ÕPETAJATE TAGASISIDE

 7B klass

Koordinaatorid:
klassijuhataja Sirje Ess
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Merje Oopkaup
kunstiõpetuse õpetaja Ülle Mägi.

PALUN HINNAKE SELLE ÕPPEVAHENDI JÄRGMISI ASPEKTE: 

KUI PALJU SAID ÕPILASED TEADA EUROOPA PÕHIÕIGUSTE HARTAST:

MILLISEID OSKUSI ARENDASID ÕPILASED SELLE PROJEKTI KÄIGUS?

• Planeerimisoskust. Kui olin klassi osalejaks registreerinud, hakkasime õpilastega arutama, mis meil ees seisab. Andsin üldise ülevaate ja tegime üldjoontes oma projekti ajakava. Ega nad siis veel eriti midagi ei taibanud. Määrasime tegevustele tähtajad ja leppisime kokku, millal midagi peab valmis olema. Loomingulised ülesanded said õpilased pika tähtajaga ja nad pidid ise otsustama, millal on tark see koostöös teistega teostada.
• Meeskonnatöö oskus. Arutelud toimusid väiksemates või suuremates gruppides. Oli vaja teisi kuulata ja koos tegutseda. Samas teadsid õpilased, et kõikide tegevused pannakse kokku üheks suureks lõppraportiks- järelikult on igaühe tegevusel oluline kaal. Muidugi oli ka neid, kes püüdsid kõrvale hiilida või kergemalt läbi saada, aga minu kui klassijuhataja hinnangul oli see pigem õpilaste ebakindlusest tingitud (kardeti teiste ette tulla poolikute mõtete või ideedega, meie klass on väga tundlik hinnangute suhtes ja vajab palju tunnustamist). Kui julgustust saadi ja oma rolli tähtsus ära tabati, siis oli julgus tagasi ja kõik sai ilusasti tehtud. Tekkis ka palju uusi ideid. Õpilased pidasid oma tagasiide hinnangutes ka ise seda väga oluliseks, et tegime midagi koos. Õppisime üksteist paremini tundma.
• Oskust oma mõtteid selgelt ja julgelt väljendada. Eriti torkas see silma aruteludes. Esialgu olid õpilased ebalevad ja kohmetunud, kuid mida rohkem nad said tagasidet selle kohta, et nende mõtted on õiged, seda enam julgesid nad neid väljendama hakata. Kui esimeste tundide aruteludes olin põhiliseks rääkijaks mina, siis viimastes tundides ja eriti rühmatöödes rääkisid õpilased ise ega vajanud enam toetust. Mind Mosaic raamatud olid heaks abiliseks, sest kui ise õigeid sõnu ei leidnud, siis sealt oli võimalik neid leida.
• Sõnavaraline areng. Väga mitmed õpilased ütlesid, et nad teavad ju küll, mis on inimõigused, kuid kui palusin neid täpsustada või selgitada, siis jäädi sõnastamisega jänni. Nii ongi tegelikult põhiväärtustega: me kõik teame neid intuitiivselt, kuid nimetada ja õigetesse sõnadesse panna tavaliselt ei oska. Tänu õppematerjalile oli kogu aeg n.ö. sõnavara ees ja sai valida vajalikke väljendeid. Ka õppisime juurde mõned uued mõisted. Näiteks õigusemõistmisest ja kodanike õigustest ei teadnud õpilased alguses eriti midagi. Solidaarsus oli üsna võõras mõiste. Kindlasti ei saanud need mõisted lõplikult selgeks ka nüüd (see on märgatav õpilaste tehtud kokkuvõtetest alajaotuste kohta ja ka klasside küsitlustest), kuid 13- 14 aastase õpilaste puhul leian, et suureks edasiminekuks on ka see, et ta teab selliste sõnade olulisust ja tähtsust inimkonnale.
• Mõtete kunstilise väljendamise oskus.  Tagasisides ütlesid noored, et enim meeldiski neile loomingulisi töid: näidendeid, plakateid, luuletusi ja kunstimosaiiki teha. Et hea oli oma mõtteid pildi sisse panna. (Küllap siin on põhjuseks ka puberteediealise lapse pisut vajaka jääv verbaalne võimekus- puhtalt ealine iseärasus.)
• Oskus vastutada. Kõigepealt pidi igaüks vastutama oma töö tähtajaks tegemise eest. Siis panid rühmad ja grupid oma tulemused kokku ja sellest sündis suurem tulemus. Nii nägi igaüks oma rolli meeskonnas. Ja tajus kohe ka ära, kui palju segadust kõigile tõi kaasa see, kui midagi jäi tegemata või oli poolikult tehtud. Väga oluliseks pean just teabetunni läbiviimist, sest kaks klassi tegid koostööd ja esitasid seda oma eakaaslastele. Igaüks oli oma etteaste pärast pisut närvis ja soovis seda teha nii hästi kui võimalik. Meil oli kokku lepitud reegel, et teeme kõike koos ja enne kui lõpptulemus pole valmis, pole keegi ka vaba. Õpilased hakkasid üksteist aitama ja innustama. 
• Üksmeele ja toetuse tunnetus. Oskus seda anda ja vastu võtta. Kogesime ka solidaarsus- ja kaasmeele tunnet teabetunnil. Ühelt poolt meie kõik koos esinemas ja teisalt meie eakaaslased meid vaatamas. Õpetajad ütlesid, et põhikool oli aulas toimuval üritusel üllatavalt meeldiva käitumisega. Nad elasid meile hästi kaasa ja olid sõbralikud ning heatahtlikud.
• Tehniliste vahendite kasutamise oskus. Iga tegevuse korral olid tehniliste vahendite kasutajaiks õpilased ise. Fotod tegid nemad, pildid laadisid arvutisse nemad, slaidiettekanded  on arvutil õpilaste tehtud. Rühmatöödes kasutasime võimalusel arvuteid.
• Õppematerjali kasutamise ja valdamise oskus. Põhikooli õpilasele väga oluline oskus leida õiget materjali õigest kohast. Õpilaste õppematerjal oli värvide abil jaotatud kergesti leitavateks alateemadeks, iga paragrahv eraldi lehel. Mida rohkem seda kasutasime, seda kergemini hakkasid õpilased sealt midagi üles leidma. Interneti otsimootoritest hankisime lisateavet. Seal on vaja teada õigeid otsingukohti ja märksõnu, mis tulemusi annavad.
• Vaatlus-, tähelepanu ja märkamisoskus. Teades inimõiguste temaatikat ja seadusi, on nad edaspidi kindlasti altimad märkama ühiskonnas ja oma kaaslaste hulgas toimuvat. Aruteludes oli vaja põhjendada igapäevases elus ette tulevate näidetega. Kui märganud ei ole, ega siis ei oska ka näidet tuua. Samas kuulasid õpilased teiste arvamusi ja tähelepanekuid, edaspidi oskavad kindlasti paremini ise seoseid luua.
• Oskus head teha. Meie projektiaja sisse jäi jõulueelne heategevuspäev kogu koolis. Õpilased valisid ise omale kohad, kuhu nad minna tahaksid: lastekeskuses mängimas-õppimas väiksemate lastega, väikelastekodus piparkooke küpsetamas koos puuetega lastega, vanadekodus vanuritega suhtlemas, linnas tänavatel piparkooke jagamas. Nad arvasid alguses, et sellel pole inimõigustega mitte midagi tegemist. Arutasime siis väärikuse ja solidaarsuse üle ning selle üle, et kõigile inimestele peavad olema tagatud inimväärsed elu-olu tingimused. Selline erinevate teemade integratsioon oli minu arvates väga hea, sest seadused võivad olla, aga inimsus ja heatahtlikkus on üle kõige. Kui need puuduvad, siis ainult seadused ei aita.

