TEISIPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 03.02     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Juhtkonna koosolek

N 04.02     16.00     Põhikooli mälumängu  II voor

R 05.02     18.00     5a klassiõhtu
                   18.00     6b klassiõhtu
                   18.00    1b klassi Aabitsapidu
                   20.00     Krevera vilistlasõhtu

L 06.02     10.00     Matemaatikaolümpiaadi  maakonnavoor
                   18.00     Kabaree vilistlastele

P 07.02     10.00     Muusikaõpetuse olümpiaadi maakonnavoor

E 08.02     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 09.02     09.00     SA juhatuse koosolek
                   14.00     Metoodikanõukogu koosolek
                   16.00     Õpilasesinduse koosolek

K 10.02     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.50     Nõukoja laiendatud koosolek

N 11.02     16.00     Õpetajate mälumäng

R 12.02     Mk Ansamblite päev Valjalas
                   Ül etlejate konkurss

L 13.02     10.00     Bioloogiaolümpiaadi  maakonnavoor

DIREKTSIOON TÄNAB

Raili Tamm ja Anne Teigamägi – õpilaste väga hea ettevalmistuse eest keemiaolümpiaadi maakonnavooruks

SISEKONTROLL

Õpetajate töökavad
Koolivormi kandmine
Järelarvestuste sooritamine

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 03. 02 Kohtumine kolleegiga
N 04.02 Direktsiooni info
R 05.02 Marek Schapel: Töövihikute täitmisest
E 08.02 Viljar Aro: Elust meie ümber
T 09.02 Triino Lest: Huvijuhtimisest Järvamaa moodi

TÄHELEPANU, LAPSEVANEMAD!!

Seoses eesseisva vilistlaste kokkutuleku ja kooli ajalooraamatu koostamisega kogume andmeid varasematel aastatel meie koolis õppinud lapsevanemate ja vanavanemate kohta. Õpilased saavad küsitluslehed kodudesse, palume need täita ja lastel kooli tagasi toimetada.

Tänuga
Sirje Ess ja klassijuhatajad

HANSENIST TAMMSAARENI

29. jaanuaril toimus Albu Põhikoolis seitsmes üleriigiline konkurss Hansenist Tammsaareni, mis oli ühtlasi lugemisaasta avaürituseks.

Konkursil osales üle 90 õpilase. Võisteldi kolmes vanuserühmas ja neljas grupis. (Gümnaasiumi vanuseastmes oli osalejate rohkuse tõttu 2 gruppi). Žüriide tööd juhtisid näitlejad Alo Kõrve, Veiko Tubin, Mihkel Kabel ja Rain Simmul. Igas vanuserühmas anti välja eripreemiad ja I–III koht.

Vanuseastmete võitjad esinesid lõpetamisel teistkordselt ja nende seast selgitas koondžürii grand prix´ saaja. Tänavu oli selleks meie kooli 6a klassi Kreputlaste liige Maria Pihlak, kelle kohta Alo Kõrve ütles, et temas oli kõige rohkem südant ja hinge. (Ka I selle konkursi grand prix tuli meie kooli – Reet Sillaveele).

Lisaks Mariale osalesid Kreverast Maret Ansperi, Liisi Räim, Tanel Ting-eripreemia ja Joosep Aru – II koht.

Suur tänu kõigile esinejaile väga tubli olemise eest! Osalejate nimel tänukummardus ka meie kindlakäelisele autojuhile Marek Schapelile.

Rita Ilves, etlejate juhendaja

MALETAJATE EDU

Laupäeval, 23. jaanuaril Kuressaare Põhikoolis toimunud maakonna noorte malemeistrivõistlustel tuli auhinnalistele kohtadele neli SÜG-i maletajat. Kuni 14-aastaste tüdrukute võitis Siret Sui (3b). Kuni 14-aastastest poistest said teise ja kolmanda koha 4a klassi õpilased Sten Vainu ja Karel Äär. Kuni 16-aastaste poiste võistlusel oli Ken-Erki Kermik (9b) teine.

