30. september 2009 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 242
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 30.09 10.45 7.–12. kl aritmeetikavõistlus
14.00 Direktsiooni koosolek
Saksamaa päevad
N 01.10 19.30 Õpetajate päeva pidu õpilastele
R 02.10 Õpetajate päev, lühendatud tunnid
13.00 Direktsiooni ja SÜG-i endiste töötajatele kohtumine kohvilauas
14.00 Õpilaste kontsert õpetajatele
L 03.10 10.00 Matemaatika lahtine võistlus
E 05.10 10.45 Klassivanemate koosolekud
T 06.10 09.00 SA juhatuse koosolek
09.45 4. – 6. kl aritmeetika võistlus
16.00 Õpilasesinduse koosolek
18.30 6.–9. klassi lastevanemate koosolek
K 07.10 10.45 7.–12. kl aritmeetikavõistlus
14.00 Direktsiooni koosolek
15.00 Juhtkonna koosolek
Sügiskross Karujärvel
16.00 Gümnaasiumi mälumäng
JUHTKOND TÄNAB
Inge Vahter, Indrek Peil, Mart Mölder, Diana Õun, Triino Lest ja Ruth Kask – GLOBE teaduskonverentsi korraldamise eest
Peakorraldajad Alli Kallaste ja Margit Mägi ning abilised Indrek Peil, Ruth Kask, Enn Laanemäe, Aime Metsmaa, Linda Kuuseok, Andreas Noor, Katrin Rosin, Stella Hommik, Riina Laanes, Irena Sink, Kersti Truverk, Marina Mäetalu, Viire Pors, Maie Uustulnd, Ruta Kelt, 4A klassi õpilased Agnes, Maria, Helena, Karina, Sten, 4B klassi õpilased Airike, Eva ja 8A, 8B klassi kõik kehalise kasvatuse tunnis olnud õpilased – lasteaedade päeva suurepärase kordamineku eest
Loodusainete ainekomisjon – puhkereedemunapärastlõuna korraldamise eest
SISEKONTROLL
Koolivormi kandmine
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 30.09. Tiiu Haavik: Võimlemine
N 01.10. Direktsiooni info
R 02.10. Õpetajate päev
E 05.10. Viljar Aro: Kool ja elu
T 06.10. Marek Schapel: eKool
REEDEL LÜHENDATUD TUNNID!
Reedel, 2. oktoobril on lühendatud tundidega päev.
Tunni pikkus 30 minutit.
1. tund 08.10 – 08.40
2. tund 08.45 – 09.15
3. tund 09.30 – 10.00
4. tund 10.15 – 10.45
5. tund 11.00 – 11.30
6. tund 11.45 – 12.15
7. tund 12.30 – 13.00
8. tund 13.15 – 13.45
Seetõttu on sel päeval poiste tööõpetuse bussi väljumisajad järgmised (sulgudes Upalt väljumise aeg):
08.00 9A klass (09.15)
09.23 6B klass (10.40)
10.50 6A klass (12.10)
Kes jääb bussist maha, leiab ise võimaluse tundi jõudmiseks, vastasel korral on tegu põhjuseta puudumisega.
Söömised on järgmistel aegadel:
10.45 algklassid
11.30 põhikool
12.15 gümnaasium
KÕIGIL ÕPILASTEL ON KAASAS ÕPILASPILET!
Marek Schapel, õppealajuhataja
TÄNU
Lugupeetud Sinaida Sillart, Annely Oolup, Aivi Auga, Liis Ojasaar, Heigo Kips, Kleron Kiirend, Madis Sepp ja Gabriel Sepp – täname teid kooli spordipäeval „Reipalt koolipinki“ läbiviimisel osutatud abi eest!
Aime Metsmaa ja Enn Laanemäe, spordiõpetajad
KOOLIVORMI TELLIMISEST 1. – 9. klassini
Koolivormi saab veel tellida SAAREMAA KAUBAMAJAST kuni septembrikuu lõpuni. Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kirjatarvete kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel.
1.–9. klassi õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.
