KOLMAPÄEVAST REEDENI

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
K 09.09     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.45     Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
                   16.00     Metoodikanõukogu koosolek

N 10.09     15.40     Matemaatika ainekomisjoni  koosolek
                   19.00     10. klasside lastevanemate koosolek

R 11.09     08.10     Teaduspäev

E 14.09     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 15.09     09.00     SA juhatuse koosolek
                   18.30     5. klasside lastevanemate koosolek
                                  Looduse päev

K 16.09     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00     Nõukoja koosolek

R 18.09     16.00     Puhkereedepärastlõuna
                   19.00     Jukude pidu

JUHTKOND TÄNAB

Eena Mark, Mari Ausmees, Riina Laanes – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest 25. üldlaulu- ja tantsupeoks

Diana Õun, Triino Lest, Aado Haandi, köögipersonal, abituriendid, Kihelkonna Põhikool – jukukooli laagri toreda kordamineku eest

Mari Ausmees, Andreas Noor, Aado Haandi, Riina Laanes – ilusa esimese koolipäeva kordamineku eest

Kehalise kasvatuse ainekomisjon – toreda spordipäeva korraldamise eest

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

E 7.09. Viljar Aro – Kool ja elu
T 8.09. Õpetajate muljeid Iirimaa- Šotimaa reisist
K 9.09. Õpetajate muljeid Iirimaa- Šotimaa reisist
N 10.09. Direktsiooni info
R 11.09. Teaduspäev
E 14.09. Viljar Aro – Kool ja elu
T 15.09. Mari Ausmees – Mängime pilli

TEADUSPÄEV

Sellel reedel, 11. septembril toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumi teaduspäev, mille raames TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp tutvustab õpilastele ja õpetajatele TÜ Teaduskooli õppetööd.
SÜG-i õpilastele toimub 3 loengut:

kell 8.10 – loeng KÕIGILE 9. ja 10. klassi õpilastele
kell 11.00 – loeng 11. ja 12. klassi teadusest huvitatud õpilastele.
kell 12.00 – loeng 7. ja 8. klassi õpilastele, kes on teadustööst huvitatud või võiksid olla tulevikus huvitatud.

kell 15.00 – loeng ÕPETAJATELE.
Kõik loengud toimuvad aulas.

Teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/3456 on olemas ülevaade õpilastele pakutavatest kursustest. Hetkel pakutakse kursusi matemaatika, keemia, füüsika, informaatika, bioloogia ja humanitaaria valdkonnas. Jaanuaris algavad ka astronoomia ja psühholoogia kursused.

Anne Teigamägi,
SÜG-i Teaduskooli projektijuht

KOORIDE TOIMUMISE AJAD

Kui tekib arusaamatusi, pöörduge julgelt muusikaõpetajate poole!

KREEDO! (gümn.)
Alustame E., 14. sept. kell 19.00 klassis 305.
P.S. Uusi lauljaid (eriti 10. klassid, kuid noormehed juba põhikooli vanusest!!!) ootan oma häält näitama K., 9. sept. kell 15.45 lauluklassi.

KRESSENDO! (5.–9. kl. tütarlapsed)
Alustame E.,14. sept. kell 14.00 lauluklassis.
P.S. Uusi lauljaid (eriti põhikooli vanematest klassidest!) ootan häält näitama enne proovi kell 13.45!!!)

KRATID! (1.–6. kl. noormehed)
Alustame K., 16. sept. kell 14.00 lauluklassis.
Mari Ausmees, muusikaõpetaja

ÜLEMINEKUEKSAMID 2009/10 ÕPPEAASTAL

3A klass    eesti keel
3B klass    eesti keel
4A klass    matemaatika, loodusõpetus
4B klass    matemaatika, loodusõpetus
5A klass    eesti keel, matemaatika
5B klass    eesti keel, matemaatika
6A klass    eesti keel, inglise keel
6B klass    matemaatika, inglise keel
7A klass    bioloogia, matemaatika, vene keel
7B klass    bioloogia, matemaatika, vene keel
8A klass    ajalugu, füüsika, inglise keel
8B klass    ajalugu, füüsika, matemaatika
10A klass    ajalugu, matemaatika, arvuti
10B klass    ajalugu, matemaatika, arvuti
10C klass    ajalugu, matemaatika, arvuti
11A klass    kirjandus, inglise keel ja veel 2 valikeksamit järgmistest ainetest: kirjand, ajalugu, matemaatika, saksa keel, vene keel, prantsuse keel, bioloogia, keemia, geograafia, füüsika
11B klass    kirjandus, bioloogia ja veel 2 valikeksamit järgmistest ainetest: kirjand, ajalugu, matemaatika, inglise keel, saksa keel, vene keel, prantsuse keel, keemia, geograafia, füüsika
11C klass    kirjandus, füüsika ja veel 2 valikeksamit järgmistest ainetest: kirjand, ajalugu, matemaatika, inglise keel, saksa keel, vene keel, prantsuse keel, bioloogia, keemia, geograafia

MÄRKUS: valikeksamitest 11. klassis ei vabastata hinnete põhjal.