Juuno Jalakas, maleringi juhendaja

KEEMIAOLÜMPIAADI PARIMAD

30. jaanuaril toimunud keemiaolümpiaadi tulemused on järgmised:

8. klass (24 osalejat)
1. koht Robi-Jürgen Algo SÜG
2. koht Marii Metsmaa Kihelkonna Kool
3.–4. koht Reedik Sõber Kihelkonna Kool
3.–4. koht Krete Saak KPK
5. koht Indrek Viires SÜG
7.–8. koht Martha Liise Kapsta SÜG

9. klass (16 osalejat)
1. koht Anni Pupart KPK
2. koht Miina-Eliise Udeküll Kihelkonna Kool
3. koht Krister Aleks Kasemaa KVK
5. koht Kalle Kiik SÜG

10. klass (12 osalejat)
1. koht Jakob Prii SÜG
2. koht Livia Matt KG
3. koht Karmen Olesk KG

11. klass (7 osalejat)
1. koht Jorgen Holm KG
2. koht Liisbet Kakko OG
3.–4. koht Riinu Ansper SÜG
3.–4. koht Holden Saaring SÜG

12. klass (7 osalejat)
1. koht Raimo Armus SÜG
2. koht Piret Saar SÜG
3. koht Karl Kristjan Raik KG

Marek Schapel, õppealajuhataja

EUROOPA INIMÕIGUSTE PROJEKT 6A ja 7B KLASSIS

Oleme oma rahvusvahelise inimõigusi tutvustava õppematerjali pilootprojekti lõpetanud ja nüüd on paras aeg tagasi vaadata, mis see meile andis.

Lõpparuandes küsiti klassijuhatajatelt ja õpilastelt arvamusi, esitan siin katkendid meie aruandest.

MILLISEID OSKUSI ARENDASID ÕPILASED SELLE PROJEKTI KÄIGUS?

• Planeerimisoskust. Kui olin klassi osalejaks registreerinud, hakkasime õpilastega arutama, mis meil ees seisab. Andsin üldise ülevaate ja tegime üldjoontes oma projekti ajakava. Ega nad siis veel eriti midagi ei taibanud. Määrasime tegevustele tähtajad ja leppisime kokku, millal midagi peab valmis olema. Loomingulised ülesanded said õpilased pika tähtajaga ja nad pidid ise otsustama, millal on tark see koostöös teistega teostada.
• Koostöö. Selle projektiga töötamisel oli õpilaste omavaheline suhtlemine tunduvalt täiskasvanulikum, sest nad said aru, et tegelevad millegi tähtsaga. Teema oli 6. klassi õpilastele sõnastuse poolest raske, seetõttu püüti üksteist abistada ja toetada, nõu anda, et jõuda eesmärgini.
• Loominguline areng. Seoses projektiga proovisid õpilased erinevate kunstiliikide abil end antud teemal väljendada. Kirjutati luuletusi, laulukesi, tehti näitemängu, filmi, joonistati.
• Tehniliste vahendite kasutamise oskus. Mitmed õpilased valmistasid ette materjali arvutis, grupp tüdrukuid valmistas filmi, mis oli otsast lõpuni nende enda tehtud: filmitud, monteeritud.
• Meeskonnatöö oskus. Arutelud toimusid väiksemates või suuremates gruppides. Oli vaja teisi kuulata ja koos tegutseda. Samas teadsid õpilased, et kõikide tegevused pannakse kokku üheks suureks lõppraportiks – järelikult on igaühe tegevusel oluline kaal. Muidugi oli ka neid, kes püüdsid kõrvale hiilida või kergemalt läbi saada, aga minu kui klassijuhataja hinnangul oli see pigem õpilaste ebakindlusest tingitud (kardeti teiste ette tulla poolikute mõtete või ideedega; meie klass on väga tundlik hinnangute suhtes ja vajab palju tunnustamist). Kui julgustust saadi ja oma rolli tähtsus ära tabati, oli julgus tagasi ja kõik sai ilusasti tehtud. Tekkis ka palju uusi ideid. Õpilased pidasid oma tagasiside hinnangutes ka ise seda väga oluliseks, et tegime midagi koos. Õppisime üksteist paremini tundma.
• Üksmeele ja toetuse tunnetus. Oskus seda anda ja vastu võtta. Kogesime ka solidaarsus- ja kaasmeeletunnet teabetunnil. Ühelt poolt meie kõik koos esinemas ja teisalt eakaaslased meid vaatamas. Õpetajad ütlesid, et põhikool oli aulas toimuval üritusel üllatavalt meeldiva käitumisega. Te elasite meile hästi kaasa ja olite sõbralikud ning heatahtlikud. Tänud selle eest!

