SÜG-Press

7. oktoober 2009 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 243

KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 07.10     10.45     7. – 12. kl aritmeetikavõistlus
       14.00     Direktsiooni koosolek
       15.00     Juhtkonna koosolek
           Sügiskross – teatekross Karujärvel

N 08.10     15.40     Matemaatika ainekomisjoni koosolek
       16.00     Gümnaasiumi mälumängu II voor

E 12.10     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 13.10     09.00     SA juhatuse koosolek
       10.45     4.–6. kl aritmeetikavõistlus
       14.50     Metoodikanõukogu koosolek
       15.50     Õpilasesinduse koosolek

K 14.10     10.30     Mk õpioskuste võistlus
       10.45     7.–12. kl aritmeetikavõistlus
       15.50     Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
       17.00     Eelkool

N 15.10     15.00     Mk Kooli TOP Kihelkonnal

JUHTKOND TÄNAB

Võõrkeelte ainekomisjon – Saksamaa päevade korraldamise eest
Enn Laanemäe ja tema meeskond – SÜG-i sügisjooksu korraldamise eest
Abituriendid – meeldiva ja toreda õpetajate päeva korraldamise eest

SISEKONTROLL

Koolivormi kandmine
Õppetöö 12. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 7.10. Mart Mölder: Kogemuslikku
N 8.10. Direktsiooni info
R 9.10. Linda Kuuseok: Mänguline lähenemine
E 12.10. Viljar Aro: Kool ja elu
T 13.10. Katrin Rosin: Sõna jõud

ARITMEETIKAVÕISTLUSEST

4.–6. klasside aritmeetikavõistluse II voorust võttis osa 49 last. Individuaalne paremusjärjestus pärast kaht vooru (esimesed 12): Laura Kaldjärv (6a) 55, Johannes Rooso (6b) 50, Maria Kristiina Mölder (6b) 49, Karita Süld (5b) 48, Viviana Vilter (6a) 45, Meril Kallasmaa (6a) 41, Helina Koppel (5b) 40, Maria Pihlak (6a) 38, Heleri Soe (6b) 38, Gerda Kallas (6a) 37, Indro Kottise (6b) 37 ja Taavi Sink (6b) 37 punkti.

Klasside edetabel: I koht 6a (141 punkti), II koht 6b (137 punkti), III koht 5b (121 punkti), IV koht 4a (90 punkti), V koht 5a (77 punkti), VI koht 4b (62 punkti).

Parim neljandatest klassidest oli Karel Äär, talle järgnesid Artti Raasuke ja Karl Viik (kõik 4a).

Kaks vooru on veel ees. Meeldetuletuseks: iga osaleja kolm paremat tulemust neljast võimalikust läheb lõpparvestusse. Kõik on veel võimalik.

Kohtumiseni võistlustel!

***

7.–12. klasside aritmeetikakonkursi teine voor toimus 30. septembril. Osalejaid oli 51. Kuue minuti jooksul oli võimalik lahendada kuni 50 ülesannet. Esikümnes toimusid mõned omavahelised muutused. Kahe vooru kokkuvõttes juhivad Raigo Rätsep 12c 84, Mihkel Lember 11c 75, Manglus Lember 10c 70, Karli Kontkar 11c 67, Raimo Armus 12c 66, Marten Tarkin 11c 65, Henri Viik 12c 62, Joosep Tõnus 12c 61, Jakob Prii 10c 60, Janno Tilk 11b 55 ja Tauri Arnus 11c 55.. Põhikooli parim on Robi-Jürgen Algo 8b 46. Iga klassi kolme parima summad andsid klasside pingerea. Esikaheksa on järgmine: 12c 212, 11c 207, 10c 169, 11b 148, 11a 126, 7b 110, 10a 108, 8b 103.

Järgmine voor juba 7. oktoobril.

Linda Kuuseok ja Viljar Aro, matemaatikaõpetajad

TEADE

Neljapäeval, 8. oktoobril kell 9.00 toimub ruumis 404 majanduse e-viktoriin 8. ja 9. kl.

TERVITUSED OMA ÕPETAJATELE!

Nii õpetajate päeva kui ka „Hea õpetaja kuu” puhul tahan tervitada oma endisi õpetajaid ja anda teile killukese tagasi. Võib-olla on teil huvitav lugeda, kuhu ma tööle olen asunud, võib-olla on tore teada saada, milline minu õpetajatee algus on olnud, aga võib-olla meenub seda kirjatükki lugedes teile ka teie enda õpetajatöö algus ja äkki pakub see ka veidike äratundmisrõõmu.

Hedi Aro

Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetamisest on nüüdseks möödas viis aastat ja seda õppeaastat alustasin ise õpetajana klassi ette astudes. Tööle asusin Harjumaale, peaaegu Viimsi poolsaare tippu Püünsi Kooli ja sain enda klassi 22 toredat esimese klassi õpilast. Millised siis need esimesed nädalad minu jaoks on olnud?

