| 1A Kuuseok, Anni 49 Vevers, Luise 21 Aavik, Lennart 17 Kelder, Gregor 15 Kivi, Kaspar 13 Prii, Joonas 13 Vokk, Kaarel 11 Kirst, Eliisa 10 Vendel, Merili 8 Johanson, Artur 7 2A Vinn, Elerin 9 Aedmäe, Valdo 8 Võhma, Katre-Liis 9 Kramarovski, Keit 6 Karma, Huberta 6 Laanemets, Erik 4 Käsper, Kätriin 4 Benno, Alo 4 Raud, Kristiina 4 Vilter, Egert 4 3A Raud, Kristin 14 Valge, Sofia Demi Li 13 Sepp, Helina 10 Luhaäär, Annika 10 Rasu, Mihkel 10 Trei, Siim 9 Ärmus, Andrea 6 Vallaste, Minni 6 Kriska, Agathe 5 Vahter, Lily 5 4A Sepp, Karina 41 Kesküla, Agnes 29 Mändmaa, Kätrin 23 Sooäär, Anneli 22 Äär, Karel 21 Kirst, Maria 20 Altmets, Hendrik 20 Raasuke, Artti 19 Hüüdma, Helena 18 Laak, Eneliis 18 |
1B Vaarik, Elisabeth 39 Oks, Kelly 17 Mets, Vootele 16 Kruut, Karmen-Kelsi 15 Põld, Triinu Eliise 13 Valge, Margit 13 Steinberg, Käthriin 12 Ilvik, Robin 11 Lopp, Devon 9 Matekainen, Melani 8 2B Saluste, Carel Michel 34 Õunpuu, Liisa 20 Aun, Hardi 18 Kirs, Iris 14 Nelma, Brenda 14 Laipaik, Sarah-Lisee 13 Õunpuu, Endrik 13 Pirn, Carmen Electra 12 Leiten, Gertrud 11 Sarapuu, Roosmarii 11 3B Alt, Diana 28 Keerd, Kerman 26 Sui, Siret 10 Juht, Jutta Loviisa 9 Lõuk, Mihkel 8 Veliste, Liisa 8 Männik, Aleksandra 7 Michelson, Ly 6 Nõmm, Elo 5 Siigur, Emma 5 4B Karjane, Janely 30 Liiv, Carlos 23 Gull, Gerli 21 Püüding, Kristo 21 Treiel, Johannes 21 Kapp, Airike 19 Tuus, Miikael 19 Käsk, Karita 18 Nuut, Karin 18 Aarnis, Eva 15 |
Sel õppeaastal otsustasin lastega minna loodusõpetust õppima päris loodusesse, klassiruumist välja. Eesmärgiks seadsin loodusega tutvumise, märkamis- ja vaatlusoskuse ja muidugi loodust hoidva ja säästva inimese kasvamise. Sihtkohtadeks said Loode tammik, Miku metsapark ja Konati matkarada. Meid õpetasid oma ala tõelised spetsialistid: õpetaja Inge Vahter ja metsapargi perenaine Maarika Toomel.
Esimesest reisist oli juttu sügisel SÜG-Pressis.
Teine reis viis meid Miku metsaparki, mis asub Kihelkonna vallas. Miku metsapargis juhendas meid energiline Maarika Toomel. Meile näidati vanu tööriistu ja püstkoda. Õppisime tundma erinevaid taimi. Nägime kasvamas ühte Saaremaa käpalist- jumalakäppa ning saime teada, et kogu Eestis kasvab käpalisi 36 eri liiki, enamus neist ainult Saaremaal. Looduses on alati midagi põnevat, nii õppisime seekord tundma käopäkka, näsiniint, kannikesi, nurmenukke, karulauku ja muidugi samblaid ning puid. Kõige põnevam oli vana mänd, kelle küljes rippus palju pealuid.
Neidki uurisime lähemalt. Pärast õppekäiku läksime seiklusrajale, kus igaüks sai oma osavust proovile panna. Lõpetuseks õpetati meid saagima, kiviaeda lappima ja puid koorima. Koolis tegime viktoriini ja vaatasime fotosid.