Marek Schapel
õppealajuhataja

KOOLIVAHEAJAD

1) sügisvaheaeg 24. oktoober 2009.a kuni 01. november 2009.a;
2) jõuluvaheaeg 24. detsember 2009.a kuni 10. jaanuar 2010.a;
3) kevadvaheaeg 20. märts 2010.a kuni 28. märts 2010.a;
4) suvevaheaeg 05. juuni 2010.a kuni 31. august 2010.a.

KEHALISE KASVATUSE ERIGRUPIST

Erigruppi määramise arstitõendid tuleb tuua õp Tiiu Haaviku kätte (või postkasti) 10. septembriks. Tõendil peab olema diagnoos või selle kood. Erigrupp saab kokku teisipäeval, 15.09 kell 16.00 spordihoones.

Tiiu Haavik, kehalise kasvatuse õpetaja

KOOLIVORMI TELLIMISEST

Koolivormi saab veel tellida SAAREMAA KAUBAMAJAST kuni septembrikuu lõpuni.

Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kirjatarvete kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel.

1. – 9. klassi õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.

Viljar Aro, SÜG-i direktor

RAAMATUKOGU TEATAB

Rõõm teatada, et kirjastusel AVITA on avatud päris oma e-pood, kust on võimalik osta kõiki AVITA laos olevaid tooteid. See on õpilasele ja lapsevanemale eriti mugav moodus soetada kaduma läinud õpiku või töövihiku asemele uus (tellimusi ei pea tegema enam kooliraamatukogu kaudu). Ja miks ei võiks ka õpetaja endale meelepärast raamatut koju tellida?

E-poodi saab siseneda AVITA kodulehelt, http://www.avita.ee/ ja ostmine käib samamoodi nagu teistes internetipoodides. Maksta saab Swedpanki, SEB ja Sampo panga kaudu ning kaup tuuakse soovi korral postiga koju kätte (lisandub postikulu).

Kirjandust on võimalik osta veel järgmistest interneti raamatuäridest:

Apollo Raamatud   http://www.apollo.ee/

Rahva Raamat   http://www.rahvaraamat.ee/

Raamatukoi  http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index

Raamat24  http://www.raamat24.ee/

jne.

Eelnevat infot võiksid klassijuhatajad edastada ka oma õpilastele ja lastevanematele (seda enam, et meie linnas enam korraliku raamatupoodi ei ole)!

NB! Kooliraamatukogus olevaid raamatuid saate vaadata aadressil http://192.168.0.5/riksweb/

Väljaspool kooli saab RiksWebi kasutada aadressil http://syg.edu.ee:8080/riksweb/

Infot raamatukogu tegemiste, kohustusliku  kirjanduse ja muu kirjandusse puutuva kohta leiate raamatukogu AJAVEEBIST,

http://www.sygrmtk.blogspot.com/

Iivi Vikat
raamatukogu juhataja

DUBLINIST MANCHESTERI VAHEPEATUSTEGA

SÜG-is on teatavasti palju traditsioone, üks parem ja tuntum kui teine. Nende, kuigi vähemtuntute, hulka kuulub ka Mia Ranna poolt veetav projekt, mille eesmärgiks õpetajatele väljamaa elu, kombeid ja vaatamisväärsusi tutvustada. Iga kahe aasta tagant pakitakse asjad kokku ja pühitakse umbes nädalaks Eesti tolm jalgelt. Nii on käidud Norras, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Hispaanias, Tuneesias ning nüüd augustis Iiri- ja Šotimaal. Sellest viimasest kogemusest tulebki juttu.
9.-16. augustini väldanud reis pakkus mitmekesiseid elamusi, oma osa said nii loodusenautlejad kui kultuurihuvilised, briti hommikusöögi fännajad kui ka kultuuriantropoloogid (seda viimast eriti laupäevaõhtuse Manchesteri tänavatel). Mäed, torupillimuusika, muutlik ilm, seelikuis mehed ja uhked ehitised on kindlasti märksõnad, mis reisist meelde jäävad.
 

Dublini kindluse siseõu liivaskulptuurid

Dublinist, Iiri Vabariigi pealinnast, sai meie teekond alguse. Rohkem kui poolele miljonile elanikule koduks olevas armsas kõrghoonetevabas linnas viis giid meid kõigepealt tutvuma Guinnessi õllemuuseumiga. Huvitav ja hariv käik oli see kõigile, sõltumata õlleusu olemasolust. Lisaks võis hoone kõrgematelt korrustelt imetleda Dublini panoraami (väidetavalt oligi Guinnessi hoone Dublini kõrgeim).

Trinity kolledži raamatukogus oli võimalik uurida vanu ja väga vanu raamatuid. Erilise tähelepanu all oli kuulus Book of Kells, ladinakeelne uhkelt kaunistatud käsikiri, mis sisaldab Uue Testamendi nelja evangeeliumit. See haruldus pärineb keldi munkade sulest 9. sajandi algusest,  raamatu kirjutamine-kaunistamine (käsitsi, sest trükikunsti ju ei tuntud) võttis ka osavates kätes aastakümneid. Lääne kalligraafia (ilukirja) meistriteosena peetakse käsikirja Iirimaa rahvuslikuks aardeks.

