Teisipäeval, 10. novembril algusega 15.00 toimub klassidevaheline KADRI-MARDI turniir võrkpallis 7.–9. Klassidele SÜG-i võimlas. Võistkonnas 3T + 3P. Mängitakse turniirisüsteemis, 1 geim 20 punktini.
Eelregistreerimine 6. novembri hommikuks kell 10.00 õpetaja Aime Metsmaale.
Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse õpetaja
LOODUSUURINGUID TEEVAD NII ÕPILASED KUI ÕPETAJAD
Loodusainete ainekomisjonil on ikka olnud sügiseti kavas tutvuda mõne Saaremaa looduskauni ja huvipakkuva kohaga. Aastaid on olnud sügisese väljasõidu eesmärgiks ka seente korjamine. Nii ka seekord, kuid sel sügisel oli väljasõite lausa kaks.
Esimese sõidu tegime Pihtlasse, kus vähikasvatusettevõte OÜ Veteko on rajanud Eesti esimese kaubakala tootva siiakasvanduse.
Selle toodang hakkab minema edaspidi nii kohalikule tarbijale kui ka välismaale. Praeguseks on valminud noorkalade kasvatamiseks kolm viirhalli. Vetako osaniku Valeri Tootsmani sõnul on siig merest kadunud ja seetõttu ongi osutunud otstarbekaks just seda kalaliiki kasvatama hakata. Pealegi on siiga nimetatud maailma parimaks kalaks. Saime põhjaliku ülevaate sellest, miks siia kasvatamisega ei taheta Eestis eriti jännata, miks on siia hind kõrgem kui näiteks forellil, kust saadakse siiamarja ja kuidas toimub kalade kasvatamine. Nägime neid siiapoegi, kes arvatavasti juba jõuludeks meie toidulauale jõuavad. Eelnevatel aastatel on kalakasvatuses tegeldud ka forelli ja paaliaga, kuid tulevikus on peatähelepanu pööratud just siiale.
Päeva teine pool oli samuti väga õpetlik ja mis vast kõige tähtsam – ääretult maitsev.
Nägime, kuidas peab kala enne grillimist maitsestama, milliseid maitseaineid ja mis järjekorras neid kasutada ning kuidas peab toimuma kala grillimine, et sellest suurepärane roog saaks. Ja tõepoolest – Mart Mölderi ettevalmistatud ja grillitud kalad maitsesid väga hästi ja sööjad ei olnud ka kiitmisega kitsid. Asi oli tõesti seda väärt! Kala kõrvale pakuti veel eriliselt küpsetatud mugulsibulat.

Ja nii valmib maitsev kala
Mida kõike oli vaja, et kala suupäraseks muuta: meresool, majonees, juust, sidruni mahl, muskaatpähkel...Väga põneva maitse andis kalale Mardi enda valmistatud pohlamoos kadakamarjadega. Ja muidugi kukeseened.
Lisaks kaladele on samas ettevõttes väiksem haru – vähikasvandus. Saime näha, kuidas vähke keedetekase ja kuidas koorikust kätte saada just seda paremat ning maitsvamat liha. Ka seni oskamatud vähisööjad said lõpuks asjale pihta. Vähid olid loomulikult väga maitsvad.
Oli väga õpetlik päev. Oleme tänulikud Mardile ürituse korraldamise eest!
Teine sõit viis meid Karujärve lähistele seeneretkele. Olime selles paigas esimest korda, vaatlesime ilusat sügisest loodust ja otsisime seeni. Mõned usinamad neid ka leidsid. Kuid kuna oli veel meeles Mardi valmistatud pohlamoos, kippusid imeilusaid pohli nähes näpud üha rohkem just neid korjama. Ja sedaviisi sai mõnigi meist nii suure hulga pohli, et võib rahulikult hakata jõulusid ootama – maitsev pohlamoos ju omast käest võtta.
Inge Vahter,
bioloogiaõpetaja
MUNAD MEIE ÜMBER JA KÕHUS
Sellist pealkirja kandis selleaastane loodusainete ainekomisjoni korraldatud nn puhkereedepärastlõuna meie kõigile munatoitude tegijatele-armastajatele õpetajatele.
Vaatamata majanduses valitsevale ajutisele tõusueelsele perioodile, täitus bioloogiaklassis hiliseks lõunasöögiks kokkuseatud koolilaudadele mitmesugust juba kaugelt lõhna levitavaid toite. Mida kõike meie munameistrid olid jõudnud kokku keeta-küpsetada: oli mitmesuguseid munasalateid, munavõideid, täidetud mune, munakotlette, munamuffineid, munapirukaid, munakooke singikattega, munaema snäkse, ei puudunud ka lausa kuumad maitsvad munasaiad jne. Lauailuna tundusid erksavärvilised kala“munad“ ja korraldajatele kingitud värvilised munad. Ega magusastki puudu polnud: muretaigna-õunakook beseekattega, rullbiskviit tikrimoosiga, mitmesugused küpsised. Jookideski oli muna leida, munajogurtis näiteks. Korraldajate arvates oli seekordne laud üks rikkalikumaid, ehk ka seetõttu, et üritus oli väikest viisi juubelihõngune – täitus ju viies aasta, mil loodusainete ainekomisjon endale sügisel külalisi kutsub.
