga; klassivälise töö organisaatori poolt             moodustatud nõukoda, kes tegeleb kooli- ja klassivälise töö juhendamisega.
10.5.  Koolis töötab 7 ainekomisjoni -  algklassid, eesti keel ja ajalugu, võõrkeeled, matemaatika,             loodusained, kaunid kunstid, kehaline kasvatus -, kelle ülesandeks on aidata kaasa kooli             põhieesmärkide täitmisel ja kooli õppekava ellurakendamisel. Ainekomisjoni esimehed             kuuluvad ka kooli juhtkonda.
10.6.  Koolis võib tegutseda õpilasomavalitsus, mis tähendab õpilaste õigust kooskõlas             seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste             huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
10.7.  Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab             õpilaskonda koolisiseste suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja             isikutega.
10.8.  Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasomavalitsuse põhimäärus,             mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor.
10.9.  Õppe-ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või             väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.
10.10 Õpilaste kohustuslik nädalakoormus põhikooli klassides on:
      1. klass -  20 õppetundi
      2. klass -  23 õppetundi
      3. klass -  25 õppetundi
      4. klass – 25 õppetundi
      5. klass – 28 õppetundi
      6. klass – 30 õppetundi
      7. klass – 30 õppetundi
      8. klass – 32 õppetundi
      9. klass – 34 õppetundi;
10.11.  Valikained Saaremaa Ühisgümnaasiumis on rootsi ja prantsuse keel alates 8.               klassist.
10.12   1.-4. klassis on lisaks kohustuslike õppekavaainete veel järgmised tunnid:
             1. klassides tantsuõpetus – 1 tund nädalas (lastevanemate kulul)
             2. klassides religioonilugu – 1 tund nädalas
             3. klassides draamaõpetus – 1 tund poolaastas
             4. klassides tantsuõpetus – 1 tund nädalas (lastevanemate kulul)
             1.,2., 3a ja 4a klassis arvuti – 1 tund nädalas
             3b ja 4b arvuti – 2 tundi nädalas
             1a,1b, 4a ja 4b majandus – 1 tund nädalas
10.13.  12. klassis jääb II poolaastal vastavalt Saaremaa Ühisgümnaasiumi tunnijaotusplaanile                ära 4 nädalatundi, mille asemel õpilasel on kohustus valida neile vajalikke aineid                riigieksamite ettevalmistamiseks 6 tunni ulatuses.
10.14.  Kool annab mitmekülgse ettevalmistuse reaal- ja loodusainetes, keelteoskuse ja arvutil               töötamise oskuse.
10.15.  Saaremaa Ühisgümnaasiumil on põhikoolis 2 õppesuunda: keeled ning loodus- ja               reaalained, gümnaasiumis 3 õppesuunda: keeled, loodusained ja reaalained.
10.16.  Süvendatult õpitakse põhikooli reaalharus matemaatikat ja loodusõpetust, keelteklassis               inglise, vene ja saksa keelt; gümnaasiumiosa informaatika – keelteklassis               arvutit,informaatikat, inglise, vene ja saksa keelt, bioloogia – matemaatikaklassis               bioloogiat,   keemiat ja matemaatikat, matemaatika- füüsikaklassis matemaatikat, füüsikat,               arvutit ja   joonestamist.
10.17.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi üleminekuklassid alates 3. klassist lõpetavad               klassikursuse   arvestuste või eksamitega. Iga 9. klassi lõpetaja on kohustatud tegema               referaadi, iga   gümnaasiumilõpetaja uurimistöö.
10.18.   1. – 11. klassini viiakse kevadel läbi 4-päevane õppepraktika, mille eesmärgiks on õpitu                teoreetilise osa rakendamine praktikas.
10.19.   Saaremaa Ühisgümnaasiumis toimub diferentseeritud õpetamine: toimub töö nii tugevate                kui nõrgematega. Tugevamate õpilastega tööks on algklassides ette nähtud tund andeka                lapsega, 5. – 12. klassis on eraldi töö tugevamate õpilastega eelkõige olümpiaadide                ettevalmistamiseks. Ainete süvendatud õpetamiseks töötavad aineringid. Õppetöös                mahajääjate õpetamiseks on välja töötatud tugisüsteemid õpilase aitamiseks.
10.20.   Saaremaa Ühisgümnaasium püüab töötada aktiivsete õpikeskkondade suunas:               rühmatööd, uurimused, tööd allikmaterjalide ja teatmeteostega, projektid, mappõpe jne.
10.21.   Iga veerandi esimese nädala jooksul  kannab aineõpetaja kogu veerandi kontrolltööd ja               arvestused kontrolltööde graafikusse.
10.22.   Klassitunnistuse asemel on Saaremaa Ühisgümnaasiumi 2.-4.,6. –9. ja 11.-12. kl õpilasel               õpinguraamat.1.,5.,10. klassis on tunnistused. Lõputunnistus antakse Saaremaa               Ühisgümnaasiumis 4., 9. ja 12. klassi lõpetajale.
10.23. 2005/2006 õppeaasta II veerandist on kooli 1., 5., ja 10. klassid liitunud E-kooliga.
10. 24. Klassipäeviku asemel on Saaremaa Ühisgümnaasiumis õpetajapäevik, mille täitmine               igale õpetajale on kohustuslik. Õpilase isiklikud andmed on klassijuhataja päevikus.
10.25. Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
   - õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad      lugupidamisel ja demokraatial;
   - on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid  ja – materjalid, ITK kättesaadavus;
   - järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
   - luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
   - on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.
10.26.  Kooli õppekava nõuete täitmist toetavad mitmesugused kooli traditsioonid, nagu:
         õpilastele
   - 10. klassi laager augustis;
   - 1. septembri rongkäik linnuse hoovi ja aktus;
   - õpetajate päeva tähistamine;
   - kooli mälestuspäev,
   - üleriigiline noorte solistide ja  duettide  konkurss;
   - 11. klasside kabaree;
   - kooli sünnipäev;
   - vabariigi aastapäeva tähistamine
   - üleriigiline teatrifestival “Saaremaa Miniteatripäevad";
   - miss Graatsia valimine;
   - kooli spordipäevad ja olümpiamängud;
   - kooli kevadpäevad;
   - direktsiooni vastuvõtt maakonnas esimeseks tulnud ja vabariigis paremaid tulemusi      saavutanud õpilastele, parimatele taidlejatele ja sportlastele;
   - põhikooli ja gümnaasiumi AASTA õpilase valimine;
   - SYGi TEGIJA väljaselgitamine;
   - püsivalt töötavad ringid:luuleteaterKrevera,näitering Kreputlased, kammerkoor Kreedo,näitering      Kreisis ,kunstiring, võimlemisklubi Gümnastik;
   - lõpukellapäevad 12. ja 9. klassidele;
   - lõpuaktused 4., 9. ja 12. klassile.
   - 12. klassi õpilasele klassivälise tegevuse tunnistuse väljaandmine kooli lõpetamisel.