KAS PROJEKT AVALDAS TEIE ARVATES NENDE VÄÄRTUSHINNANGUTELE POSITIIVSET MÕJU? PALUN PÕHJENDAGE.

• Olen sügavalt veendunud, et projekt mõjus õpilaste väärtushinnangutele positiivselt.
• Tegevuse alguses sooviti hästi palju rääkida oma isiklikest õigustest, tegevuse lõpupoole hakati paremini tajuma, et õigused ja kohustused on omavahel seotud. Iga õiguse taga on ju teise inimese kohustus sinu õigusi austada, järelikult ka minu kohustus tema õigusi austada.
• Klassis paranes üksmeel ja suurenes ühtehoidmine.
• Õpilased oskasid järjest rohkem elulisi näiteid tuua ja väljendasid oma mittenõustumist ebakohtadega ja inimõiguste rikkumisega maailmas üha selgemalt ning kindlamalt.
• Rohkem hakati hindama oma kodu, kodumaad, kooli ja kaaslasi. See väljendus rahulolus ja abistamissoovis.
• Kui vaadata mõlema klassi valikuid ja põhjendusi, siis näeb väärtushinnangute kinnistumise tendentsi.
• Koostöövõime ja üksteisemõistmine paranesid oluliselt. Enesehinnang õpilastel ka. Pean seda väga oluliseks.
• Õpilased hakkasid oluliselt rohkem aru saama inimõigustest, seadustest ja normidest, mis inimväärset elu korraldada aitavad.
• Klassi ühtsustunne ja üksmeel kasvas tunduvalt.
• Saime hea tuju, naerame ja naljatame rohkem. Oskame üksteisest rohkem ja paremini hoolida ka.
• Klassis on liikumispuudega õpilane. Küsisin tema käest eriliselt, kas ta on tajunud, et ta õigusi kuidagi piiratakse. Vastus oli eitav, temaga arvestatakse ja temast hoolitakse.
• Õpilased said julgust juurde. Esialgne ebakindlus ja lootusetusetunne, et me ei saa selle projektiga hakkama asendus töö käigus kindlustundega ja usuga endasse ning oma klassi võimetesse.
  