Hirmus kiire on kogu aeg ja esimeste nädalate tööpäevad venisid ikka väga pikaks. Nii mõnigi kolleeg kahtlustas mind koolis ööbimises ning ega sellest ausalt öeldes palju puudu olnudki. Kõrged kontsakingad lendasid kappi juba esimese tööpäeva poole pealt ning kiired päevad möödusid suures osas jooksusammul. Eks kool on uus ja huvitav nii mulle kui ka mu kahekümne kahele esimese klassi õpilasele ja koos me seda tasapisi avastame. Neljanda nädala lõpuks oleme me juba üsna hästi kooliga kohanenud.

Mina tean, kust vajalikke õppevahendeid saab, kuhu tühjenenud patareid kogutakse, kuidas õpilaspileteid täita, millisesse printerisse mida printida, kellelt näidisteks geomeetrilisi kujundeid laenata saab ja veel palju-palju muudki. Õpilased teavad, et tunni alustamiseks tuleb püsti tõusta, et korraga rääkides on raske üksteist kuulata, et mobiiltelefoniga tunni ajal helistada ei tohigi, et koolipäevik on oluline asi ja seda tuleb iga päev kaasas tassida, et tunniks vajalikud asjad tuleb juba vahetunnis valmis panna, et rääkimiseks tuleb käega märku anda ja oi-oi kui palju veel.

Ega hea koolireeglite tundmine alati ka kasuks ei tule. Oma päris esimesel ühiskogunemisel aulas olid mu esimese klassi õpilased üsna hämmastunud, et vanemate klasside õpilased ei tõstagi kogunemistel hoolsasti kätt, vaid vastuseid võivad nad hõigata täitsa niisama. Nende sihikindlat käetõstmist see siiski ei kõigutanud ja nii olid nad kogu kogunemise aja üsna vaiksed, kuid käed olid paljudel eeskujulikult tõstetud.

Kooliga harjumine võtab veel aega, kuid õpetajat aetakse kasvataja ja emmega üha vähem segamini ning dressikoti kojuunustamine ei too enam nii kiiresti pisaraid silma ja sööklas söömisel on üha vähem õpetaja abi vaja. Nii sammhaaval harjuvad nemad ja kohanen minagi.

Algajale õpetajale on kindlasti väga oluline see, kuidas teda koolis vastu võetakse ning minul on oma esimese töökohaga selles mõttes küll väga vedanud. Ma ei osanud oodata nii sooja ja toetavat vastuvõttu. Iga mu küsimus on leidnud vastuse ja neid küsimusi on nende nädalate jooksul tekkinud tõesti tohutul hulgal. Abi ja tuge pakutakse juba enne, kui ma ise oskan seda küsida, ja julgustavad sõnad saadavad mind läbi kõigi päevade. Mis viga on niimoodi oma kooliõpetajaelu alustada?

Hedi Aro, vilistlane

EUROOPA KEELTEPÄEVA TÄHISTAMINE –
SAKSAMAA PÄEVAD SÜG-i MOODI

Euroopa keeltepäeva hakati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu ühisel ettepanekul tähistama 26. septembril 2001. aastal. 2009. aasta sügisel tähistatakse keeltepäeva kogu Euroopas juba üheksandat korda.

Ka meie koolis tähistatakse seda päeva 2001. aastast. Tõsi küll, seekord veidi teisiti, kui seda aastaid tehtud on. Võõrkeelte ainekomisjoni eestvedamisel toimusid teist korda ühe Euroopa riigi päevad. Eelmisel aastal olid need Prantsusmaa päevad, sel aastal aga tutvustati 29.–30. septembril lähemalt Saksamaad. Veidi huvitavam oli teisipäeva hommikul tulla koolimajja, sest kõikidel ustel võtsid inimesi vastu saksakeelsed sildid ja fuajeesse oli üles pandud Saksamaa lipp.

Nende päevade raames oli võimalik osa saada mitmetest ettevõtmistest. I korrusel olid üles pandud Saksamaad tutvustavad stendid ja näitus saksa suveniiridest, postkaartidest ja raamatutest. Suur aitäh kõigile, kes aitasid kaasa vitriinide täitumisele. Kahel vahetunnil sai õppida saksa seltskonnatantsu, mida õpetas kooli huvijuht Triino Lest. Üks igati vahva ja meeleolukas vahetunniüritus oli! 11.c klassi õpilased õpetaja Elle Tasa eestvedamisel olid valmistanud ingliskeelseid ettekandeid saksa kunstnikest. Aset leidis ka ülekooliline plakatite võistlus. Plakatitelt sai lugeda informatiivset ülevaadet Saksamaast, lõbusaid anekdoote sakslastest, infot saksakeelsetest riikidest, huvitavaid ajaloolisi fakte, tutvuda Saksamaa suurkujudega.

