KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 21.04     10.00    Viimase kella päev 12. kl
                   14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00     Nõukoja koosolek

N 22.04     Emakeele tasemetöö 11. kl
                   15.45     Emakeele ja ajaloo ainekomisjoni koosolek
                   20.00     Krevera „Lõputa lõpud“

R 23.04     19.00     Kabaree-etendus

L 24.04     10.00     Riigieksam: KIRJAND

E 26.04     KEVADNÄDAL (eriplaan infostendidel)
                   10.45     Klassivanemate koosolekud

T 27.04     09.00     SA juhatuse koosolek
                   16.00     Õpilasesinduse koosolek

K 28.04     10.00     Riigieksam: ÜHISKONNAÕPETUS
                   14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.30     Klassijuhatajate nõupidamine

N 29.04     16.00     Direktsiooni vastuvõtt  parimatele õpilastele
                   19.00     Kooli kevadkontsert
                   20.30     Direktsiooni vastuvõtt parimate õpilaste vanematele
                   Kevadkross Karujärvel

R 30.04     11.00    Mk algklasside taidluspäev kultuurikeskuses

DIREKTSIOON TÄNAB

Inge Vahter – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest riiklikuks teadustööde konkursiks
Viire Pors, Marina Mäetalu – õpilaste hea ettevalmistuse eest algklasside taidluspäeva eelvooruks

SISEKONTROLL

Koolivormi kandmine
Õppeaastas vaadeldud klasside järelkontroll

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 21.04 Tutipäev
N 22.04 Direktsiooni info
R 23.04 Kohtumine kolleegiga
E 26.04 Viljar Aro: Elust meie ümber
T 27.04 Kristi Aro: 21. saj. metoodika

ÕNNITLEME!

Eesti vene keele ja kirjanduse õppejõudude assotsiatsioon autasustas aukirjaga Ljubov Paju aktiivse töö eest vene keele õpetamisel Eesti Vabariigis.

***

Teele Koel (11a) saavutas maakondlikul koolimoe konkursil LOOK KOOL Grand Prix´, Riine Rander (11a) vanemas vanuseastmes 3. koha, Victoria Käesel ja Meril Kallasmaa (6a) nooremas vanuseastmes 1. koha ning lisaks veel tervikliku stiili eripreemia. Soengu eripreemia pälvisid Anna Afanasejeva ja Liisa Allik (7a), parimaks meesmodelliks tunnistati Sander Õun (7b).

TEATRITEATED

Neljapäeval, 22. aprillil kell 20.00 SÜGi aulas Krevera etendus „Lõputa lõpud“.

***

Reedel, 23. aprillil kell 19.00 SÜGi aulas kabaree-etendus „24h – juubelituur ümber maailma“. Piletid eelmüügis SÜGi sekretäri juures, spordihoones ja Kultuurikeskuses.

***

Esmaspäeval, 26. aprillil kell 20.00 SÜGi aulas Kelmikas kevadõhtu. Kreputlastelt „Meie maal kõik tööd on head“ ja „Padjaklubi“, Kreveralt „Kuidas seda lavastada?!“

HINNAKE MEID!

Neljandal korrusel on aknalaudadel üles pandud näitus sellest, kuidas abituriendid oskavad valmistada erinevaid ruumilisi kujundeid. Praegune väljapanek peaks täienema veel nende tippsaavutuse, ruumilistest kujunditest moodustatud looma võrra. Selleks, et ei oleks äratuntavad autorid, on nad ennast peitnud varjunimede taha. Kuna meie abituriendid lahkuvad peagi majast ja kaua see näitus üleval ei ole, paluvad lõpetajad anda nende näputööle hinnang kümnepallisüsteemis juuresolevatele lehtedele.

Paavo Kuuseok, matemaatikaõpetaja

ANEKDOODIKONKURSS

Esmakordselt korraldatakse Saaremaa Ühisgümnaasiumis anekdootide vestmise võistlus. Kõigil on osalemiseks võrdsed võimalused, selleks tuleb vaid õigel ajal õigesse kohta ilmuda ning kaamera ees oma lugu ära vesta. Kõik räägitud naljad leiavad oma koha kooli kodulehel ja mitte teksti kujul, vaid videotena.

Filmimise ajad:
21.04 kell 15.00 ruumis 320
22.04 kell 15.00 ruumis 320
23.04 kell 15.00 ruumis 320

NB! Võitja auhind 100 krooni!