Munatoidulised lookas laua ääres
Enne toitude maitsmist ja retseptide vahetamist esines humoorika, kuid samal ajal väga õpetusliku munaloenguga Mart Mölder. Loengu sisu mõistis mõni meist alles pärast kosutavat sööki. Hea, et siiski.
Et päev läbi prisket munatoitu ootavat magu korraga mitte väga üle koormata, võeti ette veel teisigi tegevusi: vaatajate silme all tõmmati muna väikese auguga pudelisse ja samamoodi nagu ta sinna läks, sai Indrek Peil selle sealt ka uuesti kätte. Kes enam vana trikki ei mäletanud, sai siis sellegi üle korratud.
Veidi hiljem said ainekomisjonide valitud usaldusisikud uue ülesande: algas munasöömise võistlus, juhiks Arne Loorpuu. Söökla tublide kokatädide parajalt keedetud mune oli lausa 50! Nüüd sai iga võistleja endale taldrikutäie mune, mis oli vaja ühe minuti jooksul ise ära koorida ja siis loomulikult ära süüa. Kõige tublimaks osutus algklasside ainekomisjoni esindaja Kersti Truverk, teisele kohale jäi emakeel Sirje Kreismaniga eesotsas ja auhinnaliset kolmandat kohta suutis kätte saada korraldaja ainekomisjoni munasööja Raili Tamm. Autasuks olid üllatusmunad, mille arv võrdus söödud munade arvuga.

Munasöömisvõistlus
Kõigile munalõunast osavõtjatele oli Indrek Peil koostanud munavoldiku, kus pärast sissejuhatavat loosungit “Kõigi maade munasööjad, ühinege“ sai lugeda mitmesuguseid munajutte (eks seda tegi igaüks pärast kodus, sest ega söömisest suurt aega üle jäänud), soovijad said teha märkmeid munamaitsja leheküljele ja hinnata söödud toite.
Kuigi on teada, et muna sisaldab üsna rohkesti kolesterooli, ei teinud see teadmine enamikule suurt muret – ju võis mõned järgmised päevad veidi kõhule armu anda. Kuna kõik toidud olid väga isuäratavad, oli ju vaja igaühest tükikene suhu pista.
Pealegi, nagu munavoldikust lugeda sai: munasöömine võib vähendada silmakaeriski; munad hoolitsevad juuste ja küünte tervise eest, sest sisaldavad väävlit ning teisi kasulikke mineraale ja vitamiine. Muide: munas on kõike vitamiine peale C ning munas on ka väga palju proteiine.
Loodusainete ainekomisjon on tänulik kõigile osavõtjatele, sest ilma teieta ei oleks ju üritus toimunud. Kohtumiseni järgmisel korral!
Ja soovime teile: “Olge ikka munuksed!“
Inge Vahter,
bioloogiaõpetaja
RAVIMTAIMETEEPÄRASTLÕUNA
On esmaspäeva, 26. oktoobri pärastlõuna. Pärast mõnetunnist loengukuulamist ja kosutavat lõunasööki hakkab trepist üles ronima kamp SÜG-i ja KG loodusainete õpetajat, et koos valmistama hakata erinevaid taimeteesid (hiljem osutusid neist mõned küll lausa nõiajookideks!).
Esimestele tulijatele tungib juba kaugelt ninna esimene Raili Tamme poolt valmistatud segutee lõhn, see sisaldab melissi ja piparmünti. Keemiaklass täitub tasapisi erinevate ja väga aromaatsete lõhnadega. Viimased tulijad väidavad, et kogu korrus on erilist lõhna täis ja klassi ülesleidmisega ei ole mingeid raskusi. Lõhna peale jõuab kohale kuraditosin teesõpra.
Teesegusid on mitmesugusid, on nii kodus ise kokkusegatuid kui ka apteegist ostetuid. Viimaste hulgas osutub kõige populaarsemaks stressitee, seda on kaasa toonud lausa mitu inimest (ju on siis põhjust!). Apteegiteedest olid esindatud veel kõrvenõgesetee, kolesteroolitee ja unetee.
Mart Mölderi sissejuhatav loeng viib meid tagasi lapsepõlvemaale ja koos saab meelde tuletatud, millist ravimteed meile sundkorras kunagi sisse joodeti, millised ravimtaimed läksid käiku hiljem ja mida peaks kasutama juba keskeas.