Viljar Aro, koolijuht
KERGEJÕUSTIKUHUVILISED!
Koolis tegutseb 3 treeningrühma: 3.–4 kl tüdrukutele ja poistele, 5.–7. kl. tüdrukutele ja 9.–12. kl tüdrukutele. Tõsistel huvilistel on veel võimalik liituda. Info aadressil virge.treiel@syg.edu.ee.
Virge Treiel, kergejõustikutreener
VALIKAINEKS ARAABIA KEEL
Selgi õppeaastal on võimalik võtta valikainena araabia keelt. Registreerida saab kuni 30. septembrini sekretär Stella Hommiku juures. Esimene loeng toimub 7. oktoobril kell 16.00 auditooriumis. Esimesel loengul lepime kokku lõpliku aja, mis teie tunniplaaniga sobib. Loeng hakkab olema üks kord nädalas, kaks akadeemilist tundi.
Eelmise aasta grupist üks õpilane käis suvel Jeemenis süvaõppes ning üks astus sisse Tallinna Ülikooli orientalistika erialale. Araabia keele õpe on Eestis väga vähe levinud, seega on selle eriala spetsialistide töökohad kõik täitmata. Kui eksootilised keeled, maad ja kultuurid sind huvitavad, miks mitte proovida?
Kätlin Hommik-Mrabte, araabia keele õpetaja
ARITMEETIKAKONKURSS 1. VOOR
Aritmeetikavõistlusest 4.–6. klassidele
I voorust võttis osa 46 last. Individuaalne paremusjärjestus (esimesed 13): Laura Kaldjärv (6a) 28, Maria Kristiina Mölder (6b) 26, Karita Süld (5b) 25, Johannes Rooso (6b) 22, Helina Koppel (5b) 21, Janno Hindrekson (5b) 21, Roland Kastein (5b) 21, Viviana Vilter (6a) 21, Indro Kottise (6b) 21, Gerda Kallas (6a) 19, Maria Pihlak (6a) 19, Tairo Jürisson (6a) 19 ja Heleri Soe (6b) 19 punkti.
Klasside edetabel: I koht 6b (69 punkti), II koht 6a (68 punkti), III koht 5b (67 punkti), IV koht 4a (43 punkti), V koht 4b (37 punkti), VI koht 5a (29 punkti).
Parim neljandatest klassidest oli Karel Äär, talle järgnesid Artti Raasuke ja Karl Viik (kõik 4a).
Kolm vooru on veel ees. Kohtumiseni võistlustel!
***
Aritmeetikavõistlusest 7.–12. klassidele
7.–12. klasside neljavooruline aritmeetikakonkurss startis 23. septembril. Osalejaid oli 58, klassidest ei olnud esindatud vaid 12b. Kuue minuti jooksul oli võimalik lahendada kuni 40 ülesannet.
Esikümnesse jõudsid vaid poisid: Raigo Rätsep 12c 38, Manglus Lember 10c 35, Mihkel Lember 11c 35, Raimo Armus 12c 33, Marten Tarkin 11c 32, Jakob Prii 10c 31, Joosep Tõnus 12c 30, Henri Viik 12c 30, Karli Kontkar 11c 29, Janno Tilk 11b 28.
Põhikooli parim oli Magnus Kaldjärv 7b 21. Iga klassi kolme parima summad andsid klasside pingerea. Esiseitsmik on järgmine: 12c 101, 11c 96, 10c 88, 11b 73, 11a 70, 10a 61, 8b 56.
Järgmine voor juba 30. septembril.
Viljar Aro ja Linda Kuuseok, matemaatikaõpetajad
JUKUDEST JA JUHANITEST
28. ja 29. augustil toimus Kihelkonna põhikoolis Jukude laager. Pinget krutiti juba laagri eel, kuna ei olnud teada, kuhu suunduti. SÜG-i hoovis alustati juba kiusamisega: konfiskeeriti mobiilid, kirjutati igale Jukule põsele klassi täht ning loeti ette Jukude laagri reeglid. Edasi suunduti bussi, kus anti karm käsk istuda kolmekesi kahestele kohtadele.