Kahel päeval olid kooli aulas kohtumised sakslastega. Õpilastega olid vestlema tulnud Kuressaares töötav härra Eduard Knorr ja momendil Orissaare gümnaasiumis vahetusõpilasena õppiv Jan Philippe Siebertz. See oli hea võimalus kuulata ja praktiseerida saksa keelt. Lisaks sakslastele said õpilased kuulata muljeid ka meie oma kooli 10. klassi õpilastelt, kes olid eelmisel aastal Saksamaal vahetusõpilasteks.

Toimus ka juba traditsiooniks saanud 24- tunnine viktoriin, mille teemaks sel aastal oli muidugi Saksamaa. Kooli sööklas sai kahel päeval nautida saksakeelsete nimetustega toite.

Meie oma „sakslased“

Jan Philippe Siebertz

Aitäh kõigile, kes aitasid kaasa nende päevade õnnestumisele, eriline tänu kuulub Saksa saatkonnale Tallinnas, kes saatis meeneid auhindadeks ja väljapanekuteks!

Diana Õun, võõrkeelte ainekomisjoni esimees

SÜG-il OMA MEISTRIMEDALID

Alates oktoobrist on meie gümnaasiumil olemas oma meistrimedalid. Medaleid on võimalik võita spordivõistlustel, mis on oma nimetuselt või sisult kooli meistrivõistlused.

Medalid on kolme värvi – algklassi meistrid saavad pronksise, 5.–9. kl meistrid hõbedase ja 10.–12. kl meistrid kuldse medali. Kui suudame uut traditsiooni järjepidevalt jätkata, on praegustel algklassiõpilastel võimalik gümnaasiumi lõpuks omale kokku võita üks või mitu SÜG-i meistri medalikomplekti.

Meistrimedal antakse vaid ala võitjale (ka pallimängudes), II ja III koha omanikud saavad diplomid. Pallimängudes lisanduvad individuaalsetele diplomitele ja medalitele ka klasside rändkarikad.

Mati Mäetalu, kehalise kasvatuse õpetaja

F.I.B.I.T

2.–4. oktoobrini toimus Tallinnas Viru keskuses F.I.B.I.T. (Fashion is back in Tallin), mille raames juba 3 aastat korraldatakse keskkoolinoortele mõeldud Future FIBIT. Välja valiti 11 noort disainerit (neist 4 Saaremaalt!) üle Eesti. 4. oktoobril kell 16.30 astus 10 kollektsiooni (1 loobus) Viru keskuse lavale žürii ette, kuhu kuulusid mitmekordne Supernoova võitja Liisi Eesmaa, fotograaf Laura Kallasvee, Mari Martin, Taivi Koitla ja Lenno Vaitovski. Saarlastel läks hästi: 3. koht KG õpilasele Merilin Heinsoole (sentidest ehted) ja väärtuslik 2. koht meie kooli 11 a klassi õpilasele TEELE KOELILE. 1. koha saavutas Mirjam Mäeots Sauelt. Õnne saarlastele!

SÜG-Press

JAZZ DEL MAR

Jazz del Mar sügishooaja imeilus avalöök

Kontsert "TUNDE KAJA" (Echo of a feeling)

15. oktoobril 2009 kell 20:00

Kuressaare Kultuurikeskuses

Uus ja särav jazzitalent –KADRI VOORAND esitleb oma samanimelist debüütplaati

Kadri Voorand – vokaal

Jussi Kannaste – saksofon

Jürmo Eespere – klahvpillid

Mihkel Mälgand – bass

Eno Kollom – trummid

Eelmisel aastal Jazzkaarel pärjati Kadri Voorand Noore Jazzitalendi auhinnaga. Lauljatar on muusika keskel üles kasvanud ja heliloominguga tegelema hakkas ta praktiiselt niipea, kui ulatus klaverit mängima. Suur roll Kadri kujunemisel jazzmuusikuks on olnud pärimusmuusikal, laulmisel ja viiuli mängimisel ema juhitud rahvamuusikaansamblis.

“Arvan, et viimasel ongi peamine süü minu jazzi-suunitlusel, sest ema ei lubanud mul kunagi mängida teistega koos meloodiat, vaid sundis mind ikka kuulmise järgi midagi muud sinna kõrvale mängima, ehk siis improviseerima. Kuna rahvamuusikas mängitakse teemat mitmeid kordi, siis oli minu ülesanne teha iga kordus huvitavamaks ja uuemaks," selgitab Voorand. Ka klaveri puhul kaasnes õpingutega alati improviseerimine.

(Tutvustus: Jazzkaar Extra 2009)

Piletid Piletilevis:

eelmüügis 75.-/100.-; samal päeval 100.-/125.-; soodustused klubiliikmetele