26. märtsil toimusid Viljandis Eesti Koolispordi Liidu 1.–3. klasside rahvastepalli finaalvõistlused, kus osales 8 tugevamat tüdrukute ja 8 poiste võistkonda üle vabariigi. Pingeliste mängude järel toodi nii tüdrukute kui ka poiste võidukarikad Saaremaa Ühisgümnaasiumi noorte mängijate poolt meie kooli. Seda, et mõlemad võidukarikad ulatatakse ühe kooli esindajatele, juhtub neil võistlustel väga harva.
Rahvastepallivõistlusi alustas läbi maakondlike eelvoorude üle Eesti 118 tüdrukute ja 175 poiste võistkonda. Pärast maakondlikku ja piirkondlikku turniiri jõudsid lõppvõistlusele Viljandisse mõlemad meie võistkonnad, kusjuures nii tüdrukud kui ka poisid võitsid piirkonna turniiri Kohilas täiseduga.
Viljandis finaalturniiril osalenud võistkonnad olid suhteliselt ühtlase tasemega ning kõik mängud olid pingelised ja põnevad. Oli dramaatikat, erinevaid emotsioone ning nii kurbuse kui ka rõõmupisaraid.
SÜG-i tüdrukud saavutasid küll 6 mängust 6 võitu, kuid lõpuks II koha saavutanud Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi võideti otsustavas geimis vaid 1 eluga. Kolmandaks jäi tüdrukute arvestuses Häädemeeste KK Kuressaare Vanalinna Kooli ees.
Võidukas SÜG-i võistkond mängis koosseisus Gerli Gull (parim mängija), Airike Kapp, Kätrin Mändmaa, Karina Sepp, Kadri Aru, Janely Karjane, Karita Käsk, Eliisa Saar, treener Virge Treiel.
Poiste mängud olid samuti väga tasavägised. SÜG-i poisid võitsid 6 kohtumisest 5 ning ainuke kaotus tuli seisuga 1:2 vastu võtta Rakvere PK-lt. Finaali lõpuks tekkis kolme võistkonna vahel “surnud ring” (kõigil omavahelistes mängudes 1 võit ja 1 kaotus) ning hakati kokku lugema võidetud ja kaotatud geime. Siin tekkis parim seis SÜG-il, sest Viljandi Maagümnaasiumi võideti 2:0. Seega lõplik paremusjärjestus poiste osas oli SÜG, Rakvere PK ja Viljandi MG. Võidukas SÜG-i võistkonnas mängisid Johannes Treiel (parim mängija), Robin Mäetalu, Karl-Kustav Kuning, Miikael Tuus, Harles Herman Ojasaar, Reio Pihlak, Karel Äär ja Cevin Vahter.
Suur-suur kiitus kõigile vapratele rahvastepalluritele, kes näitasid pingelistes mängudes üle saarlaslikku visadust ja jonni!
Mati Mäetalu, poiste treener
Kergejõustikus on võistlushooaeg 2 korda aastas. Märtsiga lõppes talvine võistlusperiood. Lühidalt meie kooli tulemustest:
10.–11. jaanuar Balti Matš mitmevõistluses.Virge Treiel,
kergejõustikutreener
Laupäeval, 28. märtsil toimus Kuressaare Vanalinna Kooli võimlas maakonna võimlemis- ja liikumisrühmade festival ”Hea rühiga ellu 2009”. Alljärgnevalt on esitatud Saaremaa Ühisgümnaasiumi rühmade saavutused.
Õpilaste omaloominguliste kavade konkurss:
GP ”Parim omaloominguline vahendita kava” 12ab ühisrühm kavaga ”Closer”
Kavas esinesid Mariliis Vipp, Heidi Lees, Karoliin Mäetalu, Maarja Noogen, Jaana Harjus, Kristiina Mehik, Anna-Maria Toom, Kristina Kallas, Karmen Talur.
GP ”Parim omaloominguline vahendiga kava” 12.b rühm kavaga ”Lehvikud”
Kavas esinesid Eliis Ait, Kadri Algpeus, Helen Hermann, Merilin Kreem, Eva-Liisa Mägi, Triinu Ollema, Lagle Sammelsaar, Kristiina Tüür.
GP “Parim omaloominguline showkava” 10.a rühm kavaga “Spirit fingers”
Kavas esinesid Liisbet Jürlau, Riine Rander, Mairi Põrk, Piret Põld, Maarja-Liis Igav, Astrid-Helena Teär, Ines Vapper, Mariann Tartes.
“Kuldauhinna” said 12.c kl rühm kavaga “Vabakava” ja 12.b kl showkava ”Võitluskava”
Kavad valmisid kehalise kasvatuse II kursuse valikspordiala projekti raames.
Treenerite juhendatud rühmad. Anti välja kuld- ja hõbeauhinnad kavade esituste eest.
SÜG-i rühmadest said kuldauhinnad:
Kooli IV–V klassi tütarlaste
rühm kavaga “Siin me tuleme” juh Tiiu Haavik
Kooli 9.–10. kl rühm kavaga “Vedikukava” juh Tiiu Haavik
Kooli liikumisrühm Krettel kavaga “Bailatino” juh Maret Mägi.
Treeneritöö tunnustusauhinna “Tubli naine” sai Tiiu Haavik.
Kiitus kõikidele rühmadele tubli ettevalmistuse ja eeskujuliku esinemise eest festivalil.
Tiiu Haavik,
võimlemisõpetaja
12. märtsil toimus kooli suusapäev Kuressaare Tervisepargis. Ilm oli väga ilus: kerge mõnekraadine külm ja päikesepaiste. Suusapäevast võttis osa 142 tütarlast ja 176 noormeest 5.–12. klassini, matkajaid oli 49. Vabastatud õpilased startisid matkajatena samaaegselt suusatajatega. Võistlusraja läbides ootas kõiki kuum tee. Ka klassijuhatajaid oli kaasa elamas.
Vanuseastmete parimad on järgmised õpilased:
5.–6. kl T 2km
I Keidi Õisnurm 6b 11.57,05.–6. kl P 2km
I Hans-Olavi Vaher 5b 7.55,07. kl T 3km
I Martha Liise Kapsta 7b 17.33,07. kl P 4km
I Tanel Aeg 7a 18.24,08.–9. kl T 3km
I Marie Anette Sannik 9a 14.33,08.–9. kl P 6km
I Rimo Timm 9b 22.41,010.–12. kl N 4km
I Helerin Koppel 11a 17.00,010.–12. kl P 8km
I Janno Tilk 10b 27.30,0Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse
õpetaja
KOOLIVEND IVOMõte teha intervjuu Ivo Linnaga oli mu peas juba ammu. Tükk aega