ÕPILASED ARVASID ISE SELLEST NII:

• Alguses ei saanud kogu projektist üldse midagi aru, nüüd olen hakanud aru saama nii, et see on inimõigusi tutvustav materjal. Väikest raamatut kasutasin küll, seal taga oli ju ka kokkuvõte.
• Ei no, põhimõte on see, et alguses see ei meeldinud mulle üldse. Siis ma mõtlesin, et leiab ka midagi targemat teha. Keskpaigas sain aru, et polegi kõige mõttetum asi, see on isegi tähtis. Hakkasin aru saama, milleks see vajalik on. Keerulisematest asjadest nagu solidaarsus hakkasin ka aru saama. Kõik räägivad sellest, aga ma ei teadnud tähendust. Nüüd tean. Kindlasti läheb mul neid teadmisi ka edaspidi vaja. Kui tekib mingi olukord, siis olen ma teadlikum ja oskan käituda.
• Ma ka arvasin alguses, et ega see meie klassiga välja ei tule. Et seda veel 6A klassiga koos teeme, siis tundus see hoopis võimatu. Meile ei meeldi teiste klassidega midagi koos teha. Jäime rahule, keegi ei vingunud. 6A klassiga oli koostöö ka hästi tore. Nüüd just vaatasime oma tegevuse videot ja uskumatu, et need olime meie. Tavaliselt ei meeldi meile niisuguseid asju teha. Olin peaaegu igas asjas kahtlev, aga nüüd olen rõõmus, et hakkama saime. Mul on ka hea meel, et kõik tegid kõike, et keegi ei jäänud kõrvale. Me saime koos asju teha ja koos ka vastutada ning üksteist aidata. Kui kellelgi midagi vaja oli, siis muidugi aitasime. Nalja sai ka, ise sai palju kaasa teha ja mõelda. Arvan, et meie klassile mõjus see hästi. Tore oli see, et saime klassiga nii palju koos olla.
• Mulle meeldis osalemine koos kogu klassiga ja oma tegevusest teistele rääkimine. Laste õiguste teema oli minu jaoks väga oluline. Palju on lapsi, kes on lastekodudes, neil praktiliselt polegi õigusi, sest puudub pere, neid ei armastata nii palju, kui nad vajaksid. Raamatut sirvisin, sealt oli hea leida tähtsamaid teemasid. Kunstitunnis meeldis mulle see, et sain oma mõtteid avaldada, seda paberile panna. Mingil määral oli see ju meeskonnatöö, liitis meid ühte ja saime koostööd teha, olime solidaarsed.
• Mind Mosaic oli väga tore projekt. Seda oli raske teha, kuid tulemus oli suurepärane. Sain teada palju põnevaid asju, mida varem pole teadnud. Projekt oli vaimustav!

KAS PROJEKT AVALDAS TEIE ARVATES NENDE VÄÄRTUSHINNANGUTELE POSITIIVSET MÕJU? PALUN PÕHJENDAGE.

Oleme sügavalt veendunud, et projekt mõjus õpilaste väärtushinnangutele positiivselt.

• Tegevuse alguses sooviti hästi palju rääkida oma isiklikest õigustest, tegevuse lõpupoole hakati paremini tajuma, et õigused ja kohustused on omavahel seotud. Iga õiguse taga on ju teise inimese kohustus sinu õigusi austada, järelikult ka minu kohustus tema õigusi austada.
• Klassis paranes üksmeel ja suurenes ühtehoidmine. Klass muutus veelgi kokkuhoidvamaks ja üksteisega arvestavamaks.