         õpetajatele:
   - suve ärasaatmine 31. augustil;
   - õpetajate esinemine isetegevusprogrammiga õpetajate päeval õpilastele;
   - direktori jõuluvastuvõtt linnuses, jõulupidu kabaree-etendusega;
   - direktsiooni vastuvõtt parimatele aineolümpiaadi, taidluskollektiivide ja spordiringide       juhendajatele;
   - õpetajate uurimistööde konverents;
   - kooli sünnipäeval piltide kinkimine õpetajatele;
   - pedagoogilised kõnelused;
   - väljasõidupäev juunis.
   - AASTA õpetaja valimine;
   - VIKERKAARE auhinna väljaandmine;
   - TR autasu andmine õpetajatele
10.27.  Koolis toimuvate sündmuste edastamiseks ilmub Interneti kodulehekülg, iganädalane               infoleht, mille saab kooli iga õpetaja ja õpilane, ning õpetajate toa stendil rubriik “Täna”;
10.28. Iga õpilane alates 5. klassist teeb tööd oma kooli heaks:
                5. - 6. klassi õpilane 5 tundi
                7. - 9. klassi õpilane 10 tundi
                10.- 12. klassi õpilane 15 tundi.
10.29.  Iga õpetaja teeb aasta lõpuks eneseanalüüsi, mille kirjaliku tulemuse annab               õppealajuhatajale. Õpetaja eneseanalüüsiga on õigus tutvuda vaid direktoril ja               õppealajuhatajal. Eneseanalüüsidest tulenevate  probleemidega tegeleb direktori või              õppealajuhataja algatusel kooli juhtkond.
10.30.  Saaremaa Ühisgümnaasiumi sisehindamise aluseks on sisekontroll, küsitlused,               konkursside tulemused, ankeedid, tasemetööd, eksamid;
10.31.  Iga õppeaasta lõpuks valmib Saaremaa Ühisgümnaasiumi tegemistest aastaraamat.
10.32.  Saaremaa Ühisgümnaasiumis valmib juhtkonna poolt 20. augustiks Õpetaja meelespea,               kuhu on kantud kõik järgneva õppeaasta tähtsamad sündmused ja tähtajad kuude lõikes.

11. Töö lastevanematega:
    Kooli õppekava nõudmiste elluviimise abilisteks on lastevanemad. Lastevanemate koosolekud     toimuvad järgmiselt:
   - 1. klassidele kooliaasta esimestel päevadel ja seejärel kord veerandis
   - 5. klassi vanematele septembrikuu teisel nädalal;
   - 10. klassi vanematele septembrikuu 2. nädalal ja seejärel vastavalt vajadusele;
   - 6. – 9. klassile oktoobrikuu esimesel nädalal;
   - töötab lastevanemate kool; Õppeaasta jooksul toimub vanematele 6 õppepäeva.
   - kooli kodulehel on eraldi rubriik “Lastevanemate kool”, kust võib lugeda toimunud loengute      lühikokkuvõtteid ja ka nõuandvaid artikleid
   - eraldi tähelepanu pööratakse vanematele, kes kavatsevad oma lapse meie kooli 1. klassi tuua,      eelkooli raames on vanematele õppeaasta jooksul 15 loengut 5 õppepäeval.
   - lastevanemate teavitamine õpilase jooksvatest hinnetest toimub õpilaspäeviku kaudu. 1. – 12.      klassini on õpilaspäeviku täitmine kohustuslik.
   - käesolevast õppeaastast töötab e-kool 1., 5., ja 10.klassi õpilaste ja lastevanemate jaoks

12. Õpetajate täienduskoolitus:
     Eraldi kalenderplaani alusel.
         Prioriteedid käesolevaks õppeaastaks on:
             - arengukavaga seotud temaatika
             - uuele õppekavale üleminek
          Kevadel 2005 korraldatud küsitlusest selgusid õpetajate koolituseelistused, mida arvestame           käesoleval õppeaastal koolitusi valides:
            - metoodilised nõuanded ja nipid
            - huvitavat ja üldharivat maailmast ja inimestest
            - enesekehtestamisest ja avalikust suhtlemisest.
   Õppeaasta jooksul toimuvad üldloengud kogu kooli õpetajaskonnale ja personalile augustis- 1    koolituspäev, märtsis- 2 koolituspäeva. Jaanuaris toimub õpetajate uurimistööde konverents.    Juunis kooliaasta lõpul on väljasõit kõigile koolitöötajatele ja õpetajatele.
   Ainekomisjonis korraldavad komisjonisiseseid õppepäevi.
   Koolitusele saadetakse õpetajad kooli vajadustest lähtuvalt ja tingimusega, et omandatut   teistega jagada.
  Igal koolipäeval toimub 9. 50- 10.00 pedagoogiline kõnelus õpetajate toas, kus kolleegidele   esinetakse õpetajatöös olulistel teemadel.

13. Õpilaste vastuvõtmise kord SÜG-i 10. klassidesse
  Vastavalt Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhimääruse punktile 2.8 toimub gümnaasiumisse   vastuvõtt põhikooli lõpetamise tulemuste alusel konkursi korras. Seejuures ei pea õpilane elama   Kuressaares.

  Sisseastumiskatseid ei korraldata. Kuna gümnaasiumiastme õpilastel koolikohustust pole, siis   on seaduse järgi lubatud korraldada sisseastumisel konkurss, kui soovijate arv ületab vabade   kohtade arvu. Kümnendatesse klasside komplekteerimisel on konkursi aluseks põhikooli   lõputunnistusel olevad hinded ning koolijuhiga peetud vestluse tulemus. Arvestatakse ka õpilase   tulemusi konkurssidel ja olümpiaadidel kandidaadi enda soovi ning sobivust erinevatesse   õppesuundadesse.

  Põhikoolilõpetajate teavitamine õppimisvõimalustest ning sisseastumise korrast ja   vastuvõtuprotseduur viiakse igal aastal läbi järgmise kava kohaselt:
     November  — Kuressaare noorte infomessil “Tuleviku Kompass” tutvustatakse kooli                           õppesuundi ja õppimisvõimalusi. Saab sooritada kallakutesti, mis hõlbustab                           õppesuuna valimist.
     Jaanuar — SÜG-i kodulehel võimalus täita elektroonilised avaldused kõigil, kes soovivad 10.                       klassi astuda.
     Veebruar — Kõigile Saaremaa põhikoolilõpetajatele, kel I poolaasta keskmine hinne vähemalt                       4,3 või maakonna aineolümpiaadidel häid tulemusi saavutatud,  saadetakse kutsed                       SÜG-i 10. klassi.
     Veebruar–aprill — kord kuus laupäeviti Jukukooli õppepäevad, mille eesmärgiks on õpetajate,                                   õppekava ja kooli kodukorra tutvustamine. Toimuvad vestlused direktoriga                                   täpsustamaks      kandidaatide sobivust kooli ja õppesuuna valikut.
    Juuni — Dokumentide toomine SÜG-i sekretärile
     August — Jukukooli laager ja kooli vastuvõtt .

14. I klassi vastuvõtt
   Eelkool : Õppeaastas toimub 5 eelkooli päeva laupäeviti, kus on lastele 3 tundi: emakeel,                    matemaatika, arvutitund, ja lastevanematele samal ajal loengud erinevatel teemadel.                    Eelkoolis osalenud lastest koostame esialgsed nimekirjad 1. klasside                    komplekteerimiseks jaanuaris, lõplikud nimekirjad valmivad märtsis. Vabadele                    kohtadele võetakse lapsi vastu ka väljaspool eelkooli. Komplekteerime kaks klassi,                    kummaski tõenäoliselt 24 õpilast. Keele- ja reaalklasse ei komplekteerita, õppeaasta                    jooksul toimub üleminek ühtsustatud õppesüsteemile algklassides ja uue õppekava                    kinnitamine. 

15. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide  kavandamise põhimõtted      Saaremaa Ühisgümnaasiumis
  Saaremaa Ühisgümnaasiumis mõistetakse projekti all ühekordse iseloomuga ajaliselt piiratud   tööd, millel on kindel eesmärk  ja ressursid. Projekt algab töömeeskonna loomise ja tegevuskava   koostamisega ning lõpeb tulemuste analüüsi ning järelduste tegemisega. Võimalikud on ka   individuaalprojektid, mille elluviimiseks meeskonda ei moodustata.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava elluviimisel kasutatakse projekte pedagoogiliste ja   majanduslike eesmärkide täitmiseks. Pedagoogiliste projektide eesmärgiks on arendada   õpilaste ja õpetajate nii erialaseid kui üldkultuurilisi teadmisi, enesealgatust, meeskonnatööd,   tegevuse planeerimist ja analüüsi ning juhtimisoskust. Majanduslike projektide abil   parandatakse õpikeskkonda.
   Saaremaa Ühisgümnaasiumis viiakse läbi järgmisi projektitüüpe:
   - õpilaste ja õpetajate uurimistööd;
   - õppelaagrid ja –ekskursioonid, õppepraktika;
   - projektõppepäevad, ainepäevad ja stiiliõhtud;
   - temaatilised näitused;
   - erinevad olümpiaadid ja konkursid;
   - traditsioonilised ülekoolilised üritused;
   - üleriigiliste festivalide korraldamine;
   - ühisprojektid sõpruskoolidega;
   - üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemine (n Tiigrihüpe, Socrates)
   - avalike suhete arendamine;
   - kooli ruumiprogrammi elluviimisega, allüksuste arendamisega, koolikeskkonna      parandamisega jt seotud majanduslikud projektid.
  Saaremaa Ühisgümnaasiumis on projekrijuhtideks valdkonnaga seotud õpetajad, juhtkona   liikmed, teenistujad ja õpilased. Kooli projektitööd koordineerib ja juhendab projektijuht.

16. Eksamid ja nende korraldamine
       Eksamite tegemise eesmärgiks on :
   - kokkuvõtva pildi tekitamine ja seoste kinnistamine antud aines antud aastal;
   - eksamiteks ettevalmistumise õpetamine ja harjutamine;
   - erinevate eksamineerimisvormidega harjumine

16.1. Eksamid
   - 9.ja 12. klassi eksamite määramisel lähtub kool Haridusministeerimi korraldustest.
   - Üleminekueksamid viiakse SÜG-is läbi alates 3. klassist.
   - Üleminekueksamite arvu ja ained määrab kooli direktsioon koos ainekomisjonide esimeestega      kindlaks iga õppeaasta septembrikuus.

16.2. Eksamile pääsemine
   - Gümnaasiumi lõpueksamitele lubatakse kõik 12. klassi õpilased.
   - Põhikooli lõpueksamitele lubatakse üldjuhul õpilased, kelle 9. klassi aastahinded on vähemalt      rahuldavad. Kooli õppenõukogu otsusel võidakse lõpueksameile lubada ka 9. klassi õpilased,      kellel on kuni kaks mitterahuldavat aastahinnet (k.a. eksamiained).
   - Üleminekueksamitele lubatakse õpilased, kellel eksamiaines kõik veerandid või kursused on      vähemalt rahuldavad.

16.3. Eksamitest vabastamine
 16.3.1. Põhikooli ja gümnaasiumi üks lõpueksam (v.a. riigieksamid) on õpilasel õigus sooritada              ainealase uurimistööna. Muid võimalusi eksamitest vabastamiseks ei ole.
16.3.2. Üleminekueksamitest vabastatakse õpilased, kes:
    - on vastavas aines kõik veerandid saanud kokkuvõtvaks hindeks “5” või “5-“;
    - on edukalt esinenud maakonna või vabariiklikel aineolümpiaadidel – ettepaneku direktsioonile       vabastamise kohta vastava aine eksamist teeb kooli ainekomisjoni esimees;
    - haiguse tõttu arstikirja alusel;
    - osavõtu korral vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustlustest õppenõukogu otsusel;
    - kuulub õpilasteaduse TOP – 10-sse (vabastatud kõikidest eksamitest).

16.4. Eksamite korraldamine
16.4.1. Kooli direktori poolt kinnitatud eksamiplaan pannakse välja vähemalt kuu aega enne              eksamite algust. Plaani koostamisel tuleb arvestada, et:
   - ühel päeval võib õpilasel olla vaid üks eksam;
   - vaheaeg lõpueksamite vahel ei või olla vähem kui kolm päeva;
   - vaheaeg üleminekueksamite vahel ei või olla alla 2 päeva.
16.4.2. Lõpueksamid viiakse läbi vastavalt Haridusministeeriumi korraldustele.
16.4.3. Üleminekueksamite läbiviimiseks moodustab õppealajuhataja 2-liikmelised komisjonid.
16.4.4. Üleminekueksami vormi – suuline või kirjalik – määrab aineõpetaja.
16.4.5. Üleminekueksamiks vajalikud matejalid koostab aineõpetaja ja kinnitab õppealajuhataja              kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
16.4.6. Eksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt.

17. Hindamise ja tunnustamise korraldus Saaremaa Ühisgümnaasiumis
          Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
   - anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
    - suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut.
    - innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
    - suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

17.1. Hindamise alused
    - teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle       alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest;
    - kui õpilasele on vastavalt haridus-ja teadusministri 8. detsembri 2004.a määrusele nr 61       “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord” koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse       hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

17.2.Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
    - õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja suuliste vastuste, kirjalike ja       praktiliste tööde ning praktilise tegevuste alusel, arvestades õpilaste teadmiste ja oskuste       vastavust õppekavas esitatud nõuetele;
    - õppeveerandi või kursuse algul teeb iga õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine       nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi;
    - õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde ja arvestuste       ajad kannab aineõpetaja õppeveerandi või kursuse alguse esimesel nädalal õppealajuhataja       poolt koostatud kontrolltööde graafikusse.Päevas ei tohi olle üle kahe kontrolltöö või arvestuse;
    - 3. – 8. klassis ja 10.-11. klassis viiakse läbi üleminekueksamid (vt “Eksamite korraldamisest       Saaremaa Ühisgümnaasiumis”);
    - teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse põhikoolis hindeid viiepallisüsteemis.       Gümnaasiumis kasutatakse sajapallisüsteemi 10. klassi psühholoogias, poiste ja osaliselt       tütarlaste kehalises kasvatuses, muudes ainetes viiepallisüsteemis. Hinde täpsustamiseks       võib kasutada “+” ja “-“ märke alates hindest “3”. Muu hindamissüsteemi puhul teisendatakse       veerandite ja kursuste lõpuks või õpilase koolist lahkumisel hinded viiepallisüsteemi;
    - 1. ja 2. klassi hindamisel võib osaliselt kasutada hinnanguid arvestatud ja mittearvestatud;
    - kui kontrolltööd või arvestust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, antakse õpilasel       võimalus üks kord kahe nädala jooksul järeltöö sooritamiseks.Kui õpilane ei soorita järeltööd,       jääb hinne “puudulikuks” või “nõrgaks”;
    - omandada nõutavad teadmised ja oskused.Kui õpilane on omandanud vastavad teadmised ja       oskused veerandi või kursuse jooksul tekkinud lünkadest, saab ta “puuduliku” või “nõrga” hinde       kõrvale õpinguraamatusse kaldkriipsu järel positiivse hinde, mida aineõpetaja tõestab oma       allkirjaga;
    - kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib       vastavat suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust ja selle tulemust hinnata       hindega “nõrk”.