Kolmanda õppepäeva tegime Konati matkarajal. Õppisime jällegi palju erinevaid taimi ja kordasime üle neid, keda juba tundsime. Avastasime jääajast pärit rändrahnud ja kivikülvi. Alguses polnud aru saadagi, et need just kivid on, sest nad paistsid välja nagu väikesed samblamättakesed. Kõige suurema rahnu otsa tahtsid kõik lapsed ronida. Selle rahnu ümbermõõduks saime 14 meetrit ja meil läks vaja 16 last, et teha kätest kinni tiir ümber tema. Metsateel oli palju nälkjaid ning leidsime ka ühe konna, kes küll printsiks ei osutunud, kuigi tüdrukud talle musi tegid. Lõpuks jõudsime Konati tehisjärve äärde, seal ujusid majesteetlikud luiged. Avastasime teel palju surnud konnasid ja nägime järves konnakulleseid. Leidsime kaks liblikat, kes õpetaja Inge arvates võisid olla kevadpaabusilmad. Igatahes olid nad üsna räsitud moega, vist vahepealsete külmade ilmade tõttu.
Kooliaasta lõpus käisime uuesti Loode tammikus. Põhiliseks eesmärgiks oli võrrelda sügist ja kevadet tammikus. Avastasime mitmed põnevad taimed, keda juba tundsime: kuutõverohi, sealõuarohi, kortsleht, piibeleht, metsmaasikas jne. Kuid ühte suursugust orhideelist me veel näinud ei olnud. Lõpuks jõudsime ka sinna, kus kasvas ennenägematul hulgal kaunist kuldkinga. Sattusime otsekohe suurde vaimustusse, tegime hulgaliselt pilte ja kõndisime väga ettevaatlikult. Õppisime veel selgeks mõned uued taimed, näiteks vahulill, külmamailane, hiirehernes. Nüüd tunneme looduses liikudes äratundmisrõõmu ja teame, et kõik taimed ei ole korjamiseks. Teame ka seda, et prahti maha loopida ei tohi ja et looduses tuleb käia avatud silmadega, sest alati on võimalik midagi uut teada saada.
Kõikidest õppekäikudest oleme kirjutanud jutukesi ja täitnud töölehti. Meie õppereisid said teoks tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.
Mõned katkendid ka laste jutukestest
Õpetaja
Inge Vahter jutustas huvitavalt taimede kohta. Seal oli üks
jääajast pärit kivi. See oli sile. Matkarajal
kõndisime üksteise järel. Nägime nälkjaid ja
võtsime neid kätte.Nägime ka ussilakka ja kevadist
seahernest ja ülaseid. Õpetaja Inge leidis konna,
tüdrukud tegid talle musi. Konati järvest püüdsime
konnakulleseid. Konatis oli väga lahe. Tahaksin sinna tagasi
minna. Bussi aknast nägime tagasisõidul valget toonekurge.
Markus Armus
Õpetaja
lubas meil maitsta kuuse-, kadaka- ja männikasve. Veel
rääkis ta, et metsas ei jää kunagi nälga.
Sõime ka jänesekapsast, see oli mõnusalt hapu.
Kristel Soe
Me
nägime metsas nälkjasi, ma võtsin nälkja enda
sõrme peale, ta oli küll nunnu, aga ajas enda seest oranži
lima välja. Kui me edasi jalutasime, nägime kitsepabulaid.
Luise ja Laura tegid neist pilte.Meil oli seal väga lõbus.
Ma tahaks sinna veel minna!
Eliisa Kirst
Minu käe
peal oli lausa kuus tigu. Mulle meeldis see päev väga.
Kõige rohkem meeldisid mulle teod.
Hedvig Saaretalu
Metsa minnes
andis õpetaja igaühele kommi, selle paber tuli alles hoida
ja metsast välja tulles õpetajale ette näidata, muidu
metsast välja ei saa. Keegi ei kaotanud oma paberit, seega
jäi mets puhtaks. Sain teada, et sipelgad on väga kasulikud,
nad söövad kahjulikke putukaid. Me nägime tuttavat
taime- see oli ussilakk. Ussilakk on ilus, aga väga mürgine.
Kõige lahedam oli see, kuidas me kivi mõõtsime.
Kelly Kasjanenko
Ma arvasin,
et konnakullesed on rohelist värvi, aga olid hoopis mustad. Ma
tahtsin neid linna kaasa võtta, aga õpetaja ütles,
et muidu surevad nad ära ja ma lasin nad järve ujuma.
Berit Porss
Tädi
Maarika hakkas näitama taimi ja rääkis nendest. Ta
rääkis näiteks vanast männist. See oli nagu minu
koduski. Siis jõudsime me metsa. Seal hakkasid sääsed
lendama lähemale ja lähemale...
Kelly Kasjanenko
Me saime
hoopis targemaks. Oli väga väga väga väga tore
päev.
Kätrin Opp
2010. aasta on ÜRO poolt nimetatud bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Selle raames on toimunud mitmesuguseid elurikkust tutvustavaid üritusi. Üks neist toimus rahvusvahelise ajakirja GEO Elurikkuse päeva (Biodiversity Action Day) sarja raames 14.–15. mail Tartus.
