KOLMAPÄEVAST REEDENI

KOLMAPÄEVAST TEISIPÄEVANI
K 21.10     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00     Nõukoja koosolek
                   16.00     I veerandi hinded on väljas

N 22.10     15.30     Õppenõukogu
                   16.00     Põhikooli rekordite püstitamine

R 23.10     11.00     Algklasside veerandilõpu kogunemine
                   „Tagasi kooli“ külalistunnid

VAHEAEG 26. okt – 01. nov

E 26.10     Koolituspäev õpetajatele

T 27.10     Koolituspäev õpetajatele

E 02.10     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 03.10     09.00     SA juhatuse koosolek
                   15.50     Õpilasesinduse koosolek

JUHTKOND TÄNAB

Mia Rand – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest õpioskuste olümpiaadiks

SISEKONTROLL

Õppetöö 12. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 21.10. Anne Teigamägi: Õpilasteadus
N 22.10. Direktsiooni info
R 23.10. Veerandilõpu aktused
E 02.11. Viljar Aro: Kool ja elu
T 03.11. Midagi põnevat

ARITMEETIKAKONKURSI TULEMUSED

Aritmeetikavõistlus 4.–6. klassidele
Selleks kooliaastaks on läbi saanud neljanädalane aritmeetikavõistlus 4.–6. Klassidele.

Individuaalarvestuses on tulemused järgmised:
1. Laura Kaldjärv (6a) 85 punkti
2. Maria Kristiina Mölder (6b) 83
3.-4. Karita Süld (5b), Johannes Rooso (6b) 82 punkti
5. Viviana Vilter (6a) 80
6. Helina Koppel (5b) 79
7. Maria Pihlak (6a) 76
8. Heleri Soe (6b) 75
9.–10. Kristiin Koppel (6a), Taavi Sink (6b) 72 punkti.

Parim neljandatest klassidest oli Karel Äär (4a), kes kogus 70 punkti ja oli üldarvestuses üheteistkümnendal kohal.

Klasside lõppjärjestus: I koht 6a (241 punkti), II koht 6b (240 punkti), III koht 5b (230 punkti), IV koht 4a (193 punkti), V koht 5a (189 punkti), VI koht 4b (135 punkti).

***

Aritmeetikavõistlus 7.–12. klassidele
7.–12.klasside aritmeetikakonkursi neljas voor toimus 14. oktoobril. Lõpp-protokolli mahtus 63 nime.

Kolme parema vooru kokkuvõttes oli esikümme järgmine:
1. Raigo Rätsep 12c 120
2. Manglus Lember 10c 106
2. Mihkel Lember 11c 106
4. Karli Kontkar 11c 99
4. Raimo Armus 12c 99
6. Joosep Tõnus 12c 98
7. Marten Tarkin 11c 97
8. Henri Viik 12c 92
9. Jakob Prii 10c 87
10. Tauri Arnus 11c 86

Parimad tüdrukud olid
1. Piret Saar 12b 79
2. Sandra Süld 11a 72
3. Liisa Saaremäel 11c 69
4. Agnes Pitka 11b 68
5. Karin Reisko 10a 67
6. Piret Põld 11a 65

Põhikooli parimateks osutusid
1. Magnus Kaldjärv 7b 67
2. Robi-Jürgen Algo 8b 66
3. Maria Aarnis 7b 56
3. Kärt Männa 8a 56
3. Joel Jakob Koel 8b 56
6. Henri Sink 8b 51
7. Anita Jakimenko 8a 50

KLASSIDE JÄRJESTUS:
1.     12c 317
2.     11c 302
3.     10c 252
4.     11b 226
5.     11a 197
6.       8b 173
7.       7b 168
8.     10a 152
9.     10b 149
10.     12a 146
11.       8a 134
12.       9b 129
13.       9a  107
14.     12b   79
15.       7a   55

Kohtumiseni järgmisel sügisel.

Linda Kuuseok ja Viljar Aro, matemaatikaõpetajad

TÄHELEPANU!

Käes on jälle põhikooli rekordite sooritamise aeg!

See sündmus leiab aset neljapäeval, 22. oktoobril kell 15.50 kooli aulas.

Seekordsed uued alad, milles võimalik rekordit teha, on:

• kaardimaja ehitamine aja peale – aega on 3 minutit, hinnatakse kaardimaja kõrgust, osaleb 1 õpilane klassist, kaardipakk tuleb endal kaasa võtta
• T-särgi selgapanemise teatevõistlus – osaleb 12 õpilast igast klassist;
• jalaga jalgpalli kõksimine – kõksimiste kordade peale, osaleb 1 õpilane klassist

Lisaks uutele aladele saab iga klass purustamiseks valida ka ühe vana rekordi (eelmisi rekordeid saab valida huvijuht Diana Õuna juures).

Kohtumiseni!
Õpilasesindus

10B KOIGI RABAS

16. septembril käis 10B klassmatkal Koigi rabas. Kaasas olid meiega Arne Loorpuu ja Mart Mölder.

Kolmapäeval pärast tundide lõppu istusime kõik koos bussi ja sõitsime Koigi raba poole. Ilmataat oli meie vastu helde ja õues paistis päike. Enne kui läksime matkarajale, rääkis Mölder meile pisut reeglitest ja tutvustas ka natuke Koigi raba.

Alustasimegi teekonda. Enne kui metsa sisse rajale jõudsime, pidime käima mööda teed ja
ületama ühe pisikese sillakese. Pärast pisikest jalutuskäiku jõudsime Kukejõeni. Läksime kogu klassiga silla peale, et katsetada selle vastupidavust. Iga natukese aja tagant võttis õpetaja maast mingi taime, rääkis selles lähemalt ja andis meie kätte. Me pidime selle rivi lõppu andma, samal ajal taime nime ütlema. Veel natuke kõndimist ja jõudsime vaatetornini, sealt avanes vaade üle terve raba. Ka järve, mille ümber meie matk toimus, oli näha. See on päris suur.

Tuli veel veidi mööda jalgrada käia ja peatusime platvormil, mis oli järve ääres. Selle pealt sai ujuma minna. Osa meist ka läks. Kuigi vesi oli ka veidi külm, sellest ei hoolitud. Karastatud noored.
 

Killuke Koigi rabast

Väike söögi- ja puhkepaus ning matk jätkus.  Kuna aega oli vähe ja üle poole teest veel käimata, tõstsime tempot. Kui olime jõudnud teisele poole järve, sõime natuke mustikaid – päris maitsvad olid – ja liikusime edasi. Jõudsime teise vaatetorni juurde. Seal oli pisike peatus. Mart Mölder ütles: „Nii, edasi lähme otsemat teed pidi. Siit otse üle mudamülgaste. Astume mätaste peale, siis ei kuku mülkasse sisse.“ Osa aga ei tahtnud riskida ja otsustati minna ringiga. Seepeale lausus Mölder: „Siis paneme teid siia vaatetorni kinni ja enam välja ei lase!“ See oli loomulikult nali ja pooled läksid otse, pooled ringiga. Need, kes läksid ringiga, jõudsid varem bussi juurde. Seal olles tuli välja, et nemad käisid hoopis otse ja Mölder tegi nalja. Tegelikult läksid teised üle mudamülgaste ringiga.

Lõpuks jõudsid kõik kenasti bussi ja saime alustada kodu poole sõitu. Üldmuljed on kõigil head. Kogu klass jäi matkaga rahule – sai palju nalja ja veidike targemakski.

Liisa Leppik, 10b klassi õpilane

JALGPALLITURNIIR 7.–9. KL TÜDRUKUTELE

Septembrikuu kahe nädala jooksul toimus jalgpalliturniir 7.–9. klasside tütarlastele. Kokku mängiti 15 mängu, mis kestsid 12 minutit. Kasutusel oli nii mini- kui ka suur väljak. Kõik klassid osalesid, kindlasti lisas võistlusmoment mänguoskust juurde.

Parimateks klassivõistkondadeks osutusid 9b, 8b ja 7b. 9b klassi esindasid Kreete Teder, Luise Lepik, Kerbi Auväärt, Kertu Kuusk, Elsa Seil ja Karmel Pea. Osavamad väravakütid olid Kreete Teder, Gerda Nelis, Anni Toon, Sandra Raav.

Üritame järgmisel sügisel uuesti!

Ly Haandi, kehalise kasvatuse õpetaja

VÕITJAD SELGUNUD

5.–6. klassidevahelistel rahvastepallivõistlustel tütarlastele saavutas I koha 5A klassi võistkond, kes mängis koosseisus Kerli Aksalu, Reet Koppel, Maigret Mõru, Alice Berens, Sandra Aulik.

Võistluste paremusjärjestus:
I   koht  5A
II  koht  6A
III koht  6B
4.  koht  5B

5.–6. klasside poiste rahvastepallivõistlused võitis samuti 5A klass, kes mängis koosseisus Taavi Kuuseok, Ken Pihlas, Kevin Pihlas, Robin Soolind, Kirill Peljuh, Sten Vaher.

Võistluste paremusjärjestus:
I   koht   5A
II  koht   6B
III koht   6A
4.  koht   5B

Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse õpetaja

ÕPILASESINDUS 2009/2010 ÕA

Esimees, juhtkonna liige Maret Ansperi 12c
Aseesimees, hoolekogu liige Henri Allik 11c
Klassidevahelise võistluse koordinaator
Airike Vipp 8b
Algklasside töö eest vastutaja Karmel Pea 9b
Avalikud suhted Sander Lember 10a
Kultuuritöö Karl Oskar Villsaar 10b
Arvutitöö Kentti Koppel 10c
Infotöö Pääsu-Elise Teär 10c
Avalikud suhted Mart Laus 10c
Põhikooli sporditöö Laur Vatsfeld 10c
Kultuuritöö Ott Aljas 11c
Sporditöö gümnaasiumis Mihkel Lember 11c
Sekretär Ott Kuusk 12c
ÜKT töö eest vastutaja Dagmar Reinumägi 12c
ÜKT töö eest vastutaja Helena Vokk 12c

Õpilasesinduse list: opilasesinduse@syg.edu.ee

VEELKORD SAKSAMAA PÄEVADEST

Saksamaa päevade raames palusime valmistada plakateid. Välja sai see võistlus kuulutatud ülekoolilisena, kuid kõik klassid sellest osa ei võtnud. Tahan tänada kõiki tublisid plakativalmistajaid!

Plakatite teemad olid järgmised:
I–II klass: Informatiivne ülevaade Saksamaast
III–IV klass: Lõbusaid anekdoote sakslastest
V–VII klass: Ülevaade riikidest, kus räägitakse saksa keelt
VIII–IX klass: huvitavaid fakte Saksamaa kohta
X–XII klass: Saksamaa suurkujud (vabal valikul)

Kõige kaunimad plakatid valmistasid 6A ja 2B klassi õpilased. Nemad on ka selle võistluse võitjad.

Samuti toimus traditsiooniline keeltepäeva viktoriin. Parimad Saksamaa tundjad on:
I koht  11B – 46,5 punkti
II koht 12A – 44,5 punkti
III–IV koht 12C, 10B – 44 punkti

Ülejäänud kohad jagati selliselt:
5. koht – 11C
6.–8. koht – 6B, 9A, 10A
9. koht – 8A
10. koht – 2B
11.–14. koht – 3B, 4B, 7B, 5B
15. koht 11A
16.-17.koht – 2A, 8B
18.-19. koht – 9B, 5A
20. koht – 1A
21. koht – 7A
22. koht – 3A
23.–24. koht – 4A, 6A
25. koht – 12B
26. koht – 10C
1B ei osalenud.

Parimatele on mõeldud ka väikesed auhinnad. Need saab kätte veerandi lõpus kogunemistel. Aitäh kõigile osalejatele ja kohtumiseni uuel aastal järgmise Euroopa riigi päevadel!

Diana Õun, võõrkeelte ainekomisjoni esimees

ÜLIÕPILASELUST SEDAPIDI

Kell heliseb. On hommik. Teki alt ei saa välja tulla – külm võtab ära. Viimane kohvipuru sai ka eile ära tehtud. Veega keedetud kaerahelbeid ei viitsi enam näsida... Homme on eksam, peaks vist õppima. Ah, vahet pole, ju selle saab järele ka teha. Niikuinii see aine mulle ei meeldi, seega ei ole oluline, mis tähe ma selle eest saan...

Kas see ongi see niinimetatud tudengielu, mida kõik kiidavad? Idüll, mida vanemad inimesed heldimusega meenutavad? Ei tahaks uskuda. Minu tänane elu see igal juhul ei ole. Aga võib-olla ei ole ma ka päris õige tudeng. Mina ärkan igal hommikul soojas toas, jalutan rahulikult oma enese kööki, keedan teed ja loen Internetist lehti.

Tegelikult peaks alustama vist algusest. Kui ma kevadel Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetasin, olin ikka väga pikka aega nii hirmus suures segaduses. Väidetavalt olid nüüd kõik uksed minu ees lahti, aga mina ei teadnud, millisest neist sisse astuda. Ja kui ma lõpuks julguse kokku võtsin ning ühte ust proovisin, läksid selle valikuga kohe päris mitu ust pauguga kinni. Teisisõnu – kuna katsed koolidesse toimuvad samaaegselt, on oluline oma valikud väga korralikult enne läbi mõelda ja aeg ära jagada. Sest kui selgub, et valitud uks osutus liiga raskeks avada, võid sa olla jäänud ilma võimalusest ka mõnda teist ust proovida –  kui sa soovitud erialale sisse ei saa, võivad teiste valikute erialakatsed juba möödas olla.

Ja kui siis lõpuks läbi higi, vaeva ja vasktorude on siiski käes päev, millal ülikooliuksed sinu ees lahti lähevad, rektor sind kui üliõpilaspere uut liiget tervitab ning võiks arvata, et suured mured on möödas, tabab värsket tudengit tõsiasi, et see nii see siiski ei ole. Järgmised kaks nädalat on umbes sama hullud kui lõpuaktusejärgne valikute tegemise aeg.

Täiesti uus maja – ei leia auditooriume üles; täiesti uued õppejõud – ei tea, kuidas, kellega suhelda; täiesti uued kaasõpilased – pole, kelle õlal nutta; võõras linn – ühistransport viib kuhu iganes, aga mitte sinna, kuhu vaja. Ainetesse registreerimine – mis asi see veel on? Mingid paroolid, koodid, tähtajad, reeglid, reeglitus... Elu nagu filmis, õudusfilmis. Olgu, olgu! Nii hull see ka ei ole. Kõige murettekitava kõrval on ka palju ägedaid asju. Nagu näiteks uus maja – palju uut avastamist, uued kaaslased – huvitavad noored

inimesed, võõras linn – tulebki täitsa omal käel hakkama saada...

Kõik oleneb vaatevinklist ja suhtumisest!

 

Kui leht loetud ja tee otsas, tuleb asjad võtta ja ülikooli poole minema hakata. Keegi ei ole kunagi öelnudki, et see on lihtne tee, aga see on tee, mida ma saan ise valida ja uuesti valida ning veel kord ümber valida, sest praegu on ju moes elukestev õpe. Sinna varju annab nii mõnedki valed otsused peita.

Tervitades ja kõike head soovides

Reet Sillavee, 91. lennu vilistlane

KULTUUR TULEB KOJU KÄTTE!

Luuleteatri Krevera liikmetel käis 2 eelneva nädala jooksul külas 2 väga mitmekülgset ja karismaatilist inimest eesti teatrimaastikult.

Esimesena jõudis meid laval jõu ja nõuga aitama Nuku- ja Noorsooteatri näitleja Lee Trei, kes on ka ise kreveralasena SÜG-i lavalaudadel täiel rinnal taielnud. Praktilised harjutused, tabavad nõuanded püünel ja elus sisustasid täisväärtuslikult neljapäevast õhtupoolikut. Ei saa mainimata jätta, et Lee siiralt avatud ja lennukas karakter ei jäta kedagi külmaks. Teisena jagas meiega oma kogemustepagasit praegune Rakvere Teatri dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk, kelle tekstide põhjal valmib Kuressaare Linnateatris etendus ”Vares” (tasub kõrvataha panna!). Kirjaniku loomekriisid, iseloomu kasvatamine ja põgus pilk teatri telgitagustesse - kõigest sellest ning paljustki veel sai kuuldud.

Suur aitäh külalistele ja et teid tuleks palju siia Saaremaale tarkust jagama!

Liisa Saaremäel, kreveralane