17.3. Hinded viiepallisüsteemis
    - hindega “5” (väga hea) hinnatakse õpitulemust, kui see on täiel määral õppekava nõuetele       vastav. Kui õpitulemuse arvestamisel hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse       õpitulemust hindega “5”, kui õpilane on saanud 90 – 100 % maksimaalselt võimalikust       punktide arvust;
    - hindega “4” (hea) hinnatakse õpitiulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid       pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse       punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “4”, kui õpilane on saanud 70 – 89%       maksimaalselt võimalikust punktide arvust;
    - hindega “3” (rahuldav) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,       kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,       hinnatakse õpitulemust hindega “3”, kui õpilane on saanud 45 – 69% maksimaalselt       võimalikust punktide arvust;
    - hindega “2” (puudulik) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav,       esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,       hinnatakse õpitulemust hindega “2”, kui õpilane on saanud 20 – 44% maksimaalselt       võimalikust punktide arvust;
    - hindega “1” (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui       õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “1”, kui       õpilane on saanud 0 – 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust;
    - Individuaalse õppekava järgi õppides on õppesisule ja õpitulemustele vähendatud nõuded –       põhikoolis hinde “3” alammäär 35% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

17.4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
    - kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliastmehinne;
    - kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või       kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

17.4.1. Kokkuvõttev hindamine 1. – 3. kooliastmel
    - 1. – 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines veerandi- ja       aastahindega;
    - veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete       alusel, arvestades hinnete eri kaalukuse võimalust. Aastahinne pannakse välja antud       õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.       Üleminekueksami hinne mõjutab aastahinnet;
    - õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse II ja IV veerandi lõpul hinne välja kahe       eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel;
    - kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust       järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud antud õppeveerandi vältel omandatud       teadmised ja oskused vastavaks hindele “puudulik” või ”nõrk”;
    - 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud       õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

17.4.2. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel
    - 10. klassis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja       kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel.       Kooliastmehinne pannakse välja 10. – 12. klassi kursusehinnete alusel. Kooliastmehinne       kujuneb kursuste ja eksamite hinnete aritmeetilise keskmisena;
    - kui kursusehinne on “puudulik” või “nõrk”,on õpilasel võimalus sooritada järelarvestus vastavalt       õppealajuhataja poolt koostatud graafikule. Kui õpilane ei soorita järelarvestust, märgitakse       õpinguraamatusse kursusehinne “puudulik”või “nõrk”;
    - kui õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanemisel       antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused hindele “puudulik” või “nõrk”;
    - 11.klassil (2005/06, 2006/07) ja 12. klassil (2005/2006. õppeaastal) toimub kokkuvõttev       hindamine nagu 1. – 3. kooliastmel;
    - õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele       aastahinne (2005/06), 2007/08 õppeaastast kooliastmehinne välja enne õppeperioodi lõppu.       Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse aastahinne või       kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

17.5. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
   - 1.- 3. kooliastmel jäetakse pärast õppeperioodi lõppu täiendavale õppetööle õpilased, kelle        mõni veerandihinne on “puudulik” või “nõrk”;
    - 10. klassis jäetakse täiendavale õppetööle, kellel möne kursuse hinne on “puudulik” või “nõrk”;
   - 11.klassis (2005/06) jäetakse täiendavale õppetööle pärast õppeperioodi lõppu õpilased,        kellel ei ole läbivat võlga kolmes või enamas õppeaines;
    - täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid       õppeülesandeid, mille tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse;
    - täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu
    - 1. – 3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase       klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja       aastahinne “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga       nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava       või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase       või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad       olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate       õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama;
    - gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi ei jäeta klassikursust kordama.

17.6. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
   - õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu;
    - 1. – 3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi       üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta       klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks;
    - põhikooli lõpetajale, kelle õppeainete aastahinded on vähemalt rahuldavad ning kes on kõik       lõpueksamid sooritanud positiivselt, antakse õppenõukogu otsusega põhikooli       lõputunnistus.(Haridusministri määrus 24. 12. 2001 nr 75);
    - põhikooli lõpetajale, kellel on kahes aines aasta- või lõpueksamihindeks “nõrk” või “puudulik”,       või kes ei ole suutnud täiendavat õppetööd või korduseksamit sooritada rahuldavalt, võib       lapsevanema kuirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli       lõputunnistuse.(Haridusminnistri määrus 24. 12. 2001 nr 75);
    - eri tähtajad antakse õpilasele, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud       erisused järgmisse klassi üleviimisel.
    - gümnaasiumiastmel viiakse järgmisse klassi õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale       õppetööle, enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, keda jäeti täiendavale õppetööle, viiakse       järgmisse klassi 10. klassis, kui tal ei ole üle viie kursuse, mille hinne on “puudulik” või “nõrk”       ja 11. (2005/06, 2006/07õa)ja 12. klassis (2005/06 õa), kui tal on ühes aines läbivaks hindeks       “puudulik” või “nõrk”;
    - 12. klassi õpilasele, kelle õppeainete kooliastmehinded (2005/06 õppeaastal 12. klassi ja       2006/07 õppeaasta 12. klassi aastahinded) ja koolieksamihinded on vähemalt rahuldavad ning       riigieksami tulemus on vähemalt 20 punkti (Haridusministri määrus 24. 12. 2001 nr 75).

17.7. Hindamise teavitamine
    - kooli hindamisjuhend on kantud kooli koduleheküljele;
    - aineõpetaja koostab oma ainest lähtuva ja kooli hindamisjuhendit arvestades oma       hindamisjuhendi, mida tutvustab õpilastele ja esitab kirjalikult õppealajuhatajale;
    - lastevanemate teavitamine toimub kogu õppeperioodi vältel õpilaspäevikus oleva hinnete tabeli       kaudu, mille täitmise eest vastutab aineõpetaja, kontrollib klassijuhataja;
    - veerandi-, kursuse ja aastahinnete teavitamine toimub õpinguraamatu või tunnistuse kaudu;
    - teavitamine toimub arenguvestluste kaudu, kuhu kaasatakse ka aineõpetajaid.       Arenguvestlused on kohustuslikud läbi viia kõikide õpilaste ja lastevanematega 1., 4.,5., 9., 10.       ja 12. klassis. Ülejäänud klassides eelkõige õpiraskuste ja käitumishäiretega õpilaste ja       nende vanematega.