Elurikkuse päevi on korraldatud juba alates 2001. aastast ja neid on toimunud kokku umbes 50 maal (lähem info varasemate ürituste osas sarja ametlikult veebiaadressilt: www.biodiversity-day.info). Eestis toimus üritus esmakordselt. Päev viidi läbi Eesti Maaülikooli dendropargi ja Tähtvere spordipargi kompleksi aladel.
Elurikkuse päeva põhiliseks eesmärgiks on uurida teatud ala bioloogilist mitmekesisust ühe ööpäeva jooksul ja fikseerida nii palju liike kui võimalik. Eesmärgiks oli seeläbi tutvustada elurikkust ja selgitada selle tähtsust.
Elurikkuse päevast võtsid osa erinevate organismirühmade spetsialistid ülikoolidest ning looduskaitsetöötajad. Töötasid järgmised töörühmad: mükoriisa, samblikud, samblad, soontaimed, mullaelustik, putukad, limused, kahepaiksed ja veeselgrootud, plankton, pisiimetajad, fotograafia.
Elurikkuse päeval osalemine oli ka edaspidiste uurimistööde koostamise, juhendaja(te) leidmise ning loodushuvi kinnistumise eesmärgil igati kasulik ettevõtmine.
Meie koolist osales üritusel 7 õpilast. Püüdsime osa võtta võimalikult paljudest töörühmadest. Eriti huvitavateks kujunesid õpilaste arvates vee- ja mullaelustiku tundmaõppimine, meeldejääv oli hilisõhtune lodjasõit Emajõel ja kalade häälte kuulamine.

Maria Õisnurm ja Jaana Albert
Meeldiv oli tõdeda, et ürituse peakorraldajaks oli meie kooli vilistlane TÜ doktorant Liina Saar. Abiliste hulgas olid samuti meie vilistlased Krista Takkis (TÜ magistrant) ja Elen Kontkar (TÜ bioloogiatudeng). Oli südantsoojendav taaskohtumine endiste tublide loodusuurijatega. Aitäh teile suurepärase ürituse korraldamise eest!
Õpilastega koos käisid
Inge Vahter ja
Mart Mölder, bioloogiaõpetajad
Saaremaa loodushuviliste noorte laager toimus ka sel aastal Kipi-Koovi matkakeskuses ja selle lähiümbruses. Laager oli preemiaks õpilastele, kes olid käesoleval õppeaastal koostanud loodusalase uurimistöö.
Kokku võttis laagrist osa 18 õpilast, peale meie oli osalejaid veel Orissaare Gümnaasiumist, Muhu põhikoolist ja Lümanda Põhikoolist. Meie koolist sai võimaluse laagrist osa võtta 9 õpilast. Õpilasi juhendasid loodusvaatleja Mati Martinson, zooloog Uudo Timm, botaanik Maie Meius ning õpetajad Mart Mölder ja Inge Vahter.
Laagripäevade jooksul toimusid mitmed õppematkad Lääne-Saaremaa looduskaunitesse paikadesse. Matkadel uuriti nii taimi kui ka loomi ning koostati leitud liikidest vastavad nimekirjad. Laagriaja jooksul registreeriti Kipi-Koovi matkamaja ümbruses kokku veidi üle 200 taimeliigi, kohati 59 liiki linde, vaadeldi imetajate tegevusjälgi, uuriti vee-elustikku, õpiti tundma maismaa selgrootuid jne. Matkad olid igati õpetlikud. Lisaks konkreetsete liikide uurimisele õpiti näiteks, kuidas ületada jõge, millised taimed võiksid välja aidata toidu puudumisel, kuidas kompassita looduses orienteeruda jne.
Juba eelmisel aastal lummas loodusuurijaid matkakeskuse lähiümbruse orhideederikkus, sel aastal tundus neid veelgi rohkem olevat. Suurepärast vaatepilti pakkus valge tolmpea – silmates kohati lausa valendavaid metsaaluseid, tajusime, milliseid loodusrikkusi meie saarel esineb. Loodushuvilised fotograafid said oma kogusid täiendada suurepäraste fotodega. Palju elevust tekitas kohtumine väikese sookurepojaga, enamus laagrilistest nägi sellises vanuses kurekest esimest korda. Eriline nostalgia oli ehtsa lehmaga kohtumine metsateel.