Kohe Kihelkonnal pandi klassid proovile: toimusid erisugused teatevõistlused, õpiti lennutantsu, tehti valmis klassilaul. Kõige keerulisemad olid teatevõistlused: tehti kukerpalle, hundirattaid, roomati üksteise hargivahest läbi, visati tooreste munadega kaugust, mängiti veepommidega võrkpalli ning keerutati ümber pulga. Õhtu tippsündmus oli Jürimari mäng, kus riietati tüdrukud noormeesteks ning neiud poisteks. Nalja sai just tantsuvoorus, küsimuste vastamise voorus ning pesulõksumängus.
Lõpuks suundusid rampväsinud noored magama, kuid ka uneajal ei antud meile asu: kamandati õue, võeti jalanõud ära ning sunniti pea saja inimese keskel need üles leidma. Teisel päeval korraldati ajurünnakuid ning jagati kätte teklid. Lõpuks saadeti noored gümnasistid aga õnnelikult koju.
Hetk laagrist
Jukunädal toimus kaks nädalat hiljem, 14.-17. septembril. Terve nädala pidid Jukud kandma superkangelaste kostüüme ning tassima õpikuid ämbris. Lisaks sellele pandi kümnendikud taas proovile erinevate võistlustega. Kirjutati luuletus, kanti suus edasi nii kilu kui ka toorest peekonit ning ei puudunud ka murul rullimine. Lisaks oli Jukudel keelatud värvilistel plaatidel käimine ning kolmanda korruse WC-s käimine. Juhanitele tuli valmistada muffineid või vahvleid ning neid kooli peal austusega tervitada.
Superkangelased võitlusväljal
Jukude nädal lõppes Jukude peoga, mis toimus 18. septembril. Kuigi pidu algas kell 19.00, võis nii A- kui ka C-klassi näha juba tund aega enne tantsunumbrit harjutamas. Peol nähti ka esmakordselt klassisärke ning pandi noored gümnasistid viimast korda proovile,
pidi üles astuma nii kavaga kui ka abiturientidele ülistuslaulu esitama.
Külakuhi või püramiid?
Võistlustel pidi seekord kilu asemel tegelema kartulitega, õunadega, mängukaartidega ning puupulkadega. Rahule ei jäetud ka klassijuhatajaid: testiti nende joonistamisoskust ning oma klassi inimeste tundmise oskust. Üks huvitavamatest asjadest oli vahest inimskulptuuri valmistamine, millega pandi proovile klassi füüsiline tugevus ning klassijuhatajate improviseerimisvõime. Raskeks osutus abiturientidele vande andmine, kuna tuli istuda väga ebamugavas poosis. Õhtu tipphetk oli kauaoodatud ristimistoidu manustamine. Krimpsus nägusid kohtas mitme minuti vältel kogu saalis. Aulast väljuti juba verivärskete ning ristitud gümnasistidena.
RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV
Rahvusvaheline muusikapäev algatati 1975. aastal maailma tippmuusikuid ühendava Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel ja seda tähistatakse ülemaailmselt igal aastal 1. oktoobril. Ta kutsus inimesi sellel päeval korrakski mõtlema muusika rolli üle meie elus. Mõni aeg tagasi kirjutasid 4. klassi õpilased oma mõtetest – mis on muusika? Täna saab lugeda kahte 4b klassi õpilase mõtisklust muusika üle.
Muusika on kunst, mis koosneb helidest. Kui joonistada või kirjutada saab valgest koerast, siis muusikas tema välimust välja tuua ei saa. Muusika abil saab ainult hääli järele teha. Muusika võib olla tundeline, näiteks lõbus, hirmunud, äkiline jne. 19. saj arvati, et heliteos peegeldab helilooja tundeid.
Aga kui helilooja on kurvas meeleolus ja ta peab kirjutama lustakat muusikat, siis ta ei jäta tööd kõrvale, sest ta teab, kuidas lustlikku pala kirjutada ja millised instrumendid selleks sobivad.