17.8. Käitumise ja hoolsuse hindamine
   - käitumist ja hoolsust hinnatakse 1. – 4. klassis. Käitumise hindamise aluseks on kooli       kodukorra täitmine ja üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide järgimine koolis;
    - hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus,       töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel;
    - käitumist hinnatakse 9. ja 12. klassis. Hinded kantakse lõputunnistusele.
    - kui õpilasel on raskeid eksimusi kooli kodukorra või üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide       vastu, hinnatakse ta käitumine mitterahuldavaks.
    - otsuse mitterahuldava käitumise kohta teeb õppenõukogu ja sellest teavitatakse       lapsevanemaid;
    - käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav”,ja “mitterahuldav”.

18. Õpilaste tunnustamine
18.1. Saaremaa Ühisgümnaasiumis on autahvel, kuhu kantakse õppenõukogu otsusega I, II, III, IV           veerandi ja aastahinnete põhjal 3. – 9. klassi õpilased, kelle kokkuvõtvate hinnete keskmine           veerandi või aasta lõpus on 4,5 või üle selle, kusjuures veerandihinnetes võib olla “3” (v.a 3.           ja 4. klass).
18.2. Õpinguraamatusse kannab klassijuhataja teksti: “Õppenõukogu otsusega kantakse kooli           autahvlile väga hea õppeedukuse eest”.
          1.- 2. klassis kantakse autahvlile õpilased , kelle I, II, III, IV veerandi ja aastahinded on “viied”.
18.3. Gümnaasiumiõpilased kantakse autahvlile II ja IV veerandi lõpul kursusehinnete ( 2005/06.           õppeaastal 11. ja 12. klassis ning 2006/07 12. klassis veerandi- ja aastahinnete) põhjal.
18.4. Õppenõukogu kiituse I, II, III, IV veerandi- ja aastahinnete põhjal saavad 3. – 9. klassi           õpilased, kellel keskmine hinne on alla 4,5 ja veerandihinnetes ei ole “3”. 18.5. Õpinguraamatusse kannab klassijuhataja teksti: “Õppenõukogu avaldab kiitust hea           õppeedukuse eest”.
18.6. Õppenõukogu kiituse saavad 1.-2. klassi õpilased, kelle veerandi- ja aastahinded on “neljad”           ja “viied”.
18.7. Õppenõukogu kiituse saavad gümnaasiumiõpilased, kelle kursusehinnete (2005/06.           õppeaastal 11. ja 12. klassis, 2006/07. aastal 12. klassis veerandi-ja aastahinnete)keskmine           hinne on alla 4,5” ja kursuse-või veerandi-ja aastahinnetes ei ole “3”.
18.8. II, III, IV veerandi esimeses ja aasta viimases infolehes tuuakse ära kõikide autahvlile           kantavate ja kiidetavate õpilaste nimed.
18.9. Iga õppeaasta lõpus koostatakse õpilaste TOP 10, kus tuuakse välja vastava punktitabeli           alusel kooli 10 paremat õpilast aineolümpiaadide, taidluse ja spordisaavutuste põhjal.
18.10. Iga õppeaasta lõpus valitakse õpilasesinduse ja kooli direktsiooni poolt silmapaistvate             tulemuste järgi “Saaremaa Ühisgümnaasiumi aastaõpilane” põhikoolis ja gümnaasiumis.
18.11. 1. – 8. ja 11. klassi õpilasi, kelle aastahinded on kõikides õppeainetes “5” (muusika-,              kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla “4” või kuulub kehalise kasvatuse erigruppi)              saavad kooli õppenõukogu otsusel kiituskirja ja mälestusraamatu.
18.12. 9. klassi lõpetaja, kellel on kõikides lõputunnistusele kantavates õppeainetes aasta- ja             eksamihinne “5”, antakse õppenõukogu otsusega kiituskiri “Väga hea õppimise eest” ja             Külliki Järvila graafiline leht.
18.13. 9. klassi lõpetaja võib kiituskirja saada ka siis, kui ta kuulub kehalise kasvatuse erigruppi.
18.14. 9. klassi lõpetajat autasustatakse õppenõukogu otsusel kiituskirjaga “Väga heade             tulemuste eest üksikutes õppeainetes”, kui vastavate õppeainete aastahinne 8. ja 9. klassis             on olnud “5”, lõpueksami hinne on “5” ja on silma paistnud aineolümpiaadidel, võistlustel ja             konkurssidel.
18.15. Gümnaasiumilõpetaja (aastal 2006 ja 2007), kellel on 10., 11. ja 12. klassi kõigis             õppeainetes aasta- ja koolieksamihinded “5” , saab õppenõukogu otsusel kuldmedali ja             Külliki Järvila graafilise lehe. Kuldmedalit taotlevale õpilasele võib õppenõukogu anda             võimaluse enne eksamiperioodi algust parandada 10. ja 11. klassi aastahinnet ühes             õppeaines. Kuldmedali võib saada ka lõpetaja, kes kehalises kasvatuses kuulub erigruppi.             Kuldmedaliga tunnustamise kinnitab haridusminister oma käskkirjaga.
18.16. Gümnaasiumilõpetaja (aastal 2006 ja 2007), kelle lõputunnistusel on hinded “5” ja kuni             kaks aasta- või koolieksamihinnet “4” ning 10. ja 11. klassi aastahinded “4” ja “5”, saab             õppenõukogu otsusel hõbemedali ja Külliki Järvila graafilise lehe. Õppenõukogu otsusega             võib hõbemedaliga tunnustada ka lõpetajat, kes tervisliku seisukorra tõttu kuulub kehalise             kasvatuse erigruppi.
18.17. Gümnaasiumilõpetaja, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes aines,             autasustatakse kooli õppenõukogu otsusega kiituskirjaga “Väga heade tulemuste eest             üksikutes õppeainetes”. Nende õppeainete aastahinne 10., 11. ja 12. klassis on “5”, nende             ainete koolieksami hinne 12. klassis on “5” ja õpilane on saavutanud tulemusi             aineolümpiaadidel. Ülejäänud õppeainetes on edasijõudmine on vähemalt rahuldav.
18.18. Mõnes aines eriti silmapaistnud gümnaasiumilõpetajat tunnustatakse rahaliste             autasudega:
    H. Frey nimeline preemia – parim matemaatik;
    P. Saagpaku nimeline preemia – parim inglise keele tundja;
    A. Uustulndi nimeline preemia – parim eesti keele ja kirjanduse tundja;
    Heinmetsa- nimeline preemia – parim füüsik;
    “Arensburg Wochenblatti” preemia – parim saksa keele tundja;
    Kooli loodusepreemia – parim loodusetundja;
    “Teetormaja” preemia – parim arvutitundja;
    Nils Holgersoni preemia – parim rootsi keele tundja;
    Parim sportlane;
    Kultuuripreemia.
18.19. Tänu ja tunnustuse avaldamine kooli infolehes silmapaistvate saavutuste eest             aineolümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel või klassivälises töös.
18.20. Kutse aastalõpu direktsiooni vastuvõtule silmapaistvate tulemuste eest aineolümpiaadidel,             taidluskonkurssidel ja spordivõistlustel.
18.21. Õpilasesinduse poolt määratud kooli sünnipäevapildi saamine märkimisväärsete             tulemuste eest õppetöös, taidluses, spordis ja klassivälises töös.