Vaatamata vihmastele ilmadele suudeti looduses registreerida isegi mõnevõrra pikem liikide arv võrreldes eelmiste aastatega. Varahommikuste linnulaulu kuulamiste asemel tuli tegeleda tubaste ettevõtmistega. Huvitavaid loenguid oli mitmeid. Saime teada, kuidas elab Eestis haruldane lendorav, kuidas teha vahet leitud loomakoljudel, milliseid haruldasi mereelukaid võib leida meie vetes ja kalaturul, milline on hetkeseis Eesti linnustikus jne.
Lisaks matkadele toimusid igal õhtul päeval õpitu kohta rühmadevahelised viktoriinid. Õpilaste vastused olid igati head, mis näitas, et õppekäikudelt oli omandatud palju uusi teadmisi. Õhtuti tehti muudki huvitavat: uuriti määrajaid, taimekogusid, korrati õpitut taimede-loomade piltide järgi, mängiti keskkonnamänge, loodi ja lauldi laagrilaule... Aega jätkus ka arutlusteks uute uurimistööde teemade üle.
Tänu matkakeskuse abivalmis perenaisele olid vihmased õhtud toas soojad ja hubased ning läbivettinud riided ja jalavarjud hommikuks kenasti kuivad.
Tore oli taaskohtumine matkamaja territooriumile rajatud loomaaia elanikega. Nii mõnigi laagriline arvas, et laamad Minni ja Manni, hobune, poni, eeslid ja mõned kitsedki tulid neid tervitama nagu vanu sõpru.
Laager oli üks osa MTÜ Saaremaa Looduskeskus projektist “Loodus- ja keskkonnaalaste uurimistööde konkurss 2009/10”. Laagrit finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Parimatest parimad: Viktoriinidel olid meie kooli õpilased väga tublid. Parimateks taimetundjateks osutusid Hanna Tuus – I koht, Gerda Nelis ja Agnes Äkke (Muhu PK) – II-III koht. Neile järgnesid Robi-Jürgen Algo ja Magnus Kaldjärv.
Parimad lindude tundjad olid Karl Eik Rebane – I koht, Robi-Jürgen Algo – II koht, Kaspar Mölder III koht. Nimetatud noormehed on sagedased Sõrve linnujaama külastajad ja seetõttu on nende teadmised lindudest juba üsna põhjalikud. Hästi tundsid linde ka Magnus Kaldjärv ja Hanna Tuus.
Kolm sisukat laagripäeva said selleks korraks otsa. Lõpetuseks lause ühe rühma laagrilaulu refräänist: „...kui vaid saaksin kauem laagris viibida“.
Inge Vahter, bioloogiaõpetaja
|
Klass |
Õpilasi |
Õppeedukus % |
Kvaliteet % |
Ainult viielisi |
Au-tahvel |
Kiita |
Võlglasi |
|
5A |
23 |
87,0 |
60,9 |
4 |
12 |
2 |
3 |
|
5B |
22 |
95,5 |
40,9 |
0 |
6 |
3 |
1 |
|
6A |
20 |
95,0 |
75,0 |
5 |
15 |
0 |
1 |
|
6B |
25 |
100,0 |
44,0 |
1 |
10 |
1 |
0 |
|
7A |
29 |
51,7 |
17,2 |
0 |
3 |
2 |
14 |
|
7B |
30 |
83,3 |
46,7 |
3 |
10 |
4 |
5 |
|
8A |
23 |
78,3 |
26,1 |
0 |
4 |
2 |
5 |
|
8B |
33 |
72,7 |
30,3 |
1 |
7 |
3 |
9 |
|
9A |
30 |
93,3 |
53,3 |
0 |
8 |
8 |
2 |
|
9B |
32 |
87,5 |
34,4 |
0 |
7 |
4 |
4 |
|
Kokku |
267 |
83,5 |
41,6 |
14 |
82 |
29 |
44 |
|
10A |
31 |
74,2 |
25,8 |
1 |
2 |
6 |
8 |
|
10B |
35 |
68,6 |
20,0 |
0 |
3 |
4 |
11 |
|
10C |
32 |
75,0 |