 
Kõik kaasmeeles aulas 20.01.2010

 
Osa meie valminud piltmosaiigist – azulejo´st

• Õpilased oskasid järjest rohkem elulisi näiteid tuua ja väljendasid oma mittenõustumist ebakohtadega ja inimõiguste rikkumisega maailmas üha selgemalt ning kindlamalt.
• Rohkem hakati hindama oma kodu, kodumaad, kooli ja kaaslasi. See väljendus rahulolus ja abistamissoovis.
• Kui vaadata mõlema klassi valikuid ja põhjendusi, näeb väärtushinnangute kinnistumise tendentsi.
• Koostöövõime ja üksteisemõistmine paranesid oluliselt, samuti enesehinnang. Pean seda väga oluliseks.
• Õpilased hakkasid oluliselt rohkem aru saama inimõigustest, seadustest ja normidest, mis inimväärset elu korraldada aitavad.
• Saime hea tuju, naerame ja naljatame rohkem. Oskame üksteisest rohkem ja paremini hoolida ka.
• Õpilased said julgust juurde. Esialgne ebakindlus ja lootusetusetunne, et me ei saa selle projektiga hakkama, asendus töö käigus kindlustundega ja usuga endasse ning oma klassi võimetesse.

 
Nii see „sinilind“ meie õuele lendaski! Neile, kes kohe ei märganud.

KAS TEEKSITE OMA ÕPILASTEGA SAMA KA JÄRGMISEL AASTAL? Jah.

Meil on hea kogemus. Oleksime sammukese targemad ja siis on hea uut hariduskihti peale laduda. Tundus küll raske ja aega- ning vaevanõudev kõikide muude tegemiste kõrvalt, kuid oli ka seda väärt! Kogesime ühtse Euroopa tunnet – ja see juba oli midagi!

Täname õppematerjali väljatöötajaid ja kõiki kenasid inimesi MTÜ HeadEstist! Aitäh kõigile põhikooli klassijuhatajatele teabetunnil osalemise ja kaasaelamise eest!

Tänud õpetaja Merjele selgituste eest sissejuhatavas tunnis, Alarile ja Andreasele tehnilise abi eest!

Sirje Ess, Ülle Mägi, 7b ja 6a klassijuhatajad

NELJANDIKUD TALLINNAS

Pühapäeval, 24. jaanuaril käisime Tallinnas balletti vaatamas. Balleti enda nimi oli „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. See oli väga hea ballett. Sõit Tallinnasse polnudki nii pikk. Buss hakkas sõitma kell 5.40, Tallinnas olime kusagil poole kümnest. Etendus hakkas kell 12.00. Selles ajavahemikus tehti meile Estonia teatris ekskursioon.

See oli nii vägev, sest paljud kohad olid meie jaoks täiesti ootamatud. Näiteks näidati meile, kuidas etenduse näitlejad harjutasid oma balletiliigutusi ja kuidas nad painutusi tegid. Meile näidati grimmiruumi, kus hetkel valmisid pöialpoisid. Nad nägid nii armsad välja oma suurte kõrvade ja pikkade ninadega. Vähemalt mulle tundus nii.

Mulle meeldis orkester ning etendus. Orkester meeldis, kuna nad oskavad nii hästi mängida, ja ballett, kuna see oli lihtsalt liiga ilus, aga eks nad ole ikka harjutanud ka kõvasti. Mõni lavatööline oli pisut ülbe, kuna etendus hakkas varsti ja närv oli sees, et kas ikka kõik õnnestub, aga üldiselt olid kõik toredad. Etendus oli tõesti fantastiline.

Mulle meeldis nii väga Talveaed, sest seal olid nii ilusad taimed ja selle kohta oli nii lahe jutt. Nimelt oli vanasti sõja ajal Estonia teater purudeks hävitatud, kuna teater polnud just kõige paremini ehitatud, sest aastal 1913, kui teater valmis, polnud veel nii palju häid materjale, millega teha seda võimsat teatrit. Sõja käigus oli aga üks tähtis nurgakivi kaduma läinud ja teatrit ei saanud lõpetada. Hiljem leiti see just nimelt sealtsamast kohast üles, kus praegu on Talveaed. Estonia teater renoveeriti kõik korralikult ära ja prooviti vanade fotode pealt samasuguseks teha, nagu oli see aastal 1913 ehitatud. Pärast teatrit läksime McDonald’sisse sööma ja siis Solarisse. Solaris oli väga võimas ja nii suur. Siis hakkasime tagasi sõitma ja jõudsin koju kuskil kell pool üheksa.