Kentti Koppel, õpilasesinduse liige

RAHVASTEPALLURITE EDU

Reedel, 9. aprillil Vanalinna Koolis toimunud linna koolidevahelise rahvastepalliturniiri tulemused on järgmised: meie kool sai I koha 3. kl mängudes nii poistele kui tüdrukutele. II koha 4. klasside arvestuses nii poistele kui tüdrukutele. 5. klassi tüdrukud võitsid I koha, poisid II koha. Üldvõidu otsustas Vanalinna Kooli ja SÜG-i 5. klassi poiste lisamäng, mis lõppes Vanalinna kooli poiste võiduga. Üldvõidu sai Vanalinna Kool, SÜG sai II koha. III koht KG ja IV koht KPK.

Tiiu Haavik, kehalise kasvatuse õpetaja

MEIE KOOLI SAALIHOKI MEISTRIVÕISTLUSED

14. aprillil toimusid kooli saalihoki meistrivõistlused 7.–9. klassi tütarlastele. Põnevust jätkus kuni viimase väravani. Võistluse paremusjärjestus oli järgmine:

Võitjas võistkonnas mängisid Maria Aarnis, Kaisa Kaar, Pia-Lotta Toom, Kreta Rand, Keidi Õisnurm, Adeliina Saar. Võitjatele pandi kaela kooli meistrimedalid ja klassile anti aastaks rändkarikas.

Edu järgmisteks võistlusteks!

Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse õpetaja

TÄHELEPANU, SPORDIHUVILISED!

Teisipäeval, 27. aprillil toimub Kuressaare Spordihoones SÜG-i algklasside kergejõustikuvõistlus.

Kavas: 60m jooks, 1. ringi jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, paigalt kaugushüpe, paigalt kolmikhüpe, topispallivise. Iga laps teeb 3 ala.

Võistluse algus: 3.–4. klass – ole kohal 8.00. 1.-2. klass-ole kohal 10.30.

Emad-isad, vanaemad-vanaisad, tulge kaasa elama!

Virge Treiel, kergejõustikutreener

VÕISTLUSTEROHKE NÄDAL MALES

Esmaspäeval, 12. Aprillil selgus SÜG-i sele õppeaasta absoluutne meister kiirmales. Selleks on Peeter Saartok (11c), kes võitis kõiki oma 5 vastast. Teise koha sai Ken-Erki Kermik (9b) ja kolmanda Magnus Kaldjärv (7b) vastavalt 4 ja 3 punktiga. Järgnesid
4. Tauri Arnus (11c) 1,5p
5. Margus Sammelsaar (11b) 1 p
6. Mihkel Lember (11c) 0,5 p.

Teisipäeval, 13. aprillil toimunud 2.–4. klassi tüdrukute võistluse viiest osavõtjast olid kolm paremat järgmised õpilased:
1.Siret Sui (3b) 4 p
2. Kätriin Käsper (2a) 3 p
3. Liisa Veliste (3b) 2 p.

2.–4. klassi poiste võistlus kulges kõige tasavägisemalt. 11 osavõtjat mängisid sveitsi süsteemis 5 vooru. Kolm 4a klassi poissi – Artti Raasuke, Richard Raasuke ja Karel Äär lõpetasid võistluse võrdselt 4 punktiga 5st võimalikust. Tuli korraldada kaheringiline järelvõistlus, mis reastas mängijad järgmiselt:
1. Karel Äär 3p
2. Artti Raasuke 2 p
3. Richard Raasuke 1 p.

1. klasside 11 osavõtjaga poiste võistluse võitis Andre Koppel (1b), teine oli Andres Sui (1b) ja kolmas Paul Antsaar (1a). Nelja tüdruku omavahelise võistluse võitis Karola Soe (1b).

Laupäeval, 17. aprillil Kuressaare Põhikoolis toimunud maakonna kuni 10-aastaste meistrivõistluse võitjateks tulid õde ja vend. Tüdrukute võistlusel võitis Siret Sui (3b) kõiki oma viit vastast, poiste võistlusel tuli aga esikohale tema vend Andres Sui (1b) 4,5 punktiga 6st võimalikust. Kolmanda koha sai siin Paul Antsaar (1a) 4 punktiga.

Juuno Jalakas, maleringi juht

HEATEGEVUSPIDU DIVAS

Laupäeval, 17. aprillil leidis klubis Diva aset traditsiooniline Saarepiiga kevadine heategevuspidu, millega tänavu planeeritakse linna lastekaitsespetsialisti soovitusel toetada vanemateta kasvanud laste ülikooliharidust.

