SÜG-Press
15. aprill 2009 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 231

KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 15.04     09.00     PISA-test 15-aastastele
                   14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00     Nõukoja koosolek
                   18.00     Laululinnu valimine

N 16.04     15.30     Lauamängude turniir

E 20.04     10.45     Klassivanemate koosolekud
                   19.00     Hoolekogu

T 21.04     09.00     SA juhatuse koosolek
                                  Kergejõustiku 4-võistlus G

K 22.04     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.30     Klassijuhatajate nõupidamine
                                  Mk kevadkross

R 24.04     Mk algklasside taidluspäev

L 25.04     10.00     Riigieksam: KIRJAND
                   10.00    Mk füüsika-keemia lahtised võistlused 8. - 9. kl

JUHTKOND TÄNAB

Rita Ilves – õpilase väga hea ettevalmistuse eest vabariiklikuks vendade Liivide konkursiks; õpilaste hea ettevalmistuse eest Saaremaa Koolinoorte kultuuripäevadeks

Mari Ausmees – õpilaste väga hea ettevalmistuse eest Saaremaa Koolinoorte kultuuripäevadeks

SISEKONTROLL

Õppeaastas vaadeldud klasside järelkontroll
Koolivormi kandmine

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 15. apr Rita Ilves: Kooliteatrite festival Tartus
N 16. apr Direktsiooni info
R 17. apr Kohtumine kolleegiga
E 20. apr Viljar Aro: Kool ja elu
T 21. apr Merike Kuldsaar: Kliima

MUINASJUTUVÕISTLUSEST

Sten Roosi muinasjutuvõistlusest võttis osa 6b klassi õpilane Hanna Tuus ning sai eripreemia oma jutu „Kärbes Kärbiine“ eest. Õnnitleme Hannat ja tema juhendajat Aina Seppelit.

SÜG-Press

MARIAN HEINAT LIIVIDE KONKURSIL PUBLIKU LEMMIK

11. aprillil toimus Alatskivil vabariiklik vendadele Liividele pühendadtud etluskonkurss, kus osales 17 õpilast V-XII klassini. Žürii, kuhu kuulusid Vanemuise näitlejad Ao Peep ja Alo Kurvits ning teatriteaduse tudeng Targo Leini, andis välja ühe eripreemia, mille sai Aravete Kk 7. klassi neiu Jelizaveta Ankipova kaunikõlalise esituse eest, ja peapreemia, mis läks Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilasele Natalie Metsale.

Saaremaad esindas konkursil SÜGi abiturient Marian Heinat, kes sai publikupreemia. Tänavusel konkursil tuli esitada proosakatkend vendade Liivide loomingust ja luuletus mõnelt preemia saanud autorilt. 30. aprillil kuulutatakse Alatskivil välja tänavune Liivi luulepreemia saav autor. Nominentideks on Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, Lauri Sommer, Asko Künnap, Triin Soomets ja Andrus Kasemaa.

Rita Ilves, kirjandusõpetaja

IGA ALGUS EI PEAGI RASKE OLEMA – (RÕÕMU)SÕNUMEID ÜHISKONNAÕPETUSE OLÜMPIAADILT

Sel aastal tabas Eesti õpilasi esmakordselt ühiskonnaõpetuse olümpiaad. Ootamatult pärast sügisest koolivaheaega teatas Eesti Ajalooõpetajate Seltsi juhatus, et lisaks üle aasta toimuvale ajaloo-olümpiaadile võiks helgemad pead panna end proovile ka ühiskonnaalasel mõõduvõtmisel. Olümpiaadi teemadeks pakuti välja poliitilised ideoloogiad, Eesti parteipoliitiline maastik, valimissüsteemid ning ühiskonna jätkusuutlik areng, kusjuures küsida võidi nende kohta tõesti kõike.

Nagu ikka, toimusid kõigepealt maakondlikud voorud. Erinevalt teistest olümpiaadest korraldati ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkondlik voor arvutipõhiselt.