19. Puudumiste teavitamine, märkimine, karistused.
    - põhjusega puudumiseks loetakse puudumist, mille kohta on lapsevanema või arsti tõend,       kooli juhtkonna, klassijuhataja või aineõpetaja luba. Kõigil muudel juhtudel on tegemist       põhjuseta puudumisega. Autokooli õppesõit tundide ajal on põhjuseta puudumine;
    - esimese tunni õpetaja annab 1. tunni järel informatsiooni puudujatest õpetajate toa sekretärile,       kes võtab ühenduse koduga saamaks teada õpilase puudumise põhjuse. Sekretär informeerib       sellest klassijuhatajat;
    - kui õpilane puudub hilisematest tundidest, teavitab aineõpetaja sellest klassijuhatajat.       Klassijuhataja võtab kontakti koduga, selgitamaks välja puudumise põhjused;
    - lapsevanem fikseerib puudumise põhjuse õpilaspäevikusse ja kinnitab seda oma allkirjaga.       Kui õpilane puudub haiguse tõttu 4 või enam päeva, toob ta arstitõendi.Kooli juhtkonna,       klassijuhataja või aineõpetaja loal puudumised on märgitud puudujate päeviku märkuste       lahtrisse;
    - lapse haigestumise korral teatab lapsevanem sellest kohe hommikul kooli sekretärile (telefon       45 24 430 või 45 24 431, email syg@syg.edu.ee). Kui õpilane eelnevalt teab oma       puudumisest, teatatab ta sellest klassijuhatajale.
          Põhjuseta puudumised on karistatavad:
    - kuni 8 tundi puudumist – klassijuhataja otsus ( vestlus õpilasega, klassijuhataja märkus       õpilaspäevikus, teatamine koju jne);
    - üle 8 tunni – klassijuhataja saadab õpilase õppealajuhataja juurde. Õppealajuhataja teeb       otsuse;
    - üle 16 tunni – küsimus läheb arutlusele õppenõukogusse. Õppenõukogu teeb otsuse: märkus,       noomitus, vali noomitus, käitumishinde alandamine;
    - jätkuva puudumise korral esitab kool materjalid Alaealiste Komisjonile.
          Puudujate märkimisest:
    - puudujate märkimise eest vastutab õpetaja;
    - õpetaja, kellel ei olnud tunni ajal võimalik märkida puudujaid, teeb seda pärast tunde;
    - sissekannet puudujate kohta tõestab aineõpetaja oma allkirjaga, kusjuures märgib allkirja järel       sulgudes ka puudujate arvu;
    - õpilane on ainult päeviku kandja, ta ei vastuta puudujate märkimise eest;
    - puudumiste põhjused selgitab välja klassijuhataja ja märgib need puudujate päeviku       vastavasse lahtrisse iga järgneva nädala kolmapäevaks eelmise nädala kohta.
    - õppealajuhataja kontrollib puudujate päevikuid iga nädala neljapäeval.

20. SÜG-i õpilaste tugisüsteem
       SÜG-is toimivad järgmised tugisüsteemid:
    - õpetajate konsultatsioonid (vt konsultatsioonide graafik);
    - järelarvestused (iga järgmise veerandi alguses eelmise veerandi kohta);
    - pikapäevarühm (1. – 4. klass);
    - individuaalne õppekava (vt juhend);
    - individuaalne õppeplaan;
    - õpitulemusvestlus (vt juhend);
    - arenguvestlus (vt juhend);
    - koduõpe;
    - logopeediline abi;
    - psühholoogiline abi;
    - tuutorid ehk tugiõpilased .

20.1. SÜG-i õpilast abistavad ja toetavad raskuste ja probleemide korral:
          Klassijuhataja,
    - kes on õpilase lähim abiline, kelle poole võib pöörduda eelkõige õppimise ja koolielu       organiseerimisega seotud küsimustega;
    - kes võib olla ka vahendaja või edasisuunaja rollis, kui olukord seda nõuab;
    - kes organiseerib arenguvestlusi õpilase, klassijuhataja, lapsevanema osavõtul , kus vestluse       käigus on võimalik välja selgitada õpilast segavad asjaolud ja leppida kokku abinõud nendega       toimetulekuks (arenguvestluste juhend);
    - kes viib koos aineõpetajatega läbi õpilastega läbi õpitulemusvestlusi (õpitulemusvestluse       juhend);
    - kes viib läbi lastevanemate koosolekuid;
    - kes on kontaktisik koolis koduõppel olevale õpilasele.
          Aineõpetaja,
    - kellel on kindel konsultatsiooniaeg, kuhu ta õpilasi suunab, kus õpilane võib saada abi       õppeaines tekkinud lünkade likvideerimisel. Konsultatsiooniajad teatab aineõpetaja       õppealajuhatjale, kes koostab graafiku, mis ilmub SYG Pressis ja kooli koduleheküljel       (konsultatsioonide graafik);
    - kes võimaldab õpilasel teha järeltöö või-arvestuse töö ebaõnnestumise või tööst puudumise       korral (vt hindamisjuhend);
    - kes koostab individuaalse õppekava õpilasele, kes lõpetab kursuse või veerandi puuduliku       hindega (SÜG-i individuaalne õppekava);
    - kes koos klassijuhatajaga viib läbi õpilastega õpitulemusvestlusi;
    - kes abistab logopeedi õpperühmade moodustamisel;
    - kes parandusõppe õpetaja juhtimisel viib põhikoolis läbi parandusõpet;
    - kes paneb õppimises abistavaid materjale kooli koduleheküljele
          Logopeed,
    - kes selgitab välja logopeedilist abi vajavad õpilased ning moodustab koostöös       aineõpetajatega õpperühmad;
    - kes teostab süstemaatilist tööd õpilaste kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuuete       vähendamiseks ja kõrvaldamiseks;
    - kes on abiks aineõpetajale kõneravi läbiviimisel alates 7. klassist.
          Psühholoog,
    - kes koos aineõpetajate, klassijuhatajate ja direktsiooniga aitab õpilaste probleeme lahendada;
    - kes individuaalselt nõustab õpilasi, aineõpetajaid ja lapsevanemaid õppetöö ja lapse       arenguga seotud probleemides;
    - kes viib läbi ja korraldab loenguid õpetajatele ja lastevanematele pedagoogilistel ja       psühholoogilistel teemadel;
    - kes on lepitajaks-vahendajaks õpilase-õpetaja vaheliste konfliktide korral;
    - kes koostöös meditsiini-ja sotsiaahoolekandeasutustega vajaduse korral suunab õpilast abi       saamiseks.
          Sotsiaaltöötaja,
    - kes tegeleb 1.-9. klassi õpilastega, kellel on probleeme koolikohustuse täitmise või koduste       suhetega;
    - kellel abistamiseks on järjekindel sidepidamine laste ja nende vanematega, kodude       külastused;
    - kellel on koostöö õpetajate, psühholoogi ja lastekaitsespetsialistidega.
          Tuutor ehk tugiõpilane,
    - kes saab aineõpetajate käest infot õppetöös mahajääjate kohta ja viib neid kokku oma klassi       vabatahtlikega, kes suudavad ja tahavad õppetöös mahajääjaid aidata;
    - kelle poole võib pöörduda abipavega õpiraskustega õpilane ise.
          Klassivanem,
    - kes vahendab klassi probleeme õpilasesindusele, direktsioonile, õpetajatele;
    - kes ise anab infot või abistab;
    - kelle poole võib pöörduda, kui mitmetel õpilastel on probleeme õppetöö korraldusse puutuvas       valdkonnas.
          Õpilasesindus,
    - kelle poole võib pöörduda ettepanekute või probleemidega;
    - kes kureerib tuutorlust;
    - kelle esindaja on vahendajaks juhtkonna, hoolekogu ja õpilasesinduse vahel.
          Õppealajuhataja,
    - kelle poole on võimalik pöörduda õppetöö ja koolikorralduslike probleemidega;
    - kes vahendab kontakte aineõpetajatega;
    - kes organiseerib koos algklassiõpetajatega pikapäevarühma algklasside õpilastele       (pikapäevarühma töökava).
    - kes organiseerib koos klassijuhatajate ja aineõpetajatega õpilastega õpitulemusvestlusi;
    - kes koordineerib järelavestuste läbiviimist;
    - kes organiseerib juunikuus toimuva järelkooli tööd;
    - kes juhib metoodikanõukogu tööd;
    - kes koordineerib tugisüsteemi toimimist koolis.
          Raamatukogutöötaja,
    - kes abistab õpilasi vajaliku kirjanduse leidmisel.
          Huvijuht,
    - kes selgitab välja õpilaste arengut soodustavad huvid ja võimed ning vastavalt sellele korraldab       õpilaste huvialast tegevust koolis ning väljaspool kooli;
    - kes vahendab kontakte ringijuhtidega.
          Meditsiinitöötaja,
    - kelle poole õpilane pöördub tervisehäirete korral, kust ta vajadusel suunatakse edasi pere-või       eriarsti juurde.