Dublinis tegime veel väikese bussituuri ning viimase objektina maandusime Püha Patricku katedraalis. Patrick, kes 5. sajandil iirlased ristiusustas, on katoliikliku Iirimaa tähtsaim pühak ja mitmete legendide kangelane. Enam-vähem igas olulisemas Iiri asulas on temanimeline kirik. Dublini katedraal pärineb 13. sajandist ning on kaunis näide gooti arhitektuurist.

Dublini lähedal Powerscourti aedades, mida peetakse Iirimaa ilusaimateks, võis ahhetada nii inimese poolt loodud ilu kui ka looduse enda kätetöö üle. Nii võimsaid puid kui seal polnud paljud meist näinud.

Dublinist viis tee meid Põhja-Iirimaale, mis teatavasti kuulub Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu. Seal panime rõhku ühest küljest loodusturismile, konnates ringi hingematvate vaadetega pankrannikul ja kõlkudes kaljudevahelisel rippsillal, teisest küljest kuulus olulise osana meie reisiprogrammi Belfast, Põhja-Iirimaa pealinn.

Põhja-Iirimaa ranniku üheks tõmbenumbriks on kahtlemata paik nimega Giant´s causeway  (Gigantide pankrannik). Umbes 40 000 üksteise küljes asuvat erineva kõrgusega musta basaltsammast, mis tekkisid 60 miljonit aastat tagasi toimunud vulkaanipurske tagajärjel, moodustavad astmed, mille peal annab edukalt turnida ning õnneliku näoga fotole jäädvustatud saada. Loomulikult on sellise erilise kohaga seotud ka ohtralt legende, milles põhiliselt hiiglased toimetavad, sealt ka paiga nimi.

 
Gigantide pankrannik Põhja-Iirimaal

Hiiglaste trepiastmetest ei jää väga kaugele Carrick-a-Rede´i rippsild, mille ületamine värisevi jalgu, vihm silmavaadet ähmastamas ja keep tuule käes laperdamas, veel järgmistelgi päevadel kõneaineks oli. 20-meetrine köissild ühendab maismaad Carricki saarega, silla alla jääb 30 meetrit tühjust. Väidetavalt on sillaületus mõnele turistile nii vägeva mulje jätnud, et saarelt tagasi maismaale minek ehk siis teistkordne sillaületus enam kõne alla ei tulnud ning turist paadiga saarelt tagasi tuua tuli. Meie hulgas küll nii nõrganärvilisi ei leidunud. Praegu on sild turistide päralt, kuid algselt ehitasid köissildu kohalikud kalamehed, et lõheparvedele paremini ligi pääseda.

 
Gigantide pankrannik – hiiglaste trepiastmed

 
Carrick-a-Rede´i rippsild Põhja-Iirimaal

Viimane peatuspaik Iiri saarel oli Belfast, vägivaldse mineviku ja segase tulevikuga linn. Belfastis võib kohati väga teravalt tajuda, et ajalugu ei ole ainult minevik, ajalugu näpistab valusalt ka praegusel ajal. Iirlased, kes 17. sajandil pärast pikaajalist võitlust Inglise kuningavõimu alla painutati,

ei leppinud sellega kuidagi, ning võitlesid vahelduva eduga võõrvõimu vastu. 1921 kuulutati välja Iiri vabariik, kuid inglise-šoti protestantide ülekaaluga Põhja-Iirimaa jäi jätkuvalt Inglise kontrolli alla. Belfast Põhja-Iirimaa pealinnana on 20. sajandil näinud paljusid vägivaldseid konflikte protestantide ja iiri katoliiklaste vahel, praeguseks on asi küll veidi rahunenud, kuid ei IRA ega ka paljud rahumeelsed katoliiklased ole maha matnud mõtet kogu Iiri saare ühendamisest. Seega võib praeguse suhteliselt rahuliku linna eluolu mõni väike nagin suvalisel hetkel jälle pea peale keerata.

Räsitud ja lõhestatud linnas on protestantide ja katoliiklaste linnaosad eraldatud müüriga. Sõitsime mitmest taolisest müürist mööda ja läbi (väravate kaudu muidugi). Müüridele lisaks jutustasid meile Belfasti lugu paljud seinamaalingud, mis andsid tunnistust katoliiklaste või protestantide arusaamadest: küll vannuti truudust Inglise kuninglikule perekonnale, küll rõhutati valmidust vajadusel relvad haarata, samas leidus ka sein, mis kajastas erinevate maailma rahvaste vabaduspüüdlusi ja vabadusvõitlejaid. Selle muidu väga toreda reisi kõige troostitum mulje jäi (vähemalt mulle) just Belfastist.

Belfast

Belfastist viis praam meid Šotimaale. Sellest ja Šotimaal toimunust aga juba nädala pärast SÜG-Pressis.

Reisiseltskonna nimel
Merje Oopkaup, ajalooõpetaja