Sama oluline kui rahaline toetus on oluline ka probleemi teadvustamine. Teadupärast on Eesti riik, mille üks konstitutsioonilisi ülesandeid on tagada eesti kultuuri jätkumine, kahes kategoorias Euroopas viimaste hulgas: tasuta õppimisvõimaluste pakkumise ja toetuste süsteemi poolest, mis aitaks tasulises õppes õppida. Suur tõenäosus on, et vanemateta kasvanud laste jaoks võibki ülikooliharidus lõppkokkuvõttes kättesaamatuks jääda.

Lisaks Saarepiiga 2009 finalistidele aitasid rahakogumist tänavu läbi viia veel ka meie kooli 12a klassi tüdrukud. Nagu mäletate, viidi koolis II veerandi lõpus jõulunädalal läbi suur heategevuspäev; meie aga lükkasime heategemise kevadesse. Nii juhtuski, et möödunud nädalal tegime kõigepealt klassisisese rahakogumise, reede õhtul alustas kümneliikmeline tiim vaaritamisega ning laupäevasel peol viidi tüdrukute eestvedamisel läbi heategevuslik küpsetiste ja suupistete müük, mille käigus üks piduline ei pidanud näiteks paljuks terve kandikutäie koogikesi korraga ära osta.

Tänu klubikülaliste lahkusele õnnestus meil mõne tunniga annetuste, müügiaktsiooni ning oksjoni pealt koguda heategevuseks üle 4000 krooni. Lõplik heategevusse minev summa selgub nädala jooksul, kui oleme saanud täpse ülevaate piletite müügist saadud tulu kohta.

 
12a tütarlapsed heategevusaktsioonis

Siinkohal tahan kiita oma klassi tüdrukuid julguse ning ettevõtlikkuse eest! Tänan südamest ka kabaree seltskonda, eesotsas Äretiga, ja ühtlasi vabandan peol aset leidnud ootamatu segaduse pärast. Selgus, et Saaremaal elab tohutult palju hullunud Ott Leplandi fänne, kes sõna otseses mõttes nurjasid meie viimase etteaste. Aga veelkord tänud kõigile, kes mingilgi moel panustasid oma aega ja energiat peo õnnestumiseks!

Liis Ojasaar, 12a klassijuhataja

TEGIJAD PURJETAJAD

28. märtsist kuni 1. aprillini toimusid Itaalias Garda järvel Euroopa meistrivõistlused purjetamises, kust osavõtsid ka meie kooli õpilased Kristo Õunap (8b) ja Ardo Hansalu (10b). Võistlejaid oli kuuest riigist: Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Austriast ja Eestist, kokku 48 poissi ja 43 tüdrukut. Kristo saavutas tubli 8. koha ja Ardo 5. koha.

Kuidas konkurents oli?
Ardo: „Konkurents oli pingeline, eriti just esikümnes.”
Kristo: „Konkurents oli tihe: iga koha eest pidi võitlema.”

Kuidas ilmastikuoludega rahule jäid?
Ardo: „Esimestel päevadel oli olud head, aga viimastel päevadel oleks võinud tuult palju rohkem olla.”
Kristo: „Vahelduvad olid. Tugevamad tuuled oleks võinud ikka olla.”

Mis sind segas võistelmise juures?
Ardo: „Väga keerutav tuul.”
Kristo: „Ka keerutav tuul, aga hakkama sai.”

Kas seal olid väga erinevad olud purjetamiseks kui siin? Mis näiteks?
Ardo: „Erinevus oli tõesti väga suur, sest seal pidime purjetama järvel, mis asus suurte mägede vahel, erinevalt Saaremaast, kus purjetame põhimõtteliselt avamerel.”
Kristo: „Olid küll. Näiteks Roomassaares ei keeruta tuul nii väga ning puudub tihe lainetus.”

Kaua sa purjetamisega tegelenud oled?
Ardo: „Umbes seitse aastat.”
Kristo: „Kaheksa aastat.”

Mis sulle selle juures kõige enam meeldib?
Ardo: „Ilus vaade ja ekstreemsus.”
Kristo: „Mõtlemine. Purjetamine annab palju füüsiliselt juurde.”

 
Ardo 2008. aastal meistrivõistlustel

 
Kristo Õunap

Ardo on 2007 aasta Eesti meister 420 klassis ja 2009 aasta Saaremaa meister. Kristo on 2- kordne Eesti meister, 2009. a maailmameistrivõistlustel Zoom8 klassis 17. koht.

Airike Vipp, 8b klassi õpilane

KEVADTUUL GARDEROOBIS

On aeg teha kevadine tuulutus oma garderoobis. Ava oma garderoobi uksed ja vaata kriitiliselt üle selle sisu. Kõik, millest oled tüdinenud ja tead, et ei kanna seda enam – too meie Saaremaa laste heaks toimuvasse heategevusmüüki.

