Mida peaks vanem teadma koolikiusamisest?

Mia Rand, SÜG-i psühholoog

Iga vanem soovib oma lapsele parimat kooliaega. Seepärast mõjub ehmatavalt, kui ühel päeval selgub, et lapse klassis on kiusamine probleemiks ning laps võib olla sellega seotud ühel või teisel viisil.

Kiusamine toimub, kui üks õpilane või grupp õpilasi kasutab tahtlikult võimu, et kellelegi haiget teha või kedagi hüljata.  Levinud kiusamisviisideks on narrimine, solvavate märkuste ütlemine või kirjutamine, väljajätmine ühistegevustest, hirmutamine, ähvardamine, isiklike asjade lõhkumine või varastamine, löömine, tõukamine või vastumeelsele tegevusele  sundimine.

Kiusamise tagajärjel võib laps tunda end üksikuna, kurvana, hirmununa ja arvata, et temaga on midagi valesti. Kindlasti ei saa nõustuda seisukohaga, et kiusamine on üks osa suureks kasvamisest ning üks viis õppida enda eest seisma.

Ohumärgid lapsevanemale, mis võivad viidata sellele, et laps on langenud kiusamise ohvriks:

• lapse muutunud käitumine (kaaslaste  ja kooliteema vältimine )
• äkki tekkinud vastumeelsus kooli vastu
• unehäired, õudusunenäod
• sagedased kõhu- või peavalud
• enesekindluse kadumine, tujutus
  

Kiusamise ohvriks sattunud laps vajab toetust, julgustamist ja ärakuulamist. Väga oluline on, et ohver mõistaks, et kiusamine ei toimu  tema süül. Kiusamine võib toimuda täiesti ilma põhjusta, kuid sagedamini satuvad ohvriteks  lapsed, kes on mingil moel erinevad. Mõnikord kiusatakse kedagi ka seepärast, et ta paistab välja , nagu ei suudaks ta enda eest seista.

Soovitused vanemale, kelle laps on sattunud kiusu ohvriks:

• räägi oma lapsega juhtunust rahulikult, et teada saada, kui tihti on teda kiusatud, kus see juhtus, kes olid asjasse segatud
• küsi lapselt, mida ta on püüdnud kiusamise lõpetamiseks teha, arutage, mida saaks veel teha, paku välja ideid, kuidas te koos saaksite probleemi lahendada
• anna kindlasti lapsele teada, et ta on käitunud õigesti kiusamisest rääkides ning luba, et sa ei alusta asjasse sekkumist ilma temaga nõu pidamata
• lepi kokku kohtumine lapse õpetajaga, anna talle teada kiusamisest klassis või koolis ning aruta temaga, missuguseid võimalusi te näete probleemi lahendamiseks, mida on juba tehtud jne
• vajadusel kohtu teiste vanematega, kelle lapsed on kiusamisse segatud, et kokku leppida ühise tegevuskava osas
• kasuta igat võimalust arendamaks lapses enesekindlust, sest enesekindlad lapsed satuvad kiusamise ohvriks palju väiksema tõenäosusega ning samuti tulevad nad kiusamisega  paremini toime
• julgusta last sõpradega aega veetma ja loo talle võimalusi uusi sõpru leida – väga harva kiusatakse lapsi, kes kuuluvad sõprade gruppi
• paku lapsele toetust, anna teada, et sa kindlasti ei alahinda probleemi ja ei jäta teda oma mures üksi

Ehmatavalt mõjub lapsevanemale tavaliselt ka teadasaamine, et tema laps on osalenud kiusamises. Sageli on seda raske uskuda, sest kodus on laps hoopis teistsugune.  Mõnikord võivad kiusajad arvata, et selline käitumine teeb neid populaarseks või teistest tugevamaks.  Mõned lapsed kiusavad selleks,  et tähelepanu saada ja mõnedele meeldib teisi inimesi ennast kartma panna. Põhjuseks võib olla ka kadedus. Haruldased ei ole ka need juhtumid, kus kiusaja  on  ise kiusamise ohver, kes ei oska  kasutada teistsuguseid  käitumisviise. Mõnikord ei tea lapsed, et selline käitumine on vale ja põhjustab ohvritele valu. Kuid sageli nad küll teavad seda, kuid üritavad ennast õigustada väidetega, et kiusamine oli ainult nali, et ohvril pole sellise käitumise vastu midagi, et ohver ise käitus hoopis valesti jne

Soovitusi vanemale, kes avastab, et tema laps kiusab teisi:

• räägi lapsega rahulikult, selgita talle, et kiusamine on vastuvõetamatu ning see teeb teised õnnetuks ja ei lahenda ühtegi probleemi
• kuula tähelepanelikult, kuidas laps oma tegevust seletab ja püüa mõista, milles seisneb lapse probleem, mida ta püüab lahendada kiusamise abil.
• räägi sellest, mis sinu arvates võiks aidata kiusamist lõpetada ja normaalseid suhteid luua, kuid ära süüdista
• kohtu oma lapse õpetajaga, et arutada, mida te saate ühiselt ära teha ning kuulata tema tähelepanekuid
• vajadusel kohtu teiste lapsevanematega, kelle lapsed on kiusamisse segatud, et koostöös lahendusi leida
• kiida last ja julgusta teda, kui ta on teiste vastu olnud lahke ja nendega koostööd teinud
• hoia ennast regulaarselt kursis, kuidas asjad koolis lähevad
• paku lapsele toetust ja anna teada, et  temaga toimuv on sulle  tähtis ja sa tahad  teda aidata

Kiusamisest vabanemine  kollektiivis ei ole lihtne ega kiire. Tavaliselt on kiusamine varjatud tegevus ja isegi kõik klassikaaslased ei pruugi asjaga kursis olla, rääkimata õpetajatest. Seetõttu on väga tähtis omada lapsega usalduslikke suhteid, et pakkuda talle õigeaegselt toetust ja abi ning õpetada käitumisviise, mis on aluseks headele suhetele. See kehtib ka juhul, kui laps ise küll ei kuulu ei kiusajate ega kiusatavate hulka, kuid näeb oma läheduses selliseid suhteid pealt. On palju oodata, et lapsed oskaksid keerulisi omavahelisi suhteid iseseisvalt reguleerida. Head suhted koolikollektiivis nõuavad  koostööd ja järjekindlust nii lastelt, vanematelt kui ka õpetajatelt.

Soovitav tutvuda:

“Kiusupunn”. Käsiraamat kiusamisest. Tervise Arengu Instituut

Erb,H.H. Vägivald koolis ja kuidas end selle eest kaitsta. Odamees OÜ, 2000

Elliott, M. “Kiusamine”. Koolibri 2000

Slavens, E. “Tahad head, ära tee kellelegi kurja” Studium 2007