Maakeeli öeldes tähendab see seda, et olümpiaadiülesandeid lahendas igaüks oma arvuti taga. 60 minuti jooksul tuli leida vastused  60-le valikvastustega ülesandele, seejuures võis kasutada ka kõrvalist abi, iseasi, kui palju jätkus aega internetiavarustel tuulamiseks, teatmeteostes sobramiseks või mõne targemaga arutamiseks.

Kui saabusid tulemused, selgus meeldiv tõsiasi: Saaremaa kooliõpilaste seas jäid I-II kohta jagama meie kooli 12a klassi õpilane Evelin Varris ja Kadri Villem Orissaare Gümnaasiumist, kes mõlemad pääsesid ka lõppvooru.

Olümpiaadi lõppvoor Tartus enam nii kerge ei olnud, sest mingit kõrvalist abi kasutada ei saanud ning ka valikvastused olid kadunud. Sellele vaatamata tegi Evelin tubli tüki, tulles kogu Eesti arvestuses III kohale. Küsimused olevat olnud parajad „pähklid“, millele õigesti vastamiseks ei oleks piisanud ka kogu õpiku päheõppimisest – vaja läks loogilist mõtlemist ja laia silmaringi, üldine huvi poliitika vastu tuli muidugi ka kõvasti kasuks.

Niisis – au ja kiitus Evelinile!

Siinkohal toon näitena mõned lihtsamad olümpiaadiküsimused, mille abil saate ise oma teadmised proovile panna.

1. Millistele erakondadele kuuluvad järgmised reklaamlaused?
a) Parem Eesti kõigile    
b) Eelista Eestimaist, hoia omasid
c) Uus energia

2. Kes ei sobi järgnevasse loetellu ja miks?
Vilja Savisaar, Keit Pentus, Maret Maripuu, Valdur Lahtvee, Eiki Nestor, Mart Laar, Karel Rüütli.

3. Milliste poliitiliste ideoloogiate esindajad on juhtinud järgnevaid riike?
a) Hiina Rahvavabariik 1950-1970. aastatel
b) Rootsi Kuningriik 1930-1960. aastatel
c) Itaalia kuningriik 1920-1930. aastatel
d) Ameerika Ühendriigid 1980. aastatel

4. Kastaania riigis toimuvad presidendivalimised. I vooru tulemused on järgmised: pr Gumba sai 35 % valijate häältest, pr Sambo sai 30%, hr Jumba sai 25% ja hr Taro sai 10%. Riigis kehtib majoritaarne valimiskord absoluutse häälteenamuse nõudega.
Nimeta järgmised sammud, et selgitada välja valimiste võitja demokraatlikul viisil.

5. Milline Eesti poliitik on saanud järgmised autasud: Malta Vabariigi Teeneteorden 2001,
Skytte medal 2002, Valgetähe III klassi teenetemärk 2005, 2007. aastal valis ajaleht Financial Times ta aasta eurooplaseks.

6. Millised valimispiirangud on Eesti Riigikogu valimistel?

7. Demokraatlike valimiste üks põhimõte on, et valimised peavad olema ühetaolised. Mida see
tähendab?

8. Milliste erakondadade naisühendustega on tegemist?
a) Epp, b) KENA, c) NAIRE, d) IRL Naiskogu

9. Millised järgmistest näitajatest iseloomustavad rahvastiku kvaliteeti?
a) kinnipidamiskohtades olevate inimeste osakaal, b) töötuse määr, c) rahvaarv,
d) haridustase

10. Kui palju tarbib energiat vooluvõrgus mobiiltelefoni laadija ajal, mil telefon ei lae?
Kas 5, 45, 75 või 95%  võrreldes laadimise ajaga?

