K 02.12 14.00
Direktsiooni koosolek
14.15 Sisekergejõustikuvõistlused
15.00
Juhtkonna koosolek
N 03.12
09.00 Õpilasesinduse õppepäev
16.00
Gümnaasiumi mälumängu IV voor
L 05.12 10.00 Informaatikaolümpiaadi maakonnavoor
E 07.12 10.45
Klassivanemate koosolekud
08. 10 Matemaatika kooliolümpiaad G
MK Koidulaululiku konkurss
T 08.12 09.00
SA juhatuse koosolek
15.50
Õpilasesinduse koosolek
15.50
Metoodikanõukogu koosolek
Solistide
konkursi maakonna konkurss
K 09.12 14.00
Direktsiooni koosolek
15.50
Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
N 10.12 20.00
Nostalgiaõhtu
15.45
Matemaatika ainekomisjoni koosolek
Matemaatika
kooliolümpiaad PK
R 11.12 Vab Koidulauliku konkurss Pärnus
L
12.12 11.00
Mälestuspäev kirikus
Sisekergejõustiku MV C + D (ajakava I korruse stendil)
P
13.12 10.00
Aula kaunistamine jõuludeks
Sisekergejõustiku MV A + B
Indrek Peil, Anne Teigamägi, Diana Õun, Aado Haandi, söökla ja õpilaskodu pere, 12. kl kabareetrupp – abi eest miniteaduspäevade läbiviimisel
Aime
Metsmaa – Kadri-Mardi võrkpallivõistluse
korraldamise eest
Õppetöö 7.
klassides
K 02.12. Reet Igav: Lingvistika
N 03.12. Direktsiooni info
R 04.12. Kohtumine kolleegiga
E 07.12. Viljar Aro: Kool ja elu
T 08.12. Sirje Ess: Raamatutest
Vabariigi
Presidendi tervitus Saaremaa miniteaduspäevadel osalejatele
Austatavad miniteaduspäevade osalejad.
Mul on erakordselt hea meel, et juba kolmandat aastat järjest toimub teie koolis teaduskonverentsi mõõtu kogunemine, mis pakub võimalust jagada oma tehtut teistega, saada tagasisidet ja uusi teadmisi.
Olen oma ametiaja jooksul korduvalt rõhutanud, et Eesti edasise arengu võtmeks on targad inimesed. Olen sügavalt veendunud reaalainete õppimise ja õpetamise vajaduses. Just matemaatika, füüsika, astronoomia, keemia ja bioloogia – kui mainida vaid meie koolide õppekavas sisaldavaid aineid – rajavad aluse maailmas toimuva mõistmiseks ja loogiliseks mõtestamiseks, olles ühtaegu ka väravaks erialade juures, mis määravad maailma tuleviku.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi tegevust vaadates on mul siiralt hea meel teie traditsiooniliselt tugeva taseme üle just reaalainetes. Loodan, et uuest aastast käivitub edukalt ka teie teadus- ja huvikool, mis avardab oluliselt noorte võimalusi tulevasel erialavalikul.
Suured asjad saavad alguse väikestest. Nii lootkemgi, et teaduspäevadel osalejatest saavad tulevased teadlased, professorid ja akadeemikud. Nimed, mis pakuvad aastakümnete pärast äratundmisrõõmu nii Eestis kui kogu maailmas.
Soovin teile põnevaid ettekandeid, intrigeerivaid töötubasid ja aruteluringe!
Toomas Hendrik Ilves
Kadriorus 23. novembril 2009
Uurimistöid teha pole mitte
ainult huvitav ja hariv, vaid annab ka võimaluse osaleda
konkurssidel üle maailma. Nii juhtuski, et oleme võtnud osa
rahvusvahelisel keskkonnaalaste uurimistööde olümpiaadil
Türgis kaks korda ning sarnasel ülemaailmsel konkursil
Pariisis.

Türgis vaatamisväärsustega tutvumas
Esimest korda käisime Türgis eelmise aasta suve algul. Uurimistöö teema puudutas meil tol korral Sõrve õlireostustes kannatada saanud linde. Kuuele žüriigrupile pidime rääkima oma tööst inglise keeles. Nii osalejad kui ka tööde hindajad olid pärit eri riikidest üle maailma. Kuigi konkurss võttis enamuse ajast, sai ka Türgis veedetud nädala jooksul koos kahe teise eestlasega Istanbuli vaatamisväärsustega tutvuda.
Viimasel päeval toimus hiiglaslikus saalis lõputseremoonia, kus autasustati tublimaid. Üllatus oli suur, kui võitsime hõbemedalid. Lisaks pidid kõikide riikide esindajad ütlema laval ühe türgikeelse lause, mis oli antud korraldajate poolt. Meie lauseks oli „hayvanları koruıalom“, mis tähendab „kaitske loomi“.
Huvitav on see, et kui 2009. aastal uuesti Türgis käisime, anti meile täpselt sama lause. Siis pääsesime rahvusvahelisele olümpiaadile uurimistööga, mis käsitleb loopealsete mullaparameetrite seoseid liigirikkuse ja kinnikasvamisega.

Annika ja Signe Pariisis konkursil
Sama uurimistööga käisime ka Pariisis käesoleva aasta septembris. Võrreldes Türgi konkursiga, oli prantslastel korralduslik pool palju organiseeritum. (Küll aga anti süüa erakordselt väikestes kogustes, mis tekitas mõne õpilase puhul suurt pahameelt.)
Kuigi uurimistööst rääkisime eraldi vaid viiele žüriiliikmele, pidime nädala aja jooksul olema valmis tutvustama oma tööd ka teistele õpilaste või külastajatele. Pariisi konkurss lõppes samuti uhke tseremooniaga.
Annika Soom ja
Signe Toom, 12b ja 11b õpilased
Tänavusele Kadri-Mardi võrkpalliturniirile Kuressaare Spordikeskusesse kogunes 18. novembril 12 võistkonda üheksast gümnaasiumiklassist. Võistluse eesmärgiks on võrkpalli propageerimine noorte hulgas ning rekordarv võistkondi oli ainult suur rõõm. Turniiri järjekorranumbriks oli seekord juba 26.
Võistkonnas mängis 3 neidu ja 3 noormeest. Erandiks oli neidude klass 12A, kes mängis kuue “kadriga”. Eriauhind kuulus neile spetsiaalse noorusliku kadrimeigi ja riietuse eest. Mängiti kahes alagrupis turniirisüsteemis 1 geim 20 punktini. Mõlema alagrupi 2 paremat pääses edasi finaalturniirile.
Mängud olid kõik põnevad ja tasavägised ning finaalturniirile edasipääsuks oli vaja appi võtta isegi geimipunktide suhe paremuse selgitamiseks. Pärast kolme ja poole tunnist võistlust kahel väljakul selgusid 4 paremat edasipääsejat: 11B, 12C, 11C I ja 10B.
Vahemängude kaotajad 12C ja 10B mängisid 3.–4. koha peale. Paremuse pani maksma 12C. Vahemängude võitjad 11B ja 11C I kohtusid tulistes pallilahingutes I–II koha peale.
Võitjana väljus 2 : 0 seisuga 11C I võistkond, kes mängis koosseisus Maarja Heinmets, Liisa Saaremäel, Maarjan Rand, Oliver Mõru, Sander Pruul ja Asko Vipp.
Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I 11C I
7. 12B I
II 11B 8. 10CI
III 12C 9. 11A
4. 10B 10. 11C II
5. 12B II 11. 10C II
6. 12A 12. 10A
Parimateks mängijateks valiti amatööride hulgas Annemarie Randla (12C) ja Kaarel Mai (11B) ning proffide parimad olid Mari Peeters (10B) ja Madis Tisler (11B).
Tublide kohtunikena vilistasid mänge Michell Kreem, Dagmar Reinumägi, Merli Suu, Teele Treiel, Mari Peeters, Liina Lepik, Oliver Mõru, Egert Ader, Sander Pruul, Mihkel Lember, Madis Tisler, Andres Viljakainen.
Sekretäridena töötasid lauas Liisa Saaremäel, Aigo Kiiker, Maarja Merisalu, Sille Lonks, Grete Pokk, Teele Treiel, Kadri Pulk, Eva Kristina Vatsfeldt, Liisa Truu, Marina Saar ja Pääsu-Elise Teär.
Võitjaid autasustati kooli meistrimedalitega, diplomitega, rändvimpli ja kringliga. Parimatele klassidele olid diplomid ja kommipakid. Sponsorluse korras said õpilased kogu võistlusõhtu jooksul süüa õpetaja Aime Metsmaa pakutud õunu ja võitjavõistkonnale küpsetas kringli omalt poolt Rehe Pagar OÜ. Suur tänu neile.
Ligi viietunnise õhtu lõpus langetasid võitjad võistluse lipu.
Tänan kõiki võistlejaid, kohtunikke, Arne Loorpuud ilusa võistlusõhtu ja abi eest. 26. Kadri-Mardi võrkpalliturniir on saanud ajalooks.
Aime Metsmaa, võistluste korraldaja
kinnitatud direktori 1. detsembri 2009 kk nr 1-3/19
1. eKooli õpetajapäevik on elektrooniline koolidokument, mille täitmine on kohustuslik kõikidele SÜG-i õpetajatele.
2. Päevikut saab täita jooksva õppeaasta kestel. Pärast õppeaasta lõppu päevik arhiveeritakse. Arhiveeritud päevikus saab põhjendatud muudatusi teha vaid administraator.
3. Õpetajapäeviku dubleerimine paberkandjal pole kohustuslik, kuid õpetaja võib seda oma äranägemisel teha. Viimasel juhul tuleb järgida Isikuandmete kaitse seadust (RT 2003, 26, 158).
4. Õppeaasta alguses teavitab aineõpetaja õpilasi hindamispõhimõtetest. Hindamispõhimõtted peavad olema vastavuses kehtiva Saaremaa Ühisgümnaasiumi hindamise ja tunnustamise korraga.
5. Kui õppegrupiks ei ole üks terve klass, täpsustab aineõpetaja õppeaasta alguses õppegrupi koosseisu ning esitab selle nimekirja ühe nädala jooksul eKooli administraatorile. Kui nimekiri muutub õppeaasta keskel, tuleb sellest administraatorit viivitamatult teavitada.
6. Kursuseõppe korral teatab õpetaja administraatorile kursuste alguse ja lõpu ajad või järgib administraatori poolt määratud aegu.
7. eKooli administraatori poolt luuakse elektroonilises õpetajapäevikus õpetaja tunnijaotuskavas kõigi ettenähtud ainete jaoks vastavad leheküljed.
8. Konsultatsioonide jaoks eraldi elektroonilist päevikulehte ei looda. Vajadusel registreerib õpetaja selle endale sobival viisil. eKoolis fikseeritakse vaid tulemused (hinnete parandustena).
9. Individuaalõppe jaoks luuakse vastavatele õpetajatele eraldi leheküljed, kuhu kantakse nii tunnid kui hinded.
10. Õppepraktika jaoks avatakse eraldi päevikuleht juurdepääsuga kõigile praktika juhendajatele. Praktika koondhinde (A või MA) sisestab konkreetse praktika üldjuht (põhikoolis reeglina klassijuhataja).
11. Sissekanded päevikusse tehakse tunni toimumise päeval hiljemalt kell 18.00.
12. Päeviku täitmine algab tunni lisamisega: märgitakse tunni toimumise kuupäev, järjekorranumber, puudujad ning tunnis saadud hinded. Tunni lisamine viiakse lõpule klõpsates nupule „Lisa”. Puudumisi ja hindeid saab juba sissekantud tunnile ka hiljem lisada.
13. Tunni järjekorranumbriks on reeglina 1–8 (1. tund kell 8.10–8.55, 8. tund kell 15.00–15.45). Vabaainete ning klassijuhatajatöö sissekandmisel saab järjekorranumbritena kasutada ka 0 (7.30–8.00), 9 (16.00–17.00) ja 10 (17.00–24.00).
