KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 14.10     10.30     Mk õpioskuste võistlus
                   10.45    7.–12. kl aritmeetikavõistlus
                   14.00    Direktsiooni koosolek
                   15.50    Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
                   17.00    Eelkool

N  15.10    15.00    Mk Kooli TOP Kihelkonnal
                                  Lapsevanemate päev „Minu lapse kool“

R 16.10     15.00    Mõttetalgud SÜGi Teadus- ja Huvikooli teemal 
 
E 19.10     10.45     Klassivanemate koosolekud
                   19.00     Hoolekogu

T 20.10     09.00     SA juhatuse koosolek
                   15.50     Õpilasesinduse koosolek
                                   Ettelugemispäev 1.–4. kl – loeme Edgar Valterit

K 21.10     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00     Nõukoja koosolek
                   16.00     I veerandi hinded on väljas

N 22.10     15.30     Õppenõukogu
                   16.00     Põhikooli rekordite püstitamine

R 23.10     11.00     Algklasside veerandilõpu kogunemine
                                  „Tagasi kooli“ külalistunnid

SISEKONTROLL

Õppetöö 12. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 14.10. Triino Lest: Vilistlaste kokkutulek
N 15.10. Direktsiooni info
R 16.10. Marek Schapel: Tagasi kooli
E 19.10. Viljar Aro: Kool ja elu
T 20.10. Kristi Aro: Rootsi keele õpetajate konverents

RAAMATUKOGU TÄNAB

Raamatukogu tänab Eesti Hoiuraamatukogu kingitud raamatute eest!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

EDASIÕPPIMISEST 2009

	12 a	12b	12c	kokku
Lõpetas kooli	30	31	34	95
Kõrgkoolis	27 (90%)	26 (84 %)	32  (94%)	85 (89%)
Kutseõppes	1	1	1	3
Välismaal	1	2	1	4
Tööl	1	2	-	3

Populaarsemad kõrgkoolid 2009. aaasta lõpetajate hulgas:

Kooli nimi	Õppima asunud vilistlaste arv
Tartu Ülikool	22
Tallinna Ülikool	20
Tallinna Tehnikaülikool	14
Eesti Mereakadeemia	4
Eesti Maaülikool	4
Tallinna Tehnikakõrgkool	3

Mia Rand, kooli psühholoog

ARITMEETIKAVÕISTLUSE 3. VOOR

4.–6. klasside aritmeetikavõistluse 3 vooru on läbi. Individuaalne paremusjärjestus pärast kolme vooru (esimesed 13): Laura Kaldjärv (6a) 84, Karita Süld (5b) 77, Johannes Rooso (6b) 77, Maria Kristiina Mölder (6b) 76, Viviana Vilter (6a) 72, Meril Kallasmaa (6a) 69, Helina Koppel (5b) 69, Heleri Soe (6b) 67, Maria Pihlak (6a) 66, Indro Kottise (6b) 63 ja Taavi Sink (6b) 63, Gerda Kallas (6a) 60 ja Karel Äär (4a) 58 punkti.

Klasside edetabel: I koht 6a (225 punkti), II koht 6b (220 punkti), III koht 5b (190 punkti), IV koht 4a (157 punkti), V koht 5a (130 punkti), VI koht 4b (118 punkti).

Parim neljandatest klassidest oli Karel Äär, talle järgnesid Artti Raasuke ja Karl Viik (kõik 4a).

Otsustav viimane voor on veel ees. Meeldetuletuseks: iga osaleja kolm paremat tulemust neljast võimalikust läheb lõpparvestusse. Kõik on veel võimalik. Kohtumiseni võistlustel!