(Spikker:
1. a) Reformierakond, b) Isamaa ja Res Publica Liit, c) Rohelised.
2. Maret Maripuu, sest ei ole fraktsiooni esimees; tema on neist ainsana olnud praeguse valitsuse minister.
3. a) kommunism, maoism, b) sotsiaaldemokraadid, c) fašism, d) konservatiivid.
4. Tuleb korraldada teine voor, kuhu lähevad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati (Gumba ja Sambo), seal 50% +1 hääle kogunu ongi võitja.
5. Andrus Ansip.
6. Osaleda saavad vaid täisealised teovõimelised Eesti Vabariigi kodanikud.
7. Kõigil kandideerijail on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on vaid üks hääl.
8. a) Rahvaliit, b) Keskerakond, c) Reformierakond, d) Isamaa ja Res Publica Liit
9. Vastused a, b ja d.
10. 95% võrreldes laadimise ajaga.)

Merje Oopkaup, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

KIIDUSÕNAD

Möödunud laupäeval, 11. aprillil leidis klubis Diva aset Saarepiiga iluürituse traditsiooniline heategevuspidu. Oma abivalmidust ja hoolivust said üles näidata just saarlastest noored, kelle

organiseerimiseoskus proovile pandi ja kes selle läbi kindlasti uue vajaliku kogemuse võrra rikkamaks said.

Meie kooli 12 b klassi kaks noort naisterahvast Triinu Ollema (Saarepiiga 2008 I kaunitar) ja Maarja Noogen (Fotomiss 2008) kogusid MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu heaks annetustena ligi 3500 krooni. Kahtlemata tubli töö ja respekt tüdrukute suhtes!

Noorte kontserdil esinesid teiste tegijate seas ka kooli kabaree seltskond. Peaesineja oli ansambel Traffic. Kontsert oli väga vahva, usutavasti jäid kõik rahule.

Kuigi rehkendustöö on alles pooleli, võib esimese peastarvutuse põhjal öelda, et piletitest (35-50 krooni) saadud tulu võib olla nii paar tuhat krooni. Siinkohal suured-suured tänud kõikidele 11ndikele, kes te laupäeval lavalaudadel üles astusite. Andsite ju oma panuse heategevusse!

Tänavu toetavad Saarepiiga finalistid MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu. Tegemist on mittetulundusühinguga, mis seni hulkuvaid loomi jõudumööda ravinud, neile ajutist hoiukodu pakkunud ning uusi peremehi otsinud. MTÜ juhataja sõnul pole ühingul aga kõigi abivajajate aitamiseks raha ega tingimusi. Saarepiiga-tüdrukud kogusid veel annetustena lisaks ligi 3500 krooni.

Liis Ojasaar, Saarepiiga peakorraldaja

TEADMISEKS  RIIGIEKSAMI TEGIJALE JA RIIGIEKSAMIKOMISJONI LIIKMELE 

Alljärgnev materjal tugineb järgmistele dokumentidele:

Riigieksamite vaatlusjuhendile 2009 (http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/riigieksami_vaatlusjuhend_2009.pdf)

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13170177)

 

I  Üldist

  1. Kõik kirjalikud riigieksamid või eksamiosad algavad kell 10.00. Välis­vaat­le­jad ja eksamikomisjoni liikmed peavad selleks kohal olema hiljemalt kell 9.30.
  2. Eksami ligikaudne kestus minutites koos vaheajaga on:

 

II Eksami ettevalmistamine
  1. Eksamiruumi saab eksaminand teada 20 minutit enne eksamit I korrusel olevast nimekirjast
  2. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks eksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi (pass, ID-kaart või autojuhiluba).
  3. Eksaminandil ei ole lubatud eksamiruumi kaasa võtta üleriided, käekotid ja portfellid, mobiiltelefonid ning muud materjalid ja isiklikud esemed, v.a kirjutusvahendid, hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
  4. Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks eksmikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
  5. Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.
  6. Riigieksamiruumis võivad viibida:

 