Järgnevalt mõned Mardi soovitustest loodusraviks: „Kõigist kootava toimega antidiureetilist hormooni pärssivaist looduslikest E-aineist on edukaim Vaccinum vitis-idea. Ravimit tuleb võtta seespidiselt keedisena. Lisaväärtust loodusravimile annab vanaema pannkook või verivorst. Välispidine ravimi pruukimine ei ole keelatud, sest kõrvalmõjud puuduvad.
Põiehädade korral tuleks tarvitada kahe sangaga ööpotti või Achillea millefolium ürti, soovitatavalt tõmmisena. Tinktuuri pruukimisel esinevad kõrvalmõjud ja eluaegne sõltuvus. Võõrutusraviks võivad härrad kasutada Thymus serpyllum tõmmist, daamidele ei soovita, sest mõjutab neid organeid, mida meestel ei ole.“
Kindlasti on väga oluline rahulik uni. Hea une tee sisaldab piparmünti, mustsõstralehti, humalakäbisid, puneme ja naistepunaürti. Vaja läheb 1–2 teelusikatäit segu ühe klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata 10 minutit. Arne Loorpuu arvamus sellest teest on järgmine:
„Õpetajatöö on väga pingeline ja vaheldusrikas. Tihtipeale tekitavad päevasündmused nii tugevaid emotsioone, et õhtul on uinumisega raskusi. Sellisel juhul aitab „Hea une tee“. Järgides pakendil olevaid juhiseid, valmistada tee umbes tund enne magamaminekut. Loodusteaduste ainesektsiooni liikmed, kes seda teed tarvitavad, kinnitavad tee mõju – uinumisega probleeme ei ole. Maitse parandamiseks võib lisada mett“.
Teed juuakse loomulikult ilma suhkruta, ikka selleks, et tee maitse säiluks. Tee lõhna ja maitse teevad väga eriliseks juurdelisatud sidrun ja ingver. Suuremat maitseelamust soovijad hammustavad kõrvale sibularattaid või hoiavad neid põskepistetuna teejoomise ajal. Pidavat hästi mõjuma.
Kamba peale saab iga ravimtaime kohta palju uut teada. Nii mõnelgi ei olnud meeles, millal ja miks ei tohi juua kõrvenõgeseteed, miks pärnaõietee ei olegi nii kasulik, miks saialille lisamine teesegudele on otstarbekas, millal kasutada suure teelehe seemneid jne.
Oli ka väga isiklikke õpetusi, näiteks miks meestel ei tohiks soovitada kolesterooliteega liialdada. Vastuse saamiseks pöörduge Mardi poole. (Arvatavasti saadab ta teid profülaktika mõttes liimipüstolit ostma!) Aga täpsemalt Mardilt.
Nagu ikka heas seltskonnas, ei piirdutud vaid teejoomisega. Lasti hea maitsta ka kaasatoodud küpsetistel ja muul hinge ja vaimu kosutaval. Jutt läheb ka muude ravimeetodite kasutamise peale, näiteks mida ja miks ravida kodukitse pabulatega ja omaenese uriiniga. Need meetodid jäid küll seekord kasutamata, kuid tõenäoliselt ei olnud ka käesolev kohtumine viimane...
Arvame, et koosviibimine oli asjalik, kasulik ja eelkõige lõbus. Rahulolu ja hea tuju võis olla põhjustatud ka joodud ravimteedest.
Inge Vahter, üks teejoojatest
Laupäeval, 21. novembril toimub Saaremaa noorte infomess-edukonverents Kuressaare Kultuurikeskuses ja kohvikkinos Diva.