***

7.–12. klasside aritmeetikakonkursi kolmas voor toimus 7. oktoobril. Osalejaid oli 52. Kuue minuti jooksul oli võimalik lahendada kuni 40 ülesannet. Kolme vooru kokkuvõttes juhivad Raigo Rätsep 12c 120, Manglus Lember 10c 106, Karli Kontkar 11c 99, Raimo Armus 12c 99, Marten Tarkin 11c 97, Joosep Tõnus 12c 96, Henri Viik 12c 92, Jakob Prii 10c 87, Tauri Arnus 11c 86, Janno Tilk 11b 80. Põhikooli parim on Magnus Kaldjärv 7b 67. Iga klassi kolme parima summad andsid klasside pingerea. Klasside esikaheksas muutusi pole: 12c 315, 11c 284, 10c 252, 11b 226, 11a 183, 7b 160, 10a 151, 8b 148.

Viimane voor juba 14. oktoobril. Lõppkokkuvõttes lähevad igaühel arvesse nelja vooru kolm parimat tulemust.

Linda Kuuseok ja Viljar Aro, matemaatikaõpetajad

ÕPETAJATE PÄEVAST

Teisel oktoobril oli meie koolis järjekordne õpetajate päev. Selleaastaseks teemaks oli rokk ja kõik, mis sellega vähegi seotud on. Neljapäeva õhtupoolikuks oli võim koondunud abiturientide kätte ning reedel võis kohata meie õdusas koolimajas mitmesuguseid erinevaid tegelasi – alustades värvikast direktsioonist, lõpetades nahktagides pungiaustajatega.

Õppetöö käis traditsiooniliste pooltundide kaupa ning vahetunnid olid täis mõnusat rokimuusikat. Algklassiõpilased küsisid „õpetajatelt“ autogramme ning kaheteistkümnendikud said osa paljude pedagoogide privileegidest, mille hulka kuulusid näiteks õpetajate toas kohvitamine ning nooremate õppurite teadmiste hindamine skaalal 1–5.

Olles ise õpetaja, kogesin nii mõndagi huvitavat. Näiteks seitse tundi järjest rääkimist mõjus häälele vägagi koormavalt, kuid ka see vastupidavus pidi treenitav olema. Klassi ees seismine ning õpilaste tegemiste kontrollimine ja distsipliini tagamine on omaette kunst. Minu arvates saavad sellega hakkama väga tugevad isiksused ning selle koha peal jällegi – müts maha pedagoogide ees.

Eriliseks muutsid päeva muidugi meie endi õpilased. Asendades Mari Männaga Reet Igavat, saime kirjanduse tunnis tegeleda mitmete kaasahaaravate tegevustega, alustades kohustuslikest raamatuvastamistest ning lõpetades improviseeritud lühinäidenditega. Lapsed tundusid oma ea kohta tarkade, isikupäraste ning uudishimulikena – kergendusega saan öelda, et noorus ei olegi tegelikult hukas, vähemalt põhikooliastmes.

Õpetajatele oli mõeldud mitmeid tootmisvaldkondi tutvustav ning väga hariv rännak Kuressaares asuvatesse firmadesse Incap, Enerpoint ja Trelleborg, millest paljud lugejad ilmselt midagi erilist ei tea. Lühikeseks tutvustuseks mainin, et Incap ja Enerpoint  toodavad elektroonikaseadmeid, Trelleborg valmistab Saaremaal polümeertooteid. Paljud õpetajad said kinnitust sellele, et nad on kunagi teinud väga õige valiku ning seda, et õpetaja amet on tõesti maailmas üks paremaid.

Lisaks sellele õpetati pedagoogidele meie oma koolis hip-hop-tantsu ja muudki põnevat.

Pärastlõunal oli õpetajatele ettevalmistatud rockistiilis kontsert, mis kutsus esile nii rõõmsaid, õnnelikke kui ka nukraid emotsioone.

Õpetajad tehases külas

 
Hip-hop on popp!... 

...ikka jätkuvalt on popp

Lõpetuseks tahan öelda praegustele üheteistkümnendikele, et järgmisel aastal soovitan ka kõige tagasihoidlikumatel abiturientidel võtta aktiivselt osa õpetajate päevast, sest taoline pedagoogikogemus lisab ühe mõnusa panuse kogemustelaekasse ning annab palju enesekindlust avalikuks kõneluseks. Jõudu – jaksu!