Kontserdil mingit nooti valesti mängides ei saa seda parandada. Kui kunstnik saab vale värvi õigeks segada, siis helipalas valesti mängitud nooti enam muuta ei saa, sest selle noodi aeg on läbi. Lool on oma rütm, seega tuleb jätkata. Helilooja loob helisid, noodid vaid aitavad tal muusikateose esitajale ettekujutlust anda. Jalutades metsas, võib kuulda linnulaulu ja imestada selle ilu üle, samas kui lind edastab teisele linnule ärritunud sõnumi.
Karin Nuut, 4b klassi õpilane
***
Muusika on elu, sest iga liigutus, mis me teeme, teeb häält, ja häälest hakkab muusika pihta. Kuid muusikat ei saa teha ilma tunneteta, ilma kogemusteta. Muusika ei valeta sulle kunagi. Ta on aus. Ükskõik mis iseloomuga ta on. Muusika võib olla kurb, muusika võib olla rõõmus, aga ta on ikka imeline kunstiteos. Kunst pole ainult joonistus või maal. Kunst on samuti ka muusika. Heliloojad kirjutavad muusikat. Nad on väga loovad. Muusikat loovad inimesed on geeniused. Muusikat saab mängida pillidel. Näiteks klahvpillidel: klaver. Keelpillidel: viiul, tšello, vioola, kontrabass, kitarr, mandoliin, bandžo. Löökpillidel: trumm. Puhkpillidel: saksofon, plokkflööt, flööt, metsasarv, oboe, fagott, klarnet. See on siis instrumentaalmuusika. On ka olemas vokaalmuusika. Vokaali lauldakse. Solist laulab soolot, duett laulab duetti – seal laulavad 2 inimest. Trios laulavad 3 inimest. See oli vokaalmuusika. Muusika on kõik see ja veel enamat.
Eva Aarnis, 4b klass.
Mõtelgem siis rahvusvahelisel muusikapäeval veidi rohkem kui tavaliselt meid ümbritseva muusika üle.
Riina Laanes, muusikaõpetaja
SÜG-i
PARIM KLASS
2009/2010
KONKURSIJUHEND 5.–12. KLASSIDELE
Arvesse lähevad:
1. Õppeedukus (PK I, II, III; G II veerand)
2. Õppekvaliteet (PK I, II, III; G II veerand)
3. Põhjuseta puudumised
4. Koolivormi kandmine
5. Isetegevus, kultuur
6. Sport
7. Mälumängud
8. Ringides osalemine (I veerand)
Punkte arvestatakse:
1. Vastavalt õppeedukusele reastatakse klassid. (Näiteks: 5.–9. kl. I koht – 10p; II koht – 9p)
2. Vastavalt õppekvaliteedile reastatakse klassid.
3. Põhjuseta puudumisi arvestatakse iga veernadi lõpus tehtava koondkokkuvõtte aluselt. Vastavalt põhjuseta puudumiste arvule reastatakse klassid.
4. Koostöös õppealajuhatajaga ja klassijuhatajaga selgitatakse välja koolivormi kandmine klassides
5. Arvesse lähevad kõik õppeaasta jooksul toimuvad konkursid ja võistlused (samuti õpilasesinduse valimistel osalenute protsent).
6. Klassid reastatakse vastavalt võistluste tulemustele (spordipäev, korvpall, jalgpall, rahvastepall, võrkpall ja muud spordivõistlused).
7. Klassid reastatakse mälumängude tulemuste põhjal. Arvesse lähevad ka kõik muud õppeaasta jooksul koolis toimunud viktoriinid.
8. Ringides osalemist arvestatakse vaid I veerandi lõpus. Arvesse lähevad nii koolis kui väljaspool kooli toimuvad ringid. Klassid reastatakse osavõtu protsendi järgi.
Õppeaasta lõpus premeeritakse parimaid klasse kas rahaliselt või üllatusauhinnaga.
EDUKAT VÕISTLEMIST!
Diana Õun ja Triino Lest, huvijuhid