Kauba vastuvõtt toimub: Kuressaare kaubamajs I korrusel (endine NS Kinga kauplus) esmaspäevast reedeni s.o. 03.05–07.05.10 kell 16.00–18.00.
Võimalik ka kokku leppida Sinule sobiv aeg: 50 64 025, Tiia.

Ja nüüd, kus oled garderoobi tühjaks tuulutanud, tule ka ostma uut ja värsket.

Oleme avatud laupäevast laupäevani 08.05-15.05.10 nagu Saaremaa Kaubamajagi E–R 10.00–19.00 L, P 10.00–16.00

TULE JA AITA ABIVAJAJAID LAPSI!

Lisaks! 08.05 laupäev kell 12.00 ja 13.05, neljapäev kell 17.30 tule vaatama, kuidas Kuressaare Kuurordis aastal 2010 moekalt ringi käia – toimub moedem!!!!!!

Lions Club Kuressaare Piret

TEADMISEKS RIIGIEKSAMI TEGIJALE JA RIIGIEKSAMIKOMISJONI LIIKMELE

I  Üldist

1. Kõik kirjalikud riigieksamid või eksamiosad algavad kell 10.00. Välis¬vaat¬le¬jad ja eksamikomisjoni liikmed peavad selleks kohal olema hiljemalt kell 9.30.

2. Eksami ligikaudne kestus minutites koos vaheajaga on:
* laupäev, 24. aprill    eesti keel (kirjand) 360
* kolmapäev, 28. aprill    ühiskonnaõpetus 240
* teisipäev, 4. mai    matemaatika 315
* laupäev, 8. mai    inglise keel võõrkeelena (kirjalik osa)    255
* teisipäev, 18. mai    saksa keel võõrkeelena (kirjalik osa)    255
* esmaspäev, 24. mai    bioloogia    180
* reede, 28. mai    ajalugu    240
* teisipäev, 1. juuni    geograafia    180
* esmaspäev, 7. juuni    keemia    180
* reede, 11. juuni    füüsika    180

II Eksami ettevalmistamine

1.Eksamiruumi saab eksaminand teada 20 minutit enne eksamit I korrusel olevast nimekirjast

2. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks eksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi (pass, ID-kaart või autojuhiluba).
3
. Kui eksaminandil ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, siis eksaminandi ei lubata eksamiruumi ning tal palutakse tuua kehtiv isikuttõendav dokument.
Ühtlasi teavitatakse eksaminandi, et rohkem kui 30-minutilise hilinemise korral teda eksamile ei lubata. Puuduva dokumendi tõttu eksamile mittepääsemine ei ole üldjuhul eksaminandi lisaeksamile lubamise alus. Kui eksaminand sooritab eksami oma kooli juures, on eksamikomisjoni otsuse alusel ning välisvaatleja nõusolekul erandkorras
õigus lubada eksamiruumi ka õpilane, kelle kohta esitatakse väljavõte (koopia) õpilasregistrist või kelle isiku on eksamikomisjon muul viisil tuvastanud. Nimetatud juhul teeb eksamikomisjon või välisvaatleja asjakohase kande eksami toimumise protokolli.

4. Eksaminandil ei ole lubatud eksamiruumi kaasa võtta üleriided, käekotid ja portfellid, mobiiltelefonid ning muud materjalid ja isiklikud esemed, v.a kirjutusvahendid, hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.

5. Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks eksmikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.

6. Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.

7. Riigieksamiruumis võivad viibida:
* eksaminandid;
* riigieksamikomisjoni liikmed;
* riigieksami välisvaatleja;
* riikliku järelevalve esindaja;
* Eksamikeskuse esindaja.

III Eksami toimumine

1. Eksaminand lähtub riigieksamitöö kirjutamisel järgmistet nõuetest:
* eksami kirjutamiseks tohib kasutada ainult musta või sinist tindi- või pastapliiatsit, pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud vastused hinnatakse 0 hindepalliga;
* jooniste tegemiseks tohib kasutada harilikku pliiatsit ja joonestustarbeid – joonlaud, mall, sirkel;
* parandused eksamitöös tuleb teha selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli, numbri või arvu;
* eksamitöös ei tohi kasutada korrektorvedelikku ega -pliiatsit;
* eksamitöö tuleb kirjutada loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad loetakse veaks;
* eksamil kõrvalise abi kasutamisel, sh mobiiltelefoni kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand eksamilt ette hoiatamata, tema eksam loetakse mittesooritatuks ning eksamitulemuseks märgitakse 0 hindepalli;
* eksami ajal eksamiruumist lahkumine ei ole lubatud, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel;
* eksaminandid, kes lõpetavad töö varem, annavad sellest käega märku ning ootavad eksamikomisjoni märguannet eksamitöö üleandmiseks.

