Taskurahast

Diana Õun, huvijuht ja keeleõpetaja

Pole olemas kindlat vanust, millal tuleks lapsevanemal rahajuttudega alustada - raha on oluline osa elust. Taskuraha hakkavad vanemad lastele andma peamiselt siis, kui nende järglased hakkavad koolis käima. Uuringud on näidanud, et taskuraha on olemas ligi 90% 6–14 aastastel lastel. Keskmine rahasumma nädalas on sõltuvalt vanusest 25–60 krooni. Suur osa sellest kulub karastusjookidele, järgnevad maiustused, millest populaarseimad on šokolaad ja jäätis. TNS Emori andmetel kulutasid 6-14-aastased lapsed 2006.a 300-330 miljonit krooni, mis on võrreldav 2004. aastaga.Viimase paari aasta jooksul on aga iga lapse kulutatav summa kasvanud, sest 6-14-aastaste laste arv väheneb jätkuvalt.

Selles osas, kas lapsed peavad taskuraha kodutöid tehes või koolis hindeid saades välja teenima, on  arvamusi nii- ja naasuguseid. Üks aga on kindel- lapsevanema ülesandeks on hoolega läbi mõelda summa suurus. Halbade hinnete eest pole alati õige taskuraha andmata jätta. Kõigepealt tuleks välja uurida põhjus, miks on hinded halvenenud.

Kuidas ja kui palju anda?

Eks siin on mitmeid erinevaid variante. Üks võimalus on, et  taskuraha antakse iga päev või üks kord nädalas, igal päeval või nädalal kindel summa. Raha antakse lapsele kätte või kantakse lapse pangaarvele, kuid kindlasti tuleks rahasumma suuruse  üle hästi mõelda.

Teine variant on selline, et laps saab kord kuus mingi konkreetse summa oma arvele. Sellega saab väga edukalt õpetada lapsele oskust enda rahaga kuu jooksul toime tulema.

Kolmas võimalus on see, et vanemad lapsed ei saagi taskuraha vanematelt, vaid on nö isemajandamisel, see tähendab, et ametlikku taskuraha neil ei ole. Lapsed käivad näiteks suviti ja/ või pärast kooli tööl ning teenivad raha oma isiklikeks väljaminekuteks. Kulud elamisele ja koolile katavad loomulikult vanemad.

Aeg-ajalt oleks mõistlik koos lapsega summa üle vaadata  ja vajadusel suurendada.

Kui anda liiga vähe taskuraha, siis võib juhtuda, et selle eest lihtsalt ei saa midagi. Samuti oleks hea uurida teistelt vanematelt, kui suur on nende laste taskuraha, sest kui teistel on summa märgatavalt suurem, võib lapsel sellest tekkida probleeme.

Üleliia suur summa ei saa olla, sest siis võib laps arvata, et raha lihtsalt saabki ja seda võib raisata mõtlematult ükskõik mille peale.

Kindlasti on väga oluline meeles pidada, et kui on tekkinud mingi taskuraha jagamise süsteem, siis sellest tuleks igal juhul kinni pidada. Lapsele ei tohi jääda muljet, et raha saamise korda on võimalik enda kasuks igal ajal muuta.

Milleks kasutada?

Taskuraha on mõeldud väiksemateks kulutusteks. Põhiliselt selleks, et osta maiustusi või muid sel hetkel vajalikuna tunduvaid asju.

Algusest peale peaks laps saama ise otsustada, kuidas ja mille peale ta raha kulutab. Oluline on, et lapsevanem annaks lapsele võimaluse õppida ise otsuseid tegema ja vastutama enda otsuste ja võimalike tagajärgede eest. Kui vanem on lapsele raha andnud, on see lapse oma. Tema asi on otsustada, mida ta rahaga teeb.

Laps peab teadma, et kui raha saab otsa enne uue taskuraha saamist, siis tuleb ootama jääda järgmist raha saamise korda. Nii õpib laps kiiresti oma taskuraha rohkem hoidma ja ta ei tee läbimõtlematuid kulutusi. Kui aga laps oskab kulutuse vajadust põhjendada, võib talle anda avanssi või laenu. Paljud lapsed suudavad selliselt raha ka koguda mõne kulukama unistuse täitumiseks.

Raha kasutamist ei peaks regulaarselt kontrollima, vahel on mõistlik lihtsalt küsida, mille peale kulus.

Kas ikka peab andma?

Taskuraha on kindlasti vaja. See annab võimaluse harjutada iseseisvust. Laps saab proovida majandada nii, et teatud summaga vastaval perioodil välja tulla. Samuti õpib laps raha hoidma, saab seda koguda ja mõistab, et raha ei kasva puu otsas ega teki iseenesest. Kui vähegi võimalik, võiks lapsevanem aidata lapsel endale suveks tööd otsida- nii kujuneb arusaam sellest, kuidas raha tuleb. Taskuraha omamine ja sellega toimetamine aitab lapses arendada majanduslikku mõtlemist.

Taskuraha tasub anda. Praeguses materiaalses maailmas seisavad lapsed iga päev erinevate ahvatlustega silmitsi ja just sellepärast on lastel vaja oskust rahaga ümber käia.

Raha on hädavajalik. Kuid raha pole sugugi kõik, mida elus vaja läheb. Raha paneb küll „rattad käima”, kuid temaga koos tuleb osata elada. Muidu võib jääda raharataste alla.

Samal teemal:

Krista Kivisalu — Raha ei kasva puus  — Pere ja Kodu aprill 2003

Laps vanema rahakotis — Anne, jaanuar 2007

Kadri Olmaru  — Kui palju anda taskuraha?  — Pere ja Kodu oktoober 2008

Lapsed kulutavad järjest rohkem taskuraha — www.nupukas.ee

Lugemiseks: