KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 25.11     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.30     Klassijuhatajate  nõupidamine

N 26.11     16.00     Suur jäljendusvaadend

R 27.11     14.00     Saaremaa Miniteaduspäevad 2009
                   21.00     19. kabaree viimane etendus

L 28.11     10.00     Füüsika lahtine võistlus Saaremaa
                                  Miniteaduspäevad 2009

E 30.11     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 01.12     09.00     SA juhatuse koosolek
                   15.50     Õpilasesinduse koosolek

K 02.12      09.00    Õpilasesinduse õppepäev
                   14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Juhtkonna koosolek
                   14.45    Sisekergejõustikuvõistlused

N 03.12     16.00     Gümnaasiumi mälumängu  IV voor

L 05.12     10.00     Informaatikaolümpiaadi maakonnavoor

DIREKTSIOON TÄNAB

Merike Kuldsaar – õpilaste väga hea juhendamise eest geograafiaolümpiaadiks

Gripiennetuspäeva väga hea läbiviimise eest: Tiiu Johanson, Tiiu Haavik – selgitustöö, tantsud; Andreas Noor - tehnika ja video;

Marta Neeme, Karolin Aksalu, Liis Valma, Elis Väli, 1. klasside võimlejad – gripitantsu õpetamise eest; Kunnar Sink, Henri Sink – gripivideo tervisekaitse lehele laadimise eest

Kersti Truverk, Viire Pors, Mari Ausmees, Riina Laanes, Andreas Noor, Irena Sink, Marina Mäetalu, Maie Uustulnd, Ruta Kelt, Margit Mägi, Alli Kallaste – isadepäeva väga ilusa kontserdi korraldamise eest

Rita Ilves, Sirje Kreisman – õpilaste väga hea ettevalmistuse eest B. Alveri luulekonkursiks „Tähetund“

Aime Metsmaa – Kadri-Mardi võrkpalliturniiri korraldamise eest

SISEKONTROLL

Uued õpetajad: matemaatika

Õppetöö 7. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 25.11. Merike Kuldsaar Eesti energeetika
                         tulevik
N 26.11. Direktsiooni info
R 27.11. Paavo Kuuseok Matikud Tartus             
E 30.11. Viljar Aro Kool ja elu
T 01.12. Tiiu Haavik Gymnastika

TÄHELEPANU!

5. detsembril sõidavad õpilased 12a, 12b ja 9a klassist Tallinna infomessile Teeviit 2009, mis toimub Eesti Näituste messikeskuses. Tagasi koju saabume pühapäeva (6.12) õhtul. Bussis on veel vabu kohti. Juba tänase päeva seisuga on hind soodne, aga kui seltskond suureneks, tuleks sõit veelgi taskukohasem. Küsi lisa Liis Ojasaare käest (ruum 308).

Liis Ojasaar, 12a klassijuhataja

MARDIPÄEVAL KADRI-MART

10. novembril tähistati Saaremaa Ühisgümnaasiumis mardipäeva Kadri-Mardi võrkpalliturniiriga. Klassidevahelised võistlused toimusid 7.–9. klassidele. Võistkonnas mängis 3 tütarlast ja 3 poissi. Mängiti turniirisüsteemis 1 geim 20 punktini. Võistluste lipu heiskas parim põhikooli sportlane Karmel Pea. Mänge vilistasid õpilased ise. Tublid vilekohtunikud olid Kalle Kiik, Kreete Teder, Karmel Pea, Artur Loorpuu. Sekretäridena märkisid punkte Bäbby Täht ja Gerda Nelis.

Võistlused võitis 9.B klassi võistkond, kes mängis koosseisus Kreete Teder, Karmel Pea, Kerli Teras, Kalle Kiik, Priit Kallaste ja Mikk Rang. Meistrimedalid pandi kaela võitjatele ja kolm paremat klassi said kommipakid. Võistluste jooksul said kõik osalised maitsta õunu, mida kehalise kasvatuse õpetaja omalt poolt pakkus. Võitjad langetasid võistluste lipu. Oli tore spordiõhtu.

Aime Metsmaa, võistluste korraldaja

NAABERKOOLIS VIKTORIINIL

17. novembril toimusid Kuressaare Gümnaasiumis 15. kirjanduspäevad ja kirjandusviktoriin. Osa võtma oli kutsutud ka SÜG-i meeskond koosseisus Aili Õun, Piret Saar, Dagmar Reinumägi ja Elina Varendi. Napilt jäädi ilma medalikohast. Siiski oli tegu kordaläinud üritusega.

Piret Saar, 12b õpilane

GEOGRAAFIAOLÜMPIAADI PARIMAD

21. nov toimus maakondlik geograafiaolümpiaad. Tulemused on järgmised:

7. kl   1. Magnus Kaldjärv SÜG   2. Hanna Tuus  SÜG   3. Tiina Nõmm Valjala Põhikool   5. Sander Õun   9.–11. Anna Afanasjeva SÜG 8. kl   1. Alar Leemet KPK   2. Karl Jõgi SÜG   3. Krete Saak KPK 9. kl   1. Rander Süld Leisi Keskkool   2. Jan Teevet Orissaare Gümnaasium   3. Krister-Aleks Kasemaa KVK   8.–9. Oskar Vevers SÜG   10. Marys Toomse SÜG

10. kl   1. Janeli Harjus SÜG   2. Ann Tarkin KG   3. Kai Kreos KG   5. Thorwald-Eirik Kaljo SÜG   8.–9. Karl Oskar Villsaar SÜG 11. kl   1. Fred Peetersoo Orissaare Gümnaasium   2. Ardi Teder SÜG   3. Siim Ots SÜG   4.Mihkel Lember SÜG   8. Janno Tilk SÜG   9.–10. Lauri Leis SÜG 12. kl   1. Magnus Mets Orissaare Gümnaasium   2. Siim Saaremäel Orissare Gümnaasium   3. Raimo Armus SÜG

Suur tänu kõigile osavõtjatele. Olite kõik väga tublid.

Merike Kuldsaar, geograafiaõpetaja

KUI LEIAD LÕKSUST KODUHIIRE, SIIS...

...ära anna seda kassile, vaid too see kindlasti kooli. Nimelt üks uutest uurimistöödest, mida meie õpilased sel õppeaastal teevad, käsitleb hiirte stressi. Neerupealsete kaalumise tagajärjel on võimalik otsustada, kas meie hiired elavad stressirohket elu või on elu nagu „pidu ja pillerkaar“. Nii keeruka teemaga tegelevad Jaana ja Janne Albert, meie 10. klasside tublid loodusuurijad. Seega, kui lõksu vahele jääb koduhiir (see on hall hiireke, ilma selgmise jutita), siis pane ta kilekotti, kirjuta peale, kust ta püüti (püüdja kodu aadress maal või linnas), püüdmise kuupäev ja koht, kust paigast hiir kätte saadi (köögikapist, sahvrist, keldrist, laudast...). Hiire võib panna ajutiselt külmikusse, võib ka kohe edastada eelnimetatud uurijatele või tuua bioloogiakabinetti.

Meie õpilased ja õpetajad on seni olnud üsna tublid andmete edastajad. Nii oleme saanud rohkesti abi Saaremaa oravate värvuste uurimisel, Kuressaare rebaste ja hakkide elu- ja kogunemispaikade väljaselgitamisel, ohtliku kartulimardika leviku uurimisel jne. Suur aitäh kõigile teile: Indrek Peil, Stella Hommik, Viire Pors, Aime Metsmaa, Marek Schapel, Mart Mölder, Mia Rand, Reet Igav jt. Tänu teile on kogutud palju vajalikke andmeid uurimistööde jaoks.

Loodame teie abile ka edaspidi, sest uurida on veel nii mõndagi. Meeldiv on tõdeda, et meie õpilaste ja õpetajate kaudu on uurimisobjektidest teadlikud ka paljud Saaremaa elanikud. Seetõttu teatatakse sageli kooligi mõnest huvitavast leiust. Siin suur-suur aitäh lapsevanematele! Nende abi andmete kogumisel on olnud ääretult suur.

Mõni näide. Septembrikuus teatati Luukase perearstikabinetist ebatavaliselt suure ämbliku leidmisest. Ämblik toodi meie palvel kooli ja selgus, et tegemist on Eestis üsna haruldase keskeuroopa majaämblikuga (Tegenaria atrica), keda senini tõenäoliselt Kuressaares ei olegi kohatud. See liik on meie kodudes väga värske tulnukas. Esimesed leiud pärinevad umbes kümne aasta tagusest ajast. Viimase paari aasta jooksul on leidude arv mitmekordistunud.

Seni on Eestist leitud peamiselt isaseid, sest nemad muutuvad varasügisel väga liikuvaks, paljud neist satuvad kaupadega Eestisse ja jäävad meile mõneks ajaks elama. Siiski võib oletada, et mõnes kohas leidub meil ka elujõulisi populatsioone. Enamus teateid sellest liigist on seni olnud Tallinnast, Tartust, üks ka Paidest. Keskeuroopa majaämblik erineb meie kodusest majaämblikust eeskätt oma suuruse poolest: isase jalgade siruulatus võib küündida kuni 8 cm. See liik on meie ämblikele arvatavasti tugev toidukonkurent ja suurema kasvu tõttu võib mõnedest majapidamistest meie majaämbliku välja tõrjuda. Kas aga meie kliimaolud talle sobivad, seda peaks meie uuringud selgust tooma. Sama liigi esindajat pildistas ka meie 8b klassi õpilane Henri Sink enda kodus. Pärast kooli toodud eksemplari näitamist meie õpilastele selgus, et sama liiki on veel mõnes teiseski paigus Kuressaares ja linna lähistel avastatud. Siit kooruski järgmine uurimistöö. Andmeid selle liigi kohta saab edastada Henri Singile.

 

Keskeuroopa majaämblik (Henri Singi foto)

Keskkeuroopa majaämblikku siiski karta pole vaja, ta ei tule öösel hammustama ja ei taha tulla ka sooja kaissu. Tal on muudki tegemist. Seega – ta on sama süütu loom nagu meie teisedki kodused ämblikud.

Juba kohalikest ajalehtedest oli võimalik lugeda Robi-Jürgen Algo (8b klass) herilasämbliku (Agriope bruennichi) uuringutest. Kuigi sel aastal herilasämblikku enam arvatavasti loodusest ei leia, tasub sellel nii nagu teistelgi uutel liikidel edaspidi silma peal hoida. Seda liiki nähti esmakordselt 2007. aasta suvel Lümanda vallas, selle aasta suvel leidsid ta uuesti meie loodushuvilistest vilistlased Hillar ja Allar Liiv Sõrves.

Selle liigi lähim elupaik on Lõuna-Rootsis, võib olla tõi neid Eestisse tuul. On võimalikud ka muud levikuvariandid. Kuidas nad meie talved üle elavad, peaks näitama edaspidised uuringud. Tänaseks võib neid Robi andmetel Lümanda vallas Jõgela külas olla juba kuni sada isendit, 50 neist on liigi bioloogiast ülevaate andmiseks mõõdetud, võrgu ehitust ja asukohta uuritud jne. Täpsem ülevaade sellest liigist edaspidi.

 

Herilasämblik (foto: Meie Maa)

Niisiis-järgmisel suvel tasub looduses liikudes veidi ka rohus olevat loomastikku uurida. Võib-olla just Sina oled Saaremaa mõnest teisest piirkonnast selle liigi esmaleidja. Andmed saad edastada uurijale.

2008. aasta suvel kohati Sõrves mitut rõngastatud kirjatuvi. Ühe valge kirjatuvi püüdis kinni Karl Eik Rebane (7b klass) ja viis ta Sõrve linnujaama, kus koos Mati Martinsoniga tema eest hoolt kandma hakati. Nimelt oli tuvi nälginud, rinnakukiil väljas ja arvatavasti ta ise enam looduses hakkama ei oleks saanud.

Sama aasta suvel tuli veel mitmelt poolt Eestist rõngastega tuvide teateid. Siit tekkiski Karlil huvi tuvisid ja tuvirõngaste numbri- ning tähekombinatsioonide tähendust uurima hakata. Üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kust nad pärit on ja kuidas nad meile satuvad. Üks tuvi veetis terve talve Sõrve linnujaama pööningul ja kevadeks oli nii tugev ja hakkaja, et läks arvatavasti kellelegi kosja. Pärast seda tuvi enam näha ei olnud. Mitteametlikud teated siiski vihjavad, et tuvi elab rõõmsasti Sõrvemaal edasi.

Kas keegi on aga teda näinud ja teab temast midagi täpsemalt?

 

Sõrves terveks ravitud kirjatuvi (Mati Martinsoni foto)

Viimastel aastatel on pulmades üha populaarsemaks muutunud neiupõlvenime ärasaatmine valgete tuvide lahtilaskmise teel. Loomakaitsjate arvates käituvad abiellujad seda rituaali tehes vastutustundetult, sest puurieluga harjunud linnud on vabadusse lastes surmale määratud. Pulmatuvid visatakse kuskil lihtsalt välja – see tähendab lindude abitusse olukorda jätmist. Puuris hoituna ei oska nad loodusest ise endale toitu hankida. Röövlindudele on lumivalge sulekuue tõttu hästi silmatorkavad pulmatuvid kergeks saagiks. Linnud tuleks uuesti kinni püüda, sest on vastutustundetu jätta nad niisama saatuse hoolde. Eeltoodut arvestades – kui näete taolisi ilusaid valgeid ja kirjusid kirjatuvisid (sageli rõngastatud), teatage Karlile. Tema oskab vahet teha, kas tegemist on tavalise kodutuvi või ekselnud kirja- või pulmatuviga.

Juba mitu aastat on meie 5.–6. kl. õpilased talviti jälginud Kuressaare lossipargis sinikaelparte (Anas platyrbynchos). Eesmärk on uurida, kui palju on seal talvituvaid sinikaelu, milline on nende sooline koosseis ja mil määral muutub sinikaelte arv talve jooksul. Samuti tahaksime teada, kas sinikaelte arvukus seal aastatega on sama või muutub. Muutuste puhul oleks eesmärk välja uurida, millest see oleneb. Andmeid saab sinikaelte arvu kohta edastada esialgu allakirjutajale, kes kogutud andmetest töö koostab, selgub edaspidi.

Ja veel: alati on sobilik võimalusel teha fotosid uuritavast/leitud liigist. Sel juhul on võimalik kindlalt otsustada, kas on tegemist õigesti määratud liigiga jne.

Lahtiste silmadega looduses ringikäimist! Teie poolt antud andmed võivad olla väga vajalikud.

Inge Vahter, juhendaja

TÄHETUND

20.–21. novembrini toimus Jõgeval 17. B. Alverile pühendatud luulekonkurss Tähetund, kus osales 25 truppi üle Eesti.

Korraldajate poolt oli välja pakutud viis B. Alveri luuletust, millest iga trupp pidi valima ühe ning etendus valmis ühe luuletuse põhjal. Meie kooli Kreisise valikuks sai "Naaber" ja Kreveral "Kuradile mingu mure".

Lisaks konkursile oli võimalus kuulata kahte toredat kontserti, esinejateks Marek Sadam, Toomas Laur ja Maarius Pärn; süüdata küünlad B. Alveri mälestusmärgi juures ja õhtul vahva ansambli saatel tantsu keerutada.

Žüriisse kuulusid lavastaja Jaak Allik, näitlejad Kersti Kreismann ja Üllar Saaremäe, ETV-st Gerda Kordemets, Eesti Raadiost Tarmo Tiisler, poetessid Elo Vee ja Leelo Tungal, Harrastusteatrite Liidust Kristiina Oomer, kirjandusõpetaja Karmen Aso, arst Kalle Piiskoppel.

Välja anti rida eri- ja näitlejapreemiaid, kolm laureaaditiitlit ja grand prix – viimane läks Aseri trupile Kirdekad. Kreisis sai eripreemia positiivselt emotsionaalse tõlgenduse eest ja Krevera tuli laureaadiks. Laureaatideks said ka Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja ja Rakvere Linnanoorte Näitetupp.

Suur tänu meie vahvatele kooliteatri seltskondadele, kes lisaks tublile esinemisele ka muidu igati mõnusad olid.

Tänukummardus bussijuht Tõnu Vaherile.

Rita Ilves ja Sirje Kreisman, näiteringide juhendajad

KUIDAS 1A KLASS METSAS KÄIS

Mardipäeval otsustasime lastega metsa minna. Sihtkohaks sai Loode tammik. Lastel olid kaasas mõõdulindid ja kotikesed ning topsikesed. Alguses rääkis õpetaja Inge Vahter, mis koht see Loode tammik üldse on ja mida me siin täna teeme. Kõigepealt õppisime, kuidas puid õigesti mõõta, seejärel oli kõige jämedama puu leidmise ja mõõtmise võistlus.

Poisid leidsid tamme, mille ümbermõõt oli 382 cm. Uurisime veel loomade tegutsemisjälgi ja avastasime, et metssead on päris paljudes kohtades tuhninud. Õppisime tundma ka taimi ja samblikke. Korjasime puude lehti, võrdlesime neid. Saime teada, et piibelehel on väga ilusad marjad, kuid need on kahjuks mürgised.

 

Puutüve mõõtmine

Looduses on alati midagi põnevat, näiteks sealõuarohi, kukerpuu, rihmsamblik... Tõime kaasa huvitavaid leide ja panime koolis üles näituse. Meil toimus ka viktoriin, mille võitis Kristel Soe. Meie õppereisi toetas KIK. Aitäh õpetaja Inge Vahterile ning Lennarti ja Arturi emale, kes meiega metsa tulid.

Irena Sink, 1a klassi õpetaja

***

Mida arvasid lapsed:
MEIE KÄISIME LOODE TAMMIKUS KOOS INGE VAHTERIGA. MEIL OLI SEAL VÄGA PÕNEV. ME MÕÕTSIME MITUT TAMME. ME KORJASIME ERINEVAID LEHTI. MULLE MEELDIS KÕIGE ROHKEM TAMMI MÕÕTA. ME LEIDSIME ISEGI ÄMBLIKU, MIDA ÕPETAJA IRENA KARTIS. SEAL OLI ÜKS PUUSEEN .ME TÕIME SELLE KOOLI NÄITUSELE. LOODE TAMMIKUST SAI VÄGA PALJU ILUSAID PILTE. ME NÄGIME METSSEA JÄLGI. SEE LOODE TAMMIK ON ÜKS VÄGA ILUS KOHT.
ANNI KUUSEOK
***
KÄISIME LOODE TAMMIKUS. MEIEGA KAASAS OLI INGE VAHTER. SEE OLI VAHVA REIS. SEAL OLI SUUR TAMM- LAUSA KUSKIL 382 SENTIMEETRIT LAIUSE POOLEST. JA LISAKS IRENA SINK KARTIS ÄMBLIKKE. LEIDSIME KOHA, KUS METSSEAD TAMPISID MULDA.
PAUL ANTSSAAR
***
ME KÄISIME TEISIPÄEVAL LOODE TAMMIKUS. SEAL OLI TAMMIK. MULLE MEELDIS VÄGA JA SEAL OLI VAHVA. JA ME NÄGIME ÄMBLIKUT JA SEAL OLID METSSEAD TUHNINUD. JA ME NÄGIME PUUSEENI JA ME VÕTSIME ÜHE SUURE SEENE KAASA.
LAURA VELISTE

MATE, MILJON MAHLA, MEIE JA MELE

Emakeele ja ajaloo ainekomisjonil oli möödunud nädalal väga hariv teisipäev. 17. novembri koosolekul käis meil suisa kaks külalist.

Koosoleku esimeses pooles andis Haridus- ja teaduskooli projektijuht Anne Teigamägi ülevaate sellest, kuidas, mil määral ja mille jaoks on meil võimalik kasutada rahalisi ressursse, et koolitada nii ennast kui õpilasi.

Koosviibimise teise osa sisustas aga meie kooli vilistlane Mele Pesti, kellelt ilmus hiljuti reisiraamat „Mate ja miljon mahla“. Kõnesolev raamat sündis pikemast Lõuna-Ameerika reisist ning teos on poelettidel juba olemas.

Lisaks rääkis Mele veel oma õpingutest, tööst Eesti Ekspressis ja muudestki reisidest. Eriti põnev oli kuulda missioonidest Aafrika maadesse.

SÜG-Press

SÜG-i MEISTRIVÕISTLUSED KERGEJÕUSTIKUS

Osavõtjad: 5.–12. klassi õpilased. Osaleda võivad kõik 5. – 12. klassi õpilased. Igale klassile toob punkte alal 3 poissi ja 3 tüdrukut. Iga võistleja võib teha 3 ala.

Aeg ja koht: 2. detsember 2009 Kuressaare Spordihall
                      14.45 – C ja B vanuseklass
                      17.15 – A ja JUN vanuseklass

Kavas: 60 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 300 m (C klass), 600 m (B, A, JUN klass).
Kuulitõukes ja kaugushüppes on igal võistlejal neli katset. 60 m jooksus toimub finaal.

C ja B klassi ajakava:
14.45 AVAMINE
15.00 KÕRGUSHÜPE    T+P    
                                            C ja B vanuseklass
60 m                                   T  CB KUULITÕUGE
                                            C (2 kg), B (3 kg)
KAUGUSHÜPE                P                    C B

15.45 60 m                       P                    C B
16.00 KUULITÕUGE      P    
                                           C (3 kg), B (4 kg)
KAUGUSHÜPE T            C B
17.00 300 m                    T+P     C
17.10 600 m                    T+P    B
 
A ja JUN ajakava:
17.15 AVAMINE
17.30 KÕRGUSHÜPE    T+P            A ja JUN
60 m                                   T                A ja JUN
KUULITÕUGE                  T    
                                            A (3 kg), JUN (4 kg)
KAUGUSHÜPE    P         A ja JUN
18.00 60 m        P             A ja JUN
18.30 KUULITÕUGE       P    
                                            A (5 kg), JUN (6 kg)
KAUGUSHÜPE                T                A ja JUN
19.00 600 m                      T+P            A ja JUN

Paremuse selgitamine:
Selgitatakse kooli meistrid

• C klassis – sündinud 1997/98
• B klassis – sündinud 1995/96
• A klassis – sündinud 1993/94
• Juunioride klassis – sündinud 1990/91/92

Selgitatakse ka ala absoluutne võitja põhikooli ja gümnaasiumi osas, keda autasustatakse kooli medaliga.

Lisaks toovad kõik võistlejad olenevalt saavutatud kohast oma klassile punkte ja selgitatakse klasside paremusjärjestus nii põhikooli kui ka gümnaasiumi osas.

Klasside ülesandmislehed tuua reedeks, 27. novembriks õpetajate tuppa Virge Treieli postkasti. Muudatusi saab teha võistluspaigas.

Virge Treiel, kergejõustikutreener

KOOLI MEISTRIVÕISTLUSTE REKORDID SPORDIHALLIS

T 60m
C – 8,8 Maarja Merisalu 2005
       8,98 Karmen Armus 2008
B – 8,4 Annemarie Randla  2005
A – 8,39 Kaili Adamson 2007
J – 8,36 Kaili Adamson 2008

T kaugus
C – 4,50 Teele Treiel 2005
B – 5,08 Linda Treiel 2005
A – 5,27 Linda Treiel 2006
J – 5,28 Linda Treiel 2008

T kuul
C (2kg) – 10,32 Karmel Pea 2006
B (3kg) – 9,15 Karmel Pea 2008
A (3kg) – 14,02 Linda Treiel 2007
J (4kg) – 12,48 Linda Treiel 2008

T kõrgus
C – 1,45 Teele Treiel 2005
B – 1,60 Linda Treiel 2005
A – 1,65 Linda Treiel 2007
J – 1,70 Linda Treiel 2008

T 300/600m
C – 53,2 Eva-Maria Vaher 2006
B – 2,02,6 Tiina Ollema 2007
A – 2,00,3 Kersten Vanem 2006
J – 1,57,1 Helena Vokk 2008

P 60m
C – 8,83 Kert Siiner 2006
B – 7,78 Sander Sooäär 2006
A – 7,52 Priit Järveots 2007
J – 7,21 Sander Sooäär 2008

P kaugus
C –  4,38 Indrek Kabel 2005
B – 6,01 Sander Sooäär 2005
A – 6,06 Sander Sooäär 2006
J – 6,28 Sander Sooäär 2008

P kuul
C (3kg) – 9,65 Ken Kilumets 2008
B (4kg) – 12,48 Kunnar Kokk 2006
A (5kg) – 12,96 Kaarel Mai 2008
J (6kg) – 12,15 Mario Paiste 2007

P kõrgus
C – 1,40 Andres Viljakainen 2005
B –1,65 Kunnar Kokk 2006
A – 1,90 Herkki Leemet 2005
J – 1,95 Herkki Leemet 2006

P 300/600m
C – 51,9 Maksim Hrustaljov 2006
B – 1,51,2 Rimo Timm 2006
A – 1,30,8 Viljar Uljas 2006
J – 1,34,7 Meelis Reinumägi 2008

VÄITLUS VÄLTAS 2 PÄEVA

Teisipäeval kell 14.24 väljusid aulast meie kooli värsked väitlejad. Siin on nende esimene emotsioon – tore sündmus, mis jääb mulle elu lõpuni meelde; grupiviisilist väitlemist oleks võinud rohkem olla; hea oli ennast videost näha, sai oma vigadest adekvaatse tagasiside; TORE!