14. Puudumiste ja hilinemiste sissekandmisel tohib kasutada vaid järgmisi sümboleid:
- — teadmata põhjusega puudumine
v — vabandatava põhjusega puudumine
h — haiguse tõttu puudumine
p — põhjuseta puudumine
+ — hilinemine
* — vabandatava põhjusega hilinemine
= — puudumine vabaaine tunnist
Kui põhjus pole teada, kasutab õpetaja sümboleid – ja +. Põhjuse selgitab sel juhul välja ning märgib hiljem päevikusse klassijuhataja. Hinnete sissekandmisel tohib kasutada vaid järgmisi sümboleid:
Tähis, SELGITUS,
eKooli arvutustes kasutatav %
0 Esitamata
töö 0,0
1
Nõrk 19,0
2 Puudulik
33,0
2+ Puudulik
40,0
3- Rahuldav
45,0
3 Rahuldav
57,0
3+ Rahuldav
67,0
4- Hea
72,0
4 Hea
80,0
4+ Hea
87,0
5- Väga hea
93,0
5 Väga
hea 100,0
5+ Väga hea
100,0
A
Arvestatud 100,0
MA Mittearvestatud 0,0
Vab Vabastatud (eksamist,
arvestusest) 100,0
Y
Vabandatud 0,0
E Eeskujulik
(käitumine, hoolsus) 100,0
H Hea (käitumine,
hoolsus) 80,0
R Rahuldav (käitumine,
hoolsus) 50,0
MR Mitterahuldav (käitumine,
hoolsus) 25,0
15. Samale tunnile saab kanda mitu hinnet. Hinded eraldatakse murrujoonega (5-/3/4)
16. Kui õpetaja teeb hinde või puudumise sisestamisel vea, tuleb vigasel sisestusel hiirega klõpsata ja valida käsklus „Kustuta”. Seejärel sisestatakse õiged märked.
17. Kui hinnet on vaja muuta (näiteks on ringi vastatud), tehakse hindel hiireklõps ja valitakse uus hinne. Hinde muutmist jääb päevikusse tähistama tärn (4-*). Hinde ajalugu säilitatakse ja seda näeb parandatud hindel hiirega klõpsates.
18. Tunni sissekandmisel on õpetaja kohustatud jälgima tunni järjekorranumbri ja kasutatavate sümbolite õigsust. Sümbolite valetähenduslik kasutamine on keelatud.
19. Pärast tunni sissekandmist lisatakse tunni sisu kirjeldus ning kodused ülesanded.
20. Juba sisestatud tunnile saab õpetaja õpilastele märkusi ning kiitusi lisada. Selleks klõpsatakse konkreetse õpilase nime taga olevale hüüumärgiga kolmnurgale.
21. Iga õppeveerandi esimese nädala jooksul lepib õpetaja õpilastega kokku kontrolltööde toimumise ajad ning kannab need vastavate koduste ülesannetena päevikusse. Kontrolltöödena vormistatud koduülesanded kanduvad automaatselt ühtsesse kontrolltööde plaani.
22. Kirjalike tööde hinded kantakse selle kuupäeva veergu, millal vastav tund toimus. Töö teema kantakse ka tunni sisusse.
23. Paaristundide läbiviimise puhul märgitakse sisse mõlemad tunnid.
24. Õppeperioodi (veerand või kursus) lõpus sisestab õpetaja vastavalt hindamisjuhendile perioodihinde. 1.–3. kooliastmel sisestavad aineõpetajad, kellel on antud klassiga nädalas kolm või rohkem kui kolm tundi, ka käitumise ja hoolsuse hinded.
25. Perioodihinde panekul on õpetajal õigus arvestada toimunud tööde erinevat kaalu, õpetaja ei pea juhinduma eKooli poolt arvutatud edukusprotsendist.
26. Õppeaasta lõpus toimuvate koolieksamite ja hindeliste arvestuste hinded kannab õpetaja viimase perioodi päevikulehele administraatori poolt selleks loodud veergu.
27. Päevikus avastatud vigadest ja puudustest ning süsteemi häiretest peab õpetaja viivitamatult teavitama administraatorit.
28. Kooli õppealajuhatajad peavad kindlustama eKooli päeviku toimimise ning süstemaatiliselt kontrollima selle täitmise õigsust ning tähtaegsust.
Laupäeval, 28. novembril valiti klubis Diva Saarepiiga 2009 tiitlivõitja. Võidu võttis KG abiturient Karolina Noor. Meie kooli 12b klassi õpilane Marin Saagpakk võitis I kaunitari ja 12c klassi õpilane Dagmar Reinumägi II kaunitari tiitli. Fotomissiks valiti 12b klassi õpilane Liis Aru.
Tublidele tüdrukutele õnne ja edu edaspidiseks!
Liis Ojasaar, Saarepiiga peakorraldaja