20.2. Abinõud õpilaste käitumishäiretega toimetulekuks
          Aineõpetaja,
    - aineõpetaja fikseerib õpilaste käitumishäired puudujate päeviku parempoolsel leheküljel ja       vahendab sellekohast infot nii klassijuhatajale kui lapsevanemale;
    - aineõpetajal on kirjalikud tööülesanded tunni teema kohta, et rakendada korrarikkujaid       vajadusel individuaalsele tööle;
    - kui käitumishäirega õpilane segab oluliselt klassi tööd, on erandkorras saata korrarikkuja       individuaalset tööd tegema õppealajuhataja , psühholoogi või tugiõpetaja juurde eelneval       kokkuleppel nendega.
          Klassijuhataja,
    - klassijuhataja vestleb lapse ja lapsevanemaga käitumishäire võimaliku põhjuse       selgitamiseks;
    - klassijuhataja initsiatiivil saab suunata käitumishäiretega õpilase psühholoogi juurde;
    - klassijuhataja võib kutsuda probleemile lahenduse otsimiseks kokku nn võrgustiku       ümarlaua(aineõpetajad, õppealajuhataja psühholoog, sotsiaaltöötaja, lapsevanem jne).
          Psühholoog,
    - tegeleb (vestlused, jälgimine, käitumise kaaardistamine, jne), käitumishäirega õpilasega       regularselt vähemalt 1 õppeveerandi jooksul , koostöö algab ja lõpeb lapsevanema       kaasamisega.
          Õppealajuhataja,
    - viib vajadusel läbi vestlusi lapsevanemate , õpilaste ja aineõpetajate osavõtul.
          Õppenõukogu,
    - õppenõukogu ettepanekul on võimalik määrata käitumishäiretega õpilasele märkus,       noomitus, vali noomitus või käitumishinde alandamine koos õpinguraamatusse kandmisega;
    - õppenõukogu ettepanekul on võimalus suunata käitumishäiretega õpilane alaealiste asjade       komisjoni nendepoolsete meetmete tarvituselevõtuks.

20 .3. SÜG-i andekate õpilaste tugisüsteem
     Saaremaa Ühisgümnaasium peab andekateks õpilasi, kes on maakondlikel olümpiaadidel,        võistlustel ja konkurssidel edukad õpilasteaduses, spordis või taidluses. Kooli püüdlus on        jõuda üksmeelsele arusaamale, et iga õpilane on andekas vähemalt ühel alal.
       Koolis toimib andeka õpilase motiveerimissüsteem:
  - kõik saavutused gümnaasiumis kantakse õppekavavälisele tunnistusele;
  - kooli kevadpäevadeks koostatakse õpilasteaduse,-spordi ja –taidluse TOP 10;
  - parimad kutsutakse koos vanemate ja aineõpetajatega kevadisele direktsiooni vastuvõtule;
  - saavutuste eest väljaspool Eestit korraldatakse erivastuvõtte ja kingitakse raamatuid;
  - gümnaasiumi lõpuaktusel antakse eri valdkondade parimatele aukirjad ja rahalised autasud;
  - gümnaasiumi lõpuaktusel antakse parimatele uurimistöö tegijatele 1., 2., või 3. järgu diplomid;
  - koolis on 5 autahvlit; parimad õppetöös, teadustöös, taidluses, spordis ja õpilasesinduse     algatusel Tegija.
          Aineõpetaja:
  - märkab andekat õpilast ja koostab talle täiendavaid ülesandeid;
  - kujundab oma hindamissüsteemi andeka õpilase motiveerimiseks;
  - kutsub õpilas nn olümpiaadiettevalmistamise tundi ja suunab ettevalmistust aineolümpiaadil     edukaks osalemiseks;
  - suunab andekat õpilast õppima väljaspool kooli (TÜ Teaduskool jm);
  - teeb andeka õpilase paremaks arendamiseks koostööd teiste aineõpetajatega;
  - kutsub õpilastele esinema teadlasi;
  - korraldab klassi-ja koolisiseseid võistlusi oma aines;
  - võimalusel korraldab ettevalmistuslaagreid.
          Õppealajuhataja ja huvijuhid:
  - jälgivad, et kõik õpilased osaleksid vähemalt ühes olümpiaadi ettevalmistus- või huviringis;
  - jälgivad, et koolis töötavad ringid oleksid võimalikult hästi vastavad õpilaste huvidele;
  -motiveerivad õpetajaid töötamaks andekate lastega.

21. KLASSIVÄLISE TÖÖ PÕHIMÕTTED

  - võimaldab noortele tegevust õppetööst vabal ajal koolis või väljaspool kooli;
  - põhineb noore vabal soovil;
  - täiendab taseme- ja kutsealaharidust teadmiste, oskuste, vilumuste omandamiseks ja isiksuse     arendamiseks;
  - ühendab haridussüsteemi ja noorsootöö.

       Kooli huvitegevus koosneb erinevatest osadest:
  - ringid;
  - traditsioonid;
  - õpilasesindus;
  - klassivanemad;
  - klasside eraelu.

       Läbi huvitegevuse saab õpilane tundma reaalset elu. Huvitegevus annab õpilasele:
  - kogemusi;
  - emotsioone;
  - võimalusi;
  - meeskonnatöö oskuse;
  - suhtlemisoskuse;
  - vigadest õppimise, järelduste tegemise, analüüsivõime;
  - aktiivse eluhoiaku;
  - vastutustunde;
  - abi elukutsevalikuks;
  - iseseisva mõtlemise ja tegutsemise.

       Tekitab küsimused:
  - kes ma olen?
  - kelleks saan?