2. Enne riigieksamitöö algust riigieksamikomisjon:
* tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
* hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ette hoiatamata ning riigieksamitöö tühistatakse, samal aastal ei saa eksamit uuesti sooritada ja gümnaasiumi lõputunnistust talle sel aastal ei väljastata;
* jagab riigieksamiülesanded eksaminandidele.
* kui kõigile eksaminandidele on eksamitööd välja jagatud, annab eksamikomisjon kõigile korraga loa alustada eksamitöö kirjutamist;

3. Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
* sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt;
* kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
* kirjutavad riigieksamitööle riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi oma koodi;
* alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja eksamitööde väljajagamist kõikidele eksaminandidele;
* lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal;
* ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.

4. Eksami ajal eksamiruumist lahkumine on keelatud, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtumitel. Erandina võib eksaminand, eksamikomisjoni liige või välisvaatleja eksami ajal eksamiruumist lahkuda ainult vältimatu vajaduse korral. Eksaminandi peab sellisel juhul saatma eksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla vastava eksamiaine õpetaja.

5. Eksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö eksamikomisjonile. Eksamikomisjoni liige märgib iga kord eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku aja. Eesti keele kirjandi ning matemaatika eksamil kantakse kõik märked eksamitöö mustanditelt üle ka puhtanditele.

6. Eksamikomisjon ja välisvaatleja kõrvaldavad eksaminandi eksamilt ette hoiatamata, kui eksaminand kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha, aitab sellele kaasa või kui eksaminandi käitumine häirib eksami toimumist või teisi õpilasi või kui eksaminand kasutab eksami ajal mobiiltelefoni mis tahes otstarbeks.

7. Eksaminandidel on keelatud omavaheline vestlemine, üksteiselt esemete (ka töövahendite) laenamine, eksamitöö hoidmine sellises asendis, mis võimaldab teistel eksaminandidel maha kirjutada, käemärkidega viiplemine, huulte miimikat kasutades etteütlemine, spikrite kasutamine, märkuste tegemine või kommenteerimine valju häälega jne

8. Riigieksamilt eemaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ja ta ei saa samal aastal antud riigieksamit uuesti sooritada. Tema riigieksamitunnistusele märgitakse antud riigieksami tulemuseks 0 palli.

9. Kõik eksamikorra rikkumised, eksamilt kõrvaldamised ja muud vahejuhtumid fikseeritakse eksami välisvaatleja ja eksamikomisjoni poolt eksami toimumise protokollis.

10. Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja teavitab riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest Eksamikeskust ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli.

11. Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus informeerida sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.

12. Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand võib kolme tööpäeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid, mis tõendavad mõjuva põhjuse olemasolu. Eksamikeskus teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.
 
IV  Eksami lõpetamine

1. Riigieksamikomisjon teatab eksaminandile, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega: * 30 minutit;* 15 minutit.

2. Riigieksamikomisjon jagab vastuslehtede olemasolul 30 minutit enne riigieksami lõppu vastuslehed eksaminandidele.

3. Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud:
1) kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mis on toodud riigieksamitöö üleandmise protokollis;
2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;
3) lahkub eksamiruumist.

4. Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.

5. Eksaminandil on õigus soovi korral saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusosast ning võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele eksami kirjutamisosast. Koopia tehakse pärast eksami lõppemist (st pärast seda kui kõik õpilased on oma eksamitöö kirjutamise lõpetanud) riigieksamikomisjoni esimehe ning välisvaatleja juuresolekul. Võõrkeelte ning eesti keele kui teise keele eksamil võib koopiad teha ka vaheajal pärast kirjutamisosa (1. vihik) lõppemist, kui see on ajaliselt ja tehniliselt võimalik. Eksamitööd võib vajadusel koopiate tegemiseks transportida teise ruumi. Koopiate tegemine ei tohi mingil viisil häirida eksamite läbiviimist. Koopia tegemisega kaasnevad kulud katab eksaminand.

6. Pärast riigieksamiaja lõppemist ja lubatud koopiate tegemist riigieksamikomisjon koos riigieksami välisvaatlejaga:
1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige riigieksamitöö kood;
2) pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse trükitud koodide järjekorras;
3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;
4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;
5) märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;
6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ning CD-plaadid selleks ette nähtud ümbriku(te)sse.
Kokkuvõtte materjalist „Riigieksamite läbiviimine 2010“ tegi

Marek Schapel, õppealajuhataja