III Eksami toimumine

  1. Eksaminand lähtub riigieksamitöö kirjutamisel järgmistet nõuetest:
  1. Enne riigieksamitöö algust riigieksamikomisjon:
  1. Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
  1. Eksami ajal eksamiruumist lahkumine on keelatud, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtumitel. Erandina võib eksaminand, eksamikomisjoni liige või välisvaatleja eksami ajal eksamiruumist lahkuda ainult vältimatu vajaduse korral. Eksaminandi peab sellisel juhul saatma eksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla vastava eksamiaine õpetaja.
  2. Eksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö eksamikomisjonile. Eksamikomisjoni liige märgib iga kord eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku aja. Eesti keele kirjandi ning matemaatika eksamil kantakse kõik märked eksamitöö mustanditelt üle ka puhtanditele.
  3. Eksamikomisjon ja välisvaatleja kõrvaldavad eksaminandi eksamilt ette hoiatamata, kui eksaminand kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha, aitab sellele kaasa või kui eksaminandi käitumine häirib eksami toimumist või teisi õpilasi või kui eksaminand kasutab eksami ajal mobiiltelefoni mistahes otstarbeks.
  4. Eksaminandidel on keelatud omavaheline vestlemine, üksteiselt esemete (ka töövahendite) laenamine, eksamitöö hoidmine sellises asendis, mis võimaldab teistel eksaminandidel maha kirjutada, käemärkidega viiplemine, huulte miimikat kasutades etteütlemine, spikrite kasutamine, märkuste tegemine või kommenteerimine valju häälega jne
  5. Riigieksamilt eemaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ja ta ei saa samal aastal antud riigieksamit uuesti sooritada. Tema riigieksamitunnistusele märgitakse antud riigieksami tulemuseks 0 palli.
  6. Kõik eksamikorra rikkumised, eksamilt kõrvaldamised ja muud vahejuhtumid fikseeritakse eksami välisvaatleja ja eksamikomisjoni poolt eksami toimumise protokollis.
  7. Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja teavitab riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest Eksamikeskust ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli.
  8. Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus informeerida sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.
  9. Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand võib kolme tööpäeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid, mis tõendavad mõjuva põhjuse olemasolu. Eksamikeskus teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.

IV  Eksami lõpetamine

  1. Riigieksamikomisjon teatab eksaminandile, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega:
  1. Riigieksamikomisjon jagab vastuslehtede olemasolul 30 minutit enne riigieksami lõppu vastuslehed eksaminandidele.
  2. Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud:
    1. kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mis on toodud riigieksamitöö üleandmise protokollis;
    2. annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;
    3. lahkub eksamiruumist.
  1. Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.
  2. Eksaminandil on õigus soovi korral saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusosast ning võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele eksami kirjutamisosast. Koopia tehakse pärast eksami lõppemist (st pärast seda kui kõik õpilased on oma eksamitöö kirjutamise lõpetanud) riigieksamikomisjoni esimehe ning välisvaatleja juuresolekul. Võõrkeelte ning eesti keele kui teise keele eksamil võib koopiad teha ka vaheajal pärast kirjutamisosa (1. vihik) lõppemist kui see on ajaliselt ja tehniliselt võimalik. Eksamitööd võib vajadusel koopiate tegemiseks transportida teise ruumi. Koopiate tegemine ei tohi mingil viisil häirida eksamite läbiviimist. Koopia tegemisega kaasnevad kulud katab eksaminand.
  3. Pärast riigieksamiaja lõppemist ja lubatud koopiate tegemistriigieksamikomisjon koos riigieksami välisvaatlejaga:
    1. kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige riigieksamitöö kood;
    2. pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse trükitud koodide järjekorras;
    3. kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;
    4. lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;
    5. märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;
    6. pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ning riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali turvaümbrikusse.
 

Väljavõtte Riigieksamite läbiviimise juhendist 2009 tegi

Marek Schapel