KAS VIISITE TEGEVUSED LÄBI NII, NAGU SOOVITATI, VÕI MUUTSITE NEID? KUI MUUTSITE, SIIS KUIDAS JA MIKS?

Tegevuste läbiviimisel järgisin üsna täpselt juhendit, sest ega ikka kohe ise ka aru ei saanud, mida peab tegema ja kuidas. Pealegi oli tegemist ju õppematerjali katsetamisega. Juhendid olid väga selged ja täpsed, õpetajatel on selliste tunnimaterjalide ja tunnikonspektidega väga hea töötada. Eriti hea oli võte ülevaatlikkuse loomiseks: valikute kaardistamine. Põhjenduste kirjutamine oli õpilastele oluline oma mõtete väljendamiseks ja selgemaks sõnastamiseks. Põhjuste rühmitamist me ei teinud, sest selgitustele ja aruteludele kulus niigi palju aega ja õpilased väsisid. Lähtusin siin ka oma klassi eripärast: tegemist on kollektiiviga, kus palju indiviide ja enamasti peetakse oma arvamust tähtsaimaks. Mõnikord võidakse hakata naerma ka vähemuse üle, sest teadlikkus erisustest pole 13-14 aastaste õpilaste hulgas just kõrgeimal tasemel. Põhjuste analüüsi asendasin artiklite analüüsiga. Põhjuseks: taipasin, et mõned õpilased ei saa tekstidest päris täpselt aru. Mõnede sõnade tähendused vajasid selgitusi. Põhiõiguste harta kui terviku üle arutelu tegime koos 6A klassiga rühmatöödena.

Juhendmaterjalid õpetajatele on mugavad: antud aeg, tunni läbi viimiseks vajalike materjalide loetelu ja ideid kodutöödeks.

Väga hea oli ka, et kogu harta tekst oli pidevalt silme ees ja suurel plakatil esitatud.

Õppematerjal õpilastele meeldis.

Tegin kaks muudatust projekti alguses ja lõpus kohe, kui projektiplaanid läbi rääkisime. Nimelt alguses palusin ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajal teha sissejuhatava tunni ühe klassijuhatajatunni raames. Teemaks inimõigused üldse- mis need on, kuidas ja kus neid järgitakse, kus mitte. Mul on 7. klass. Õppekavas on vastav teema ette nähtud 9. klassis. Eesmärgiks oli, et õpilased saaksid aru, millega tegelema hakkame ja põhimõisted oleksid selged. Et nad ei tunneks end halvasti, kui peavad tegelema asjadega, mis pole jõukohased ja mõistetavad. Praegu tegevusele tagasi vaadates tundus see väga mõistliku otsusena, sest hiljem polnud vaja hakata alusasju üle seletama.

Teine muudatus oli projekti kokkuvõtva tunni tegemine ja eakaaslastele esinemine. Vajasime seda mitmel eesmärgil:

• inimõigused on väga oluline teema, koolis vastavat materjali õpilastel iga päev silma ees pidevalt pole. Projekti käigus üles seatud materjalide kohta vajavad õpilased selgitusi ja kõige parem on, kui nad kuulevad seda neilt, kes asjaga tegelevad ning oskavad sellest ka rääkida.
• tegemist on suure kooliga, kus info võib muutuda liikumise käigus, parem on, kui seda saadakse korraga ja ühest allikast. 
• enda tegevuse väärtustamiseks. Õpilased on rohkem motiveeritud, kui projektil on selge väljund ja eesmärk.
• õpilaste väärtustamiseks. Kuna projekt oli lisatöö üsna hõivatud õpilastele (trennid, muusika- ja kunstikoolid, palju lapsi käivad maalt linna kooli), siis on nad väärt, et nende tegevusest teatakse rohkem. Nad said ise esineda ja teisi õpetada.
• parim õpetaja teisele lapsele on laps ise. Loodan väga, et just kooli teabepäeva kaudu jõudis sõnum inimõigustest paremini kohale kõigile õpilastele.

MILLISED ÕPPEVAHENDI OSAD OLID TEIE ARVATES ERITI HEAD JA MIKS?

