Lugupeetud lapsevanem!
Üleminek
põhikoolist gümnaasiumisse on ühele õpilasele
kergem, teisele raskem. Õpetajatena
oleme näinud, et inglise keele tase kümnendas klassides
võib olla õpilastel väga
erinev. Eelkõige põhjustab see raskusi õpilastele,
kelle teadmised inglise
keeles teistele alla jäävad. Soovime Teie lapsele sel
üleminekul abiks olla
ning sel põhjusel panime kokku ka järgneva materjali.
Kümnenda klassi
progamm eeldab seda, et on omandatud põhikooli ainekavas
välja toodud
osaoskused. Allpool on ära toodud võõrkeelte
ainekava 7.-9. klassile. Sealt on
võimalik järele vaadata, mida Teie laps peaks
gümnaasiumisse tulles
teadma-oskama.
Kindlasti
märkate, et teatud sõnadele klikkides on võimalik
avada linke, mis viivad Teid
vastavat punkti selgitavatele internetilehekülgedele. Paljudel
neist on
omakorda linke harjutustele, kus õpilane saab oma teadmised
proovile panna. Nende
läbi töötamine on kindlasti abiks, kui õpilane
ennast gümnaasiumisse tulles
rohkem või vähem ebakindlalt tunneb.
Head harjutamist
ja rõõmsat üleminekut gümnaasiumisse!
2. Õppesisu
2.1.
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
2.1.1. MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis.
2.1.2. PEREKOND
JA KODU: suhted
perekonnas, ühistegevused, taskuraha.
2.1.3. SÕBRAD:
erinevad iseloomud; suhted sõpradega: sõnapidamine,
sõprus, ausus, usaldus,
konfliktid ja nende lahendamine.
2.1.4. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik,
keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad ja
-kombed; Eestimaa
loodus ja vaatamisväärsused.
2.1.5. MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi,
pealinn, rahvused, keeled.
2.1.6. INGLISE
KEELT KÕNELEVAD MAAD:
sümbolid, kultuuritavad, kombed.
2.1.7. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd;
söömine kodus ja väljaspool kodu; liiklemine.
2.1.8. ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass,
õpioskused,
edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö.
2.1.9. HARRASTUSED
JA KULTUUR: kino,
teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia: televisioon, raadio,
ajakirjandus, Internet.
Kasulikud lingid
kõnelemis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamiseks:
READING COMPREHENSIONS AND EXERCISES
READING COMPREHENSION PRACTICE
2.2. Keeleteadmised
2.2.1. Inglise keel:
•nimisõna: erandlik mitmus,
omastav kääne, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad;
•artikkel:
umbmäärane ja määrav artikkel,
artikli puudumine, enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma,
artikli
kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega;
•omadussõna:
omadussõnade võrdlemine (võrdlusastmed,
tarindid not…enough to, too…to), omadussõnade
kasutamine
rahvusest ja kodakondsusest rääkides;
•arvsõna: põhi-
ja järgarvud, kuupäevad,
aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; sidesõna and
arvsõnades; arvsõna 0
erinev lugemine;
•asesõna: enesekohased
asesõnad; siduvad
asesõnad that, who, whom, whose, which; omastavate
asesõnade
absoluutvormid mine, yours; rõhutavad ja siduvad
asesõnad; much/many,
little/few ; asesõnad one, each other, none of them, all
of them, some
of them ;
•tegusõna: reeglipärased ja
ebareeglipärased tegusõnad, ajavormid Present Simple,
Past Simple, Future Simple, Present Progressive,
Past Progressive,
Present Perfect,
Past Perfect, modaalverbid can, may,
must = have to,
should, would, kaudne kõneviis,
aegade ühildumine, Future in the Past
; passiiv: Present Simple,
Past Simple;
käskiv kõneviis; tarind to + infinitiiv, -ing-
vorm (Gerund);
•määrsõna:
moodustamine, võrdlemine,
määrsõnad ilma lõputa -ly;
•sidesõna: if, because, therefore, after, before, until, as
soon as, both…and,
(n)either…(n)or ;
•eessõna:
ajamäärustes kasutatavad
eessõnad at, after, before, between, in, on, for,
until/till, since,
from…to/till, by, past; kohamäärustes esinevad
eessõnad in, at, on, up,
under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to,
over,
from, out of, off, down, through, opposite, round, next to/beside;
viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in, with,
without;
enamkasutatavad eessõnalised väljendid look at, wait
for, take part in
jt;
•lauseõpetus: sõnajärg jaatavas, küsivas ja eitavas lauses;
lühivastused; aja- ja
sagedusmäärsõnade
ning viisi- ja kohamääruste asetus lauses; it
ja there
lause algul;
•sõnatuletus: ees- ja järelliited un-, dis-, re-, im-,
-able, -(t)ion, -ly,
-iful, -less;
•õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud,
omadussõna võrdlusastmed;
arvsõnad; määrsõnad; kirjavahemärgid: punkt,
küsimärk,
hüüumärk, ülakoma.