Eva Aarnis, 4b õpilane

***

24. jaanuaril, pühapäevasel päeval sõitsime Tallinnasse Estonia teatrisse. Buss hakkas sõitma juba hommikul kell 5.40. Praami peal sõime midagi sellist, mis bussis oleks puru teinud. Bussisõit möödus rahulikult. See oli tavaline koolilaste bussisõit. Sai nalja ja kuulati muusikat. Olime kohal alles kella poole kümnest.

Meile tehti Estonias ekskursioon enne balletti. Käisime lava taga ja nägime, kuidas balletipõrandat maha pandi. Seda mina küll ei teadnud, et ilma balletipõrandata ei saagi üldse tantsida. Tantsijad põrutaks oma jalad ilma spetsiaalse põrandata. Meile näidata ka koridori, kus töötavad kingsepp ja õmbleja ja teised vajalikud töötajad. Pärastpoole nägime ka valget saali. See oli ilus. Sain teada, et seal võtab vahel presidendipaar külalisi vastu, surub kätt. Käisime ära ka sinises saalis. See oli samuti vapustav. Mõlemas saalis olid ilusad maalid. Käisime ka otsasaalis, seal tehakse dekoratsioone. Muidugi nägime riietusruume, grimmituba ja mis kõige lahedam – nägime, kus tantsijate harjutamise ruum on.

Kell 12.00 hakkas etendus“Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Algul ajas haigutama, kuid aina lahedamaks läks. Etendus lõppes 14.30. Pärast seda me läksime McDonald´sisse. Seal sai kõhu täis, kuid head asjad veel ei lõppenud. Läksime veel Solarisse ka. Seal oli 30 minutit vaba aega. Ma sain perele ka kingitusi. Ootasime, kuni kõik kohal ja hakkasime tagasi bussi poole pöörduma. Tagasitee oli sama nagu tulekki. Sai nalja ja kuulasime muusikat. Praam oli Regula. Jõudsime kõik kenasti koju.

Karita Käsk, 4b õpilane

***

 
4a klass Estonia teatri ees

Pühapäeval, 24.01.10. käisime 4b klassiga Tallinnas. Esimesena käisime vaatamas balletti “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Enne etendust tehti meile ringkäik rahvusooper Estonias.

Me nägime seal ruume, mida tavaliselt külastajad ei näe. Ringkäigu tegi meile Estonias töötav Katrin. Me nägime ka seda, kuidas lava valmis pandi. Kui mina seal oleks pidanud lava kujundama, siis oleks minu jaoks tundunud see väga raske.

Kui oli ballett vaadatud, läksime McDonald´sisse sööma. Enamus sõid lasteeinet, kuid mõned ka lihtsalt hamburgerit. Kui kõhud olid täis, läksime Solarisse. Seal võisime ise ringi käia.

Natukene enne kell viit läksime bussiga tagasi Saaremaale. Minu jaoks oli kõige lõbusam bussisõit, sest bussis sai palju nalja. Minu jaoks oli see kõige parem reis.

Eneliis Laak, 4a õpilane

***
 

4b õpilased ooperiteatris

Hommikul ärkasin kell 4.00. Sõin hommikusööki ja pesin hambad. Kell 5.15 olin kooli ees ja läksin bussile. Kui kõik olid peal, hakkasime sõitma. Kuivastus pidime natuke ootama, sest praam tuli alles. Praam sõitis hästi kaua, aga siiski saime lõpuks üle. Pärast seda sõitsime, kuni jõudsime Rahvusooper Estoniasse. Oma riided panime garderoobi ja läksime ekskursionile.

Esimesena läksime Talveaeda, kus oli palju pilte. Teisena läksime Sinisesse saali ja kolmandana Valgesse saali. Veel käisime laval ja otsaruumis. Ekskursiooni ajal nägime ka Lumivalgekest ennast. Etendusel oli väga palju rahvast. Kui etendus sai läbi, plaksutasid kõik ja me hakkasime McDonald´sisse minema. Tüdrukud andsid münte ja toitu kahele mehele, kes olid ukse taga. Siis läksime Solarisse, kus oli täiega lahe.

Artti Raasuke, 4a õpilane

VILISTLASED, KABAREELE!

Kabareed saab näha 6. veebruaril kell 18.00. Tegemist on kabaree-etendusega, millele ei järgne tavapärane peoõhtu. Baar ei tööta. Soovi korral saab kohti eelnevalt reserveerida aadressil triino.lest@syg.edu.ee. Sissepääs 35.- tasutakse kohapeal.