| 1A klass Lennart Aavik* Markus Armus* Kelly Kasjanenko* Eliisa Kirst* Anni Kuuseok* Kristel Soe* Laura Veliste* Luise Vevers* 1B klass Gabriele Ader* Jolana Kaljurand* Andre Koppel* Karmen-Kelsi Kruut* Kristiina Kuusk* Johanna Priske* Triinu Eliise Põld* Karola Soe* Käthriin Steinberg* Margit Valge* 2A klass Gendra Allikmaa* Kätriin Käsper* Oto Pruul* Mattias Rihvk* Katri Maripuu* Martin Sepp* Marleen Vahu* Katre Liis Võhma* 2B klass Iris Kirs* Sarah-Lisee Laipaik* Feridee Sevostjanov* Liisa Õunpuu* 3A klass Triinu Jakson* Sofia Demi Li Valge* Keiti Koppel Triinu Loho Annika Luhaäär Garel Muul Reiko Mäeorg Karel Noormägi Sander Oll Ian Felix Post Mihkel Rasu Kristin Raud Helina Sepp Markus Toomsalu Karl-Gustav Uustulnd Cevin Vahter Sander Vilter Andrea Ärmus 3B klass Liis Hallikäär* Jutta Loviisa Juht* Kerman Keerd* Sander Truu* Liisa Veliste* Diana Alt |
3B järg Laura Lisell Jalakas Mihkel Lõuk Ly Michelson Oliver Moring Elo Nõmm Henri Paomees Kaisa Raaper Kärt Roost Kerdo Salujärv Aleksandra Männik Emma Siigur Siret Sui Karl Hendrik Tamkivi Jürgen Truu 4A klass Maria Kirst* Eneliis Laak Elery Lõhmus Kätrin Mändmaa Artti Raasuke Richard Raasuke Anneli Sooäär Karl Viik 4B klass Eva Aarnis* Janely Karjane* Karl-Kustav Kuning* Robin Mäetalu* Miikael Tuus* Gerli Gull Airike Kapp Hanna Klaar Karin Nuut Karita Käsk Carlos Liiv Rauno Põlluäär Kristo Püüding Eliisa Saar Johannes Treiel Mart Truu 5A klass Alice Berens* Mari Kolk* Kerli Aksalu Lizett Kaare Reet Koppel Britha Kuldsaar Kaili Põder Karin Viilup Annika Õisnurm 5B klass Genert Allikmaa Roland Kastein Helina Koppel Madis Lember Aleks Lesk Hans Lätt Annabel Maripuu Marleen Rang Karita Süld Kris Tänav |
6A klass Monika Mander* Viviana Vilter* Laura Kaldjärv* Brenda Parbus* Gerda Kallas Meril Kallasmaa Maria-Helena Palijenko Maria Pihlak Hanna Saagpakk Marju Viskus Kristiin Koppel 6B klass Teet Land Pirjo Mononen Maria Kristiina Mölder Johannes Rooso Taavi Sink Heleri Soe 7A klass Anna Afanasjeva Karmen Armus Maria Toomsalu 7B klass Maria Aarnis* Adeliina Saar Triinu Sink Renate Soosalu Pia-Lotta Toom Sander Õun Magnus Kaldjärv Hanna Tuus 8A klass Mirjam Merila Kärt Männa Johanna Tahk Kaspar Viilup Indrek Viires 8B klass Robi-Jürgen Algo* Karl Jõgi Martha Liise Kapsta Joel Jakob Koel Gerda Nelis Henri Sink 9A klass Ats Aim Katariina Karu Grete Kesküla Artur Loorpuu Bäbby Täht 9B klass Pillerin Arge Joosep Hallaste Kertu Kuusk Carmen Pajussaar Kreete Teder Marys Toomse |
| 1A klass Paul Antsaar Cristella Truu Rene Dubrovski Torm Vatsfeld Artur Johanson Merili Vendel Gregor Kelder Kaarel Vokk Karl-Martin Kuusk Liana Mikk Kätrin Opp Berit Porss Hedvig Saaretalu Kaisa Tiitson 1B klass Robin Ilvik Artur Kübarsepp Karl Kübarsepp Devon Lopp Melani Matekainen Vootele Mets Kelly Oks Lisandra Rahnel Hanna Saaretalu Hannes Saaretalu Andres Sui Elisabeth Vaarik Riko Kose Sander Teras 2A klass Huberta Karma Keit Kramarovski Triinu-Mari Kõllamaa Oliver Paljak Richard Anwar Rahnik Kristiina Raud Mark Marcus Soodla Rasmus Vaher Elerin Vinn |
2B
klass Oskar Kivi Robin Kukk Sten-Markus Vaska Roosmarii Sarapuu Eva Jääger Endrik Õunpuu Carel Michel Saluste Lisanna-Lee Leiman Kadri Tamleht Brenda Nelma Annabel Hansalu Oskar Tiik Carmen Electra Pirn 3B klass Mihkel Ait 4A klass Hendrik Altmets Agnes Kesküla Harles Herman Ojasaar Lisette Riand Karina Sepp Birgit Soom 5A klass Eva Herzog Lilia Kivi Taavi Kuuseok Sten Vaher 5B klass Jürgen Kesamaa Erik-Juhan Kruusik Karl Lember Kaarel Talistu |
6A
klass Eva Haavel Tairo Jürisson Victoria Käesel Johanna-Liisa Mölder 6B klass Kristin Aksalu Indro Kottise Kevin Maranik Kairi Neilinn Marta Room 7B klass Keidi Õisnurm 8A klass Sander Sepp 8B klass Airike Vipp 9A klass Karmen Ainsalu Joonas Jõgi Martin Lahtein Siim Land 9B klass Mikk Rang Leeni Sepp Oskar Vevers |
Marek
Schapel, õppealajuhataja