50,0 |
0 |
8 |
8 |
8 |
|
11A |
25 |
84,0 |
40,0 |
0 |
7 |
3 |
4 |
|
11B |
35 |
82,9 |
22,9 |
0 |
2 |
6 |
6 |
|
11C |
26 |
80,8 |
26,9 |
0 |
6 |
1 |
5 |
|
12A |
30 |
100,0 |
50,0 |
2 |
11 |
4 |
0 |
|
12B |
32 |
97,0 |
41,0 |
2 |
10 |
3 |
1 |
|
12C |
34 |
100,0 |
38,2 |
1 |
10 |
3 |
0 |
|
Kokku |
280 |
84,6 |
34,6 |
6 |
59 |
38 |
43 |
|
Kokku |
547 |
84,1 |
38,0 |
20 |
141 |
67 |
87 |
|
KL |
MÄLU KOKKU |
MOOD |
OSAV-MEES |
PENDEL |
NELJA- VÕISTLUS |
LOGO |
KOKKU |
|
5A |
5./6p |
- |
- |
3./8p |
4./7p |
6.-10./ 5p |
26p/10. |
|
5B |
7./4p |
4./7p |
5.-6./6p |
4./7p |
1./10p |
6.-10./ 5p |
39p/5. |
|
6A |
8./3p |
1.-2./10p |
5.-6./6p |
2./9p |
3./8p |
6.-10./ 5p |
41p/4. |
|
6B |
10./1p |
- |
7./4p |
1./10p |
2./9p |
2./9p |
33p/7.-8. |
|
7A |
9./2p |
5./6p |
3./8p |
5./6p |
6./5p |
5./6p |
33p/7.-8. |
|
7B |
4./7p |
3./8p |
4./7p |
4./7p |
4./7p |
4./7p |
43p/3. |
|
8A |
6./5p |
- |
2./9p |
6./5p |
1./10p |
6.-10./ 5p |
34p/6. |
|
8B |
2./9p |
6./5p |
8./3p |
1./10p |
2./9p |
1./10p |
46p/2. |
|
9A |
3./8p |
- |
9./2p |
3./8p |
3./8p |
6.-10./ 5p |
31p/9. |
|
9B |
1./10p |
1.-2./10p |
1./10p |
2./9p |
5./6p |
3./8p |
53p/1. |
|
KL |
MOOD |
P
JALGPALL |
T
KORVPALL |
LAUA- |
RAMMU- |
NELJA-
VÕISTLUS |
KOKKU |
|
10A |
- |
5.-6./5p |
6./4p |
7./3p |
8./2p |
1./9p |
23p/8. |
|
10B |
2.-3./8p |
5.-6./5p |
3./7p |
3./7p |
2./8p |
4./6p |
41p/2.-3. |
|
10C |
4./6p |
1./9p |
2./8p |
4.-5./6p |
5./5p |
3./7p |
41p/2.-3. |
|
11A |
1./9p |
7./3p |
7./3p |
4.-5./6p |
6./4p |
8./2p |
27p/6. |
|
11B |
5./5p |
4./6p |
5./5p |
2./8p |
7./3p |
6./4p |
31p/5. |
|
11C |
6./4p |
2.-3./8p |
8./2p |
6./4p |
1./9p |
2./8p |
35p/4. |
|
12A |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
|
12B |
- |
2.-3./8p |
4./6p |
- |
3.-4./7p |
7./3p |
24p/7. |
|
12C |
2.-3./8p |
5.-6./5p |
1./9p |
1./9p |
3.-4./7p |
5./5p |
43p/1. |
|
KL |
I VEERAND |
II VEERAND |
III VEERAND |
IV VEERAND |
KOKKU |
|
5A |
64p |
31p |
38p |
26p |
159p/8. |
|
5B |
58p |
41p |
38p |
39p |
176p/5. |
|
6A |
77p |
56p |
34p |
41p |
208p/1. |
|
6B |
72p |
45p |
37p |
33p |
187p/3. |
|
7A |
27p |
14p |
20p |
33p |
94p/10. |
|
7B |
65p |
38p |
46p |
43p |
192p/2. |
|
8A |
36p |
36p |
40p |
34p |
146p/9. |
|
8B |
52p |
39p |
47p |
46p |
184p/4. |
|
9A |
59p |
33p |
43p |
31p |
166p/6. |
|
9B |
40p |
16p |
36p |
53p |
145p/7. |
| KL | I VEERAND | II VEERAND | III VEERAND | IV VEERAND | KOKKU |
|
10A |
21p |
19p |
6p |
23p |
69p/8. |
|
10B |
37p |
43p |
7p |
41p |
128p/4. |
|
10C |
27p |
36p |
9p |
41p |
113p/5. |
|
11A |
41p |
27p |
8p |
27p |
103p/6. |
|
11B |
47p |
41p |
14p |
31p |
133p/3. |
|
11C |
50p |
53p |
17p |
35p |
155p/2. |
|
12A |
33p |
20p |
7p |
- |
60p/9. |
|
12B |
17p |
31p |
7p |
24p |
79p/7. |
|
12C |
55p |
44p |
15p |
43p |
157p/1. |
Diana Õun, huvijuht