5A EHITAS LINNA

Laupäeval, 30. jaanuaril valmis Kuressaare linnas teinegi linn – lumest. Ka meie kooli 5a klass lõi selles huvitavas ettevõtmises kaasa ning üheskoos ehitati linnale nii vajalik WC-pott. Kel huvi, minge lumelinna kaema!

TUDENGIVARI ABITURIENTIDELE

Tudengivarju nädal Tallinna Ülikoolis toimub 15.–19. veebruaril 2010.

Tudengivarju nädal pakub abiturientidele võimalust osaleda ühe päeva vältel end huvitava eriala õppetöös. Õpilane saab koos teda huvitavat eriala õppiva tudengiga käia loengutes, külastada raamatukogu ja teha kõike, mis sel päeval tudengi elu juurde kuulub. Lisaks on võimalus arutleda teemadel, mis noort enne ülikooli tulemist ja erialavaliku langetamist huvitavad.

Tudengivarju nädala viivad läbi Eelõppekeskus ja TLÜ üliõpilaskond. Tudengivarju nädal toimub sama-aegselt ka TLÜ Rakvere ning Haapsalu kolledžites.

Kuidas varjuks saada?

Loe meie erialade kohta ja vali endale meelepärane sellest nimistust. Registreerumiseks täida allolev vorm.

Pärast seda otsime Sulle tudengi, keda ühe päeva vältel varjutada saad. Täpne kuupäev (15.–19. veebruar) sõltub sellest, millisel päeval sel erialal kõige põnevavamad loengud toimuvad ja millal tudeng Sind võõrustada saab. Anname sellest teada e-postitsi.

Registreeri ennast tudengivarjuks http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4621.

Kõik küsimused on oodatud e-postile: araste@tlu.ee või telefonile 56 560 221

KUTSE KOOLITUSELE

Eesti Õpilasesinduste Liit kutsub Sind ühele meeliülendavale ja vahvale päevale. Tutvustame õpilastele suurimat noorteorganisatsiooni ning selles peituvaid ainulaadseid võimalusi, mida kõik ei pruugi teadagi. Pakume teile järgnevat 3 koolitust:

Meeskonnatöö – arutelu alla tuleb küsimus: "Milline on edukas meeskonna liige?" Kuidas tulla toime meeskonnasiseste konfliktidega ja kuidas neid lahendada? Meeskonnas olles oled Sa oluline osa kogu tervikust ning oluline on püüelda üheskoos eesmärkideni.

Meeskonna juhtimine – iga meeskond vajab toimimiseks head juhti, kes suudab hoida tiimi motiveerituna ning suudab panna tegutsema kindlate eesmärkide nimel. Hea juht oskab ennetada konflikte ning on suuteline neid ka lahendama. Juhi ülesandeks on töö suunamine, organiseerimine, planeerimine ja ka kontrollimine. Kõigest sellest arutletakse meeskonna juhtimise töögrupis.

Õpilasesinduse (ÕE) edukas toimimine – Paljud teist loodavad siit töögrupist saada ette antud eduvalemit, tänu millele ÕE töötaks efektiivselt ning motiveerituna. Sellist lahendust me Sulle ette ei anna – grupis arutatakse ÕE erinevate struktuuride üle, kuidas koostada arengukava, kes ja milliste eesmärkidega võivad olla ÕE partneriteks ning kuidas korraldada üritusi.

Koolitajad on EÕEL-i enda poolt välja koolitatud ning on igati professionaalsed ja pädevad.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis oleme 19. veebruaril.

See vahva päev on mõeldud õpilasesindajatele, kuid siiski eelkõige neile õpilastele, kel puuduvad kas teadmised EÕEL-i kohta või siis soovivad lisateadmisi nii meeskonnas töötamise kui ka õpilasesinduse enda funktsioonide kohta.

Kogu üritus on kõikidele TASUTA! Me pakume tasuta materjale, koolitusi ning isegi ühe maitsva lõunasöögi! Kogu lisainformatsiooni saab lugeda siit http://www.escu.ee/koolitussari.htm; http://twitter.com/opilasliit

Jana Schmidt, Eesti Õpilasesinduste Liit
tel: +372 56 214 094; e-post: jana@escu.ee