Õppematerjalide tunnikavad tervikuna väga head. Õpetajal on lihtne  tundi planeerida ja ta teab kohe ka tervikpilti. Mõne teise ainega integreerimisel võib ette tulla segadusi, siis vajaks see õpetajate hästi tihedat koostööd ja teemade ulatuse suhtes täpset läbirääkimist. Arutelu tunniks antavad suunavad küsimused olid ka väga head.

Õpilastele meeldis kõige rohkem illustratsiooni tegemine. Nad ütlesid põhjuseks, et hea oli oma mõtteid joonistada. Väga heaks pean ka seda, et joonistamine oligi viimasena planeeritud tegevus, sest nii oli õpilastel kergem kunstikeeles väljenduda.

Õppevahendi eraldi osadena nimetaksin väga headeks ka õpilastele antud raamatukesi. Nad said rahulikult lugeda ja vaadata. Neil olid materjalid, mis pole tavapärase kooliõpiku moodi, pealegi sellised, millel päris salapärane pealkirigi. See tekitas omamoodi põnevust. Mõte, et sealt võib lehti välja rebida ja need olidki kergesti rebitavad oli ka hea, kuna õpilastel polnud vaja mingeid lisavihikuid. Õpilased ise pidasid raamatuid heaks ja oskasid neid kohe pärast tutvustamist kasutada ka.

Suured plakatid harta tekstiga olid samuti väga head, sest nii olid jaotised kohe silme ees. Inimõigused muutusid abstraktsest seaduskogust tõeliselt olemasolevaks seadustikuks. Kinkisin meie projektist ülejäänud heas korras inimõiguste plakatid ühiskonnaõpetuse õpetajale, kes oli rõõmus- järelikult on neid koolis vaja.

Suured plakatid õpilaste tööde kleepimiseks ja esitamiseks olid samuti vägagi käepärased, sest see aitas väärtustada iga õpilase mõtteid ja tegevusi.

MILLISEID ÕPPEVAHENDI OSI MUUDAKSITE: KUIDAS JA MIKS?

Õpilastele jagatavad raamatud olid minu arvates liiga toekad. Iga paragrahv eraldi lehel mitmes keeles- tõenäoliselt oli tegemist pilootprojekti tõttu tehtud trükiga. Mulle aga seostus see kohe mitmete langetatud puudega ja mõttetu kulutamisega. Ehk oleks võimalik õpilastele teha väikesed raamatukesed harta tekstiga lihtsalt jaotiste kaupa ja siis vahelehed märkmete jaoks eraldi. Säästaks puid ja raha.

Me osalesime pilootprojektis, millest on varem osa võtnud teised maad. Lapsed oleksid meelsasti raamatukesest lugenud, mida on nende eakaaslased varasematel aastatel teinud ja arvanud. Fotod olid, kuid ilma allkirjadeta.

Hea oleks lisada ka selgitus sinilinnu tähenduse kohta.

Võib- olla edaspidi on võimalik õppevahendina kaasa anda ka DVD-le salvestatud materjale?

Kui materjal on mõeldud kõigile Eesti koolidele, siis oleks ehk plakatid harta tekstiga mõttekas kiletada või lamineerida. Läheb küll kallimaks, kuid on vastupidavamad ja see on ühekordne kulu, mis kestab aastaid.
 

KAS SEE PROJEKT ÕNNESTUS TEIE ÕPILASTEGA?  Jah.

MIKS?

Klassijuhatajana pean projekti õnnestunuks. Liitis klassi, andis ühtsustunde ja me tegelesime maailmas tõeliselt olulise teemaga. Täna aruannet kirjutades ja õpilastelt arvamusi küsides veendusin selles veelgi enam. Kui loete õpilaste arvamusi, siis küllap veendute ka teie. Meil olid projekti abijõududena kaasatud ka mõned lapsevanemad. Saatsin projekti alguses teavitusteksti ja selgitused edasi kõigile vanematele, küllap kodudeski oli põhjust inimõigustest rääkida ja vanematel lapsi eluks paremini ette valmistada.

Saime kogeda ühtse Euroopa tunnet- ja see oli juba midagi!
 

KUIDAS HINDAKSITE PROJEKTI ÜLDISELT?

Väga huvitav

KAS TEEKSITE OMA ÕPILASTEGA SAMA KA JÄRGMISEL AASTAL? Jah.

Meil on hea kogemus.

Oleksime sammukese targemad ja siis on hea uut hariduskihti peale laduda.

Tundus küll raske ja aega- ning vaevanõudev kõikide muude tegemiste kõrvalt, kuid oli ka seda väärt!

Täname õppematerjali väljatöötajaid ja kõiki kenasid inimesi MTÜ HeadEst-ist!