       Klassivälises töös kehtib põhimõte - kes teeb palju, see palju jõuab.

21.1. Õpilasesinduse töö

      Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasesindus on SÜG-i õpilasi ühendav ja esindav organ, mille       põhi ülesanneteks on esindada SÜG-i õpilaste huve, vajadusi, arvamusi nii koolis kui ka       väljaspool kooli, kaitsta õpilaste õigusi, jätkata kooli traditsioone ja korraldada nii uusi kui vanu       üritusi.

      Õpilaseinduse tööd sätestab direktori poolt kinnitatud põhikiri.

      Õpilasesinduse koosolekud toimuvad iga nädala teisipäeval. Esindusse saab kuuluda       maksimaalselt 3 aastat. Vabadele kohtadele saab kandideerida iga 7.- 12. klassi õpilane.       Õpilasesinduse liikmeid saab valida iga 5.-12 klassi õpilane. Valimised on demokraatlikud.       Esindusse kuulub 15 õpilast. Esimees kuulub kooli juhtkonda ja aseesimees on kooli       hoolekogu liige.

      Õpilaseinduse siseselt valitakse esimees ja muud ametimehed. Õpilasesinduses sisemine       tööjaotus:
  - peatuutor;
  - küsitluste koostaja ja korraldaja
  - sporditöö eest vastutaja
  - arvutikujundus
  - ÜKT
  - avalikus suhted
  - klassidevahelise võistluse koordinaator
  - pressiesindaja
  - sekretär
  - infotöötaja ja kultuuritöö eest vastutaja

      Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasesindus kuulub ka Saaremaa ja Eesti Õpilasesinduste       liitudesse.

21.2. HUVIRINGID

      Huviringide töö eesmärgiks on aidata kaasa õpilaste mitmekülgsele arengule. Samas on       huviringide eesmärgiks sisustada õpilaste vaba aega ja pakkuda tasuta võimalusi enese       täiendamiseks.

      Ringid hoogustavad klassivälist tööd. Ringi tegevuse väljundid on esinda kooli erinevatel       võistlustel ja konkurssidel. Samuti annab ringide tegevus võimaluse õpilastel kaasa lüüa       klassivälise töö korraldamisel. Ringitegevus loob võimalusi esineda kooli üritustel.
      Ringid jaotuvad erinevatesse valdkondadesse:
  - näiteringid;
  - muusikaringid;
  - spordi- ja liikumisringid;
  - kunsti- ja käsitööringid;
  - aineringid;
  - üldharivad ja meelelahutuslikud ringid.

22. Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord
22.1. Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja           õpetajate, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu, kooli ja lastevanemate , Kuressaare           Linnavalitsuse , teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa           mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.
22.2. Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid           töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.
22.3. Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku           korralduse eest vastutab kooli direktor.
22.4. Saaremaa Ühisgümnaasiumi uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.

23. Kooli raamatukogu
23.1. Üldsätted

23.1.1 Raamatukogu ülesanded õppeprotsessi toetamise seisukohalt
         - Kooli õppeprotsessi kindlustamine vajalike õpikute ja õppematerjalidega.
         - Erinevate õppemeetodite kasutamise võimaldamine õppekava toetava kirjanduse,             raamatukogu õpikeskkonna ja infotehnoloogiliste vahendite kaudu.
         - Õpilaste lugemisharjumuste kujundamine õppekavas ettenähtud teoste ning laste-ja             noorsookirjandusega varustamise, raamatukogu kogude ja teenuste propageerimise ja             raamatunäituste korraldamise kaudu.
         - Õpilaste õpetamine ja juhendamine nii info otsimisel ja selle kvaliteedi hindamisel, kui ka             üldises õppeprotsessis.
         - Õppematerjalide klassikomplektide kaupa laenutamine.
         - IT arengu ja teiste meediavahendite kasutamise toetamine.

23.1.2 Kooliraamatukogu kui õpikeskuse eesmärgid
         - Toetada koolis õpetatavaid aineid esmavajaliku kirjandusega, et tagada õppetöö ladus             kulgemine.
         - Edendada kirjaoskust ja elukestvat õpet.
         - Kujundada lastes harjumus ning huvi lugemise ja raamatukogude kasutamise vastu.
         - Lastekirjandus on kooliraamatukogus vajalik eelkõige laste lugemisoskuse edendamiseks,            lugemisharjumuse kujundamiseks, nende keele ja sõnavara rikastamiseks ning loovuse            arendamiseks.
         - Teha koostööd õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lapsevanematega, täitmaks kooli            ülesannet.
         - Õpikeskus peab võimaldama kasutada erinevaid õppemeetodeid ja –vorme.
         - Infotehnoloogilise taseme tagavad raamatukogus raamatukoguprogrammi ja Interneti            püsiühendusega arvutid raamatukogutöötaja ning lugejate jaoks.

23.1.3 Kooliraamatukogu komplekteerimise põhimõtted ja prioriteedid
         - Kooliraamatukogu komplekteerimisest sõltub raamatukogu teenuste tase, tema roll            õppekava toetamisel ning laste õpioskuste ja lugemisharjumuste kujundamisel.
         - Komplekteerimisel tuleb lähtuda riiklikust ja kooli õppekavast.
         - Komplekteerimise edukaks teostamiseks peab kooliraamatukoguhoidjal olema ülevaade:
               - Eesti kirjastamisoludest;
               - Eesti raamatulevist;
               - riiklikust ja kooli õppekavast;
               - kooli finantseerimisest;
               - kooliraamatukogude komplekteerimise alustest ja spetsiifikast;
         - Kooliraamatukogu põhikogusse komplekteeritakse eelisjärjekorras:
               - teatmeteosed;
               - pedagoogiline kirjandus;
               - perioodika;
               - ilukirjandus vastavalt ainekavale;
               - vastavalt kooli spetsiifikale teatud liiki kirjandus (loodusteadused, kunst vms.);
         - I ja II kooliastme õpilased peavad saama iseseisva töö tehtud kooliraamatukogus, vajamata             teiste raamatukogude abi.
         - III kooliastme õpilased peavad saama õppekava toetava kirjanduse kooliraamatukogust,            huvijärgne lugemine toimub rahvaraamatukogude baasil.

23.1.4 Raamatukogu töö aluseks on haridusministri 02. jaanuari 2001. aasta määrus nr.1             “Kooliraamatukogude töökorralduse alused” (RTL 2001, 6,68) ja kehtestatud             kasutuseeskirjad.

23.2 Lugejateenindus
         - Raamatukogu kasutamise eeskiri on kinnitatud SÜG direktori 22.09.2005.a. käskkirjaga             nr.1-3/3 p.2. ja SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe 22.09.2005.a. käskkirjaga nr.1-3/2 p.2.
         - Raamatukogu teenindab kõiki Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õpilasi, õpetajaid ja SÜG             Sihtasutuse töötajaid (erandina võimaluse korral ka vilistlasi).
         - Kooliraamatukogu teenused: kohalkasutus, kojulaenutus, teatmeteenindus, videote            vaatamine, Interneti ja andmebaaside kasutamine- on tasuta.
         - Raamatukogu on avatud tööpäevadel kell 8.00-17.00.

viimati muudetud 17.02.2006

 

Õppekava üldosa