Anna Põld, 12a õpilane

ENDISED ÕPETAJAD KÜLAS

2. oktoobril kohtus direktsioon kooli endiste töötajatega. Meenutati endisi aegu, samas räägiti kooli hetkeolukorrast ning tulevikust. Meeldiv oli tõdeda, et kooli olevik ja tulevik ei jäta meie endisi töötajaid ükskõikseks. Täname Ella Aega, Aima Siili, Linda Liivamäge, Ellen Õnnist, Meta Tamme, Vilve Männat ja Urve Liiva meeldiva koosviibimise eest.

 
Kohalolnud endised töötajad: esimeses reas vasakult E. Õnnis, M. Tamm, V. Männa, U. Liiv, teises reas E. Aeg, A. Siil, L. Liivamägi

Marek Schapel, õppealajuhataja

LASTEVANEMATE PÄEV SÜG-is
15. OKTOOBRIL 2009

Hea õpetaja kuu teine teemanädal 12.–18. oktoobrini on lapsevanemanädal pealkirjaga „Minu lapse kool”. Sellel nädalal ootame Teid kõiki, armsad 5.–9. klasside õpilaste vanemad, kooli oma lapse tunde külastama, tutvuma kooli raamatukogu ja söökla tööga ning õpilastööde näitustega erinevatel korrustel ja klassides.

* Raamatukogu seab üles väikese näituse raamatutest, kust leiab nõuandeid ja abi kasvatusküsimustes. Teil on vabal hetkel võimalik minna raamatukogu lugemissaali ja leida ka sealt raamatuid kohapeal lugemiseks või laenutamiseks.

* Aulas toimub filmiprogramm. Näitame filme kooli juubeliüritustest, Varsakabja 15. sünnipäeva kontserti, õpetajate esinemisi õpilastele õpetajate päevadel jm. Hea võimalus tulla ja vaadata, et koolis püsitakse ikka lustliku ja nooruslikuna.

* Kooli kodulehelt www.syg.edu.ee leiate tunniplaani, mis aitab Teil oma päevaplaani paremini seada. Tulge taas kooli, siin leiate üles killukese oma noorusajast, saate elamuse, millist kodus või tööl ei leia, ja olete oma lapse igapäevaeluga isikliku kogemuse kaudu palju paremini kursis! Kohtumiseni koolipingis!

SÜG-i õpetajad

KOOLIKÜMBLUS SÜG-is

Enne kui alustame sellest, kuidas jõudsime SÜG-i, peab eellugu rääkima. Istusime materjalide keemia loengus, õppejõud kõneles taas klaasist, mis on tema lemmikteema,  samal ajal toimus tagareas elav arutelu, kuhu kooli lähme „kümblema“. Leidsime, et põnev on lihtsalt natukeseks jätta maha Tartu ja minna uurima kaugema nurga hariduselu ehk leidsime, et Saaremaa Ühisgümnaasiumilt võib midagi oodata. Sel hetkel ei teadnud me midagi, mis meist seal saab.

Kõik algas 6-tunnisest bussisõidust. Kui olime kell pool 8 Tartu–Kuressaare bussi peale maha potsanud, ärkasime erinevate linnade vahel ja hindasime praami peal, kas jääme merehaigeks või mitte. Kui Kuressaarde jõudsime, turgutasime end Kessu kohvikus ja seadsime sammud SÜG-i poole. Tänava lõpus paistis suur valge maja kollendavate puude vahelt kaugel ära. Astusime sisse, siis tundus, et astusime teise aegruumi – meist tormasid mööda koolivormis põhikool ning seelikutes ja ülikondades gümnaasiumiaste. Suurte silmadega vaatasime nurgas paistvat porfellihunnikut.

Astusime vaikselt ja pelglikult Marek Schapeli kabineti ukse taha, pidasime hinge kinni ja koputasime. Meile avas ukse rõõmsanäoline Marek, kes naeratas suurelt. Edasi läks nagu udus. Olime õpetajate toas, kohtusime nii paljude õpetajatega, et me nimed läksid otsemaid sassi. Järgmine hetk põrutasime mööda koolimaja ringi. Marek näitas maja ja näitas ka, kus peaksime enamasti viibima ehk keemia ja bioloogia klasse. Ja sealseid õpetajaid – Inge Vahterit ja Raili Tamme. Meile naeratati veelgi rohkem ja võeti sõbralikult vastu. Kohkusime esimese hooga ära, mis neil viga on. Miks nad pole kibestunud õpetajad nagu tavalises Eesti koolis? Hiljem saime vastuse ka, kui lahkusime – SÜG pole üldse tavaline, vaid üks erakordne kool. Kui märkasime, et olime liiga pikalt rääkima jäänud, põrutasime edasi õpilaskodusse, kus naeratavad valvuritädid meile toa ette näitasid. See sai meie imepäraseks pesapaigaks, kus viibisime tihti poole ööni üleval, et aru saada, mida me kõigile järgmisel päeval õpetame.

Vahepeal kohtusime direktoriga, keda mõttes Metsjeesuseks ristisime, ja olime lollid mandriinimesed, sest me ei saanud terve nädala jooksul üle saarlaste ö-tähe fenomenist. Siis saime tunniplaani kätte ja mingi hetk norskasime elu eest oma väikeses ruumis.

Teisipäeval olime kogu kooli möllu sees, aga siis vaatasime tunde ja tekkis juba ettekujutus koolist ja õpetajatest. Jälgisime õpetajaid, jälgisime õpilasi, jälgisime vahetunde – ühesõnaga hoomasime nii palju kui võimalik kõigest ja kõigist. Nii õpilased kui õpetajad piidlesid meie poole huviga ja tundsime, et oleme spioonid. Nagu Mart Mölder ütles meie kohta, kui õpilased küsisid, kes me oleme – „Ah, et tahate teada, kes nad on? Schapeli spioonid!“ – või 11B klassi klassijuhataja käskis oma klassi kohta kirjutada üles, et siin koolis, eriti 11B-s, käivad ilusad inimesed.

Nägime erinevaid asju ja hakkas kujunema oma arvamus, mis purunes täiesti siis, kui me järgmisel päeval ise õpetajad olime. Pole midagi väsitavamat kui õpetada 8–16ni. Pärast seda peab leidma endas mingi jõu, et valmistuda ette järgmise päeva tundideks.

Olime närvis, kui ise tunde andsime. Samas, kui hakkasime rääkima õpetajatega, kes olid tohutult abivalmid ja sõbralikud ning jagasid oma esimese aasta kogemusi, saime kinnitust, et SÜG-is ei ole lihtsalt toredad õpetajad, vaid ka toredad õpilased.

Koolikümblejad keemiatundi andmas

Selle nädala aja sisse mahtus väga palju – eelarvamuste murdumisest teadmiseni, et õpetajaamet on üks lahedamaid maailmas. Pole midagi imepärasemat, kui näed, et õpilased tahavad õppida ja sa õpetajana suudad poetada neile maailmateadmisi.

Nädal aega oli õpetav kogemus meile kõigile ja samas peame tänama kõiki, kes olid meie ja SÜG-iga seotud – õpilastest, õpetajatest tavaliste koolitöötajateni välja, kes aitasid meid hädast välja, kui me tummalt ja nõutult üksteisele otsa vahtisime.

Nii rahvatantsust, tundidest, vahetunnist, õpetajate toast kui ka Kuressaare linna pealt saime kogemuse, mida on raske unustada, ja rohkem teadmisi, kui oskasime oodata. Ja tõsi ta on – kui tahad muuta maailma, siis õpetajaamet on selleks kõige õigem.

Kadri Kõiv ja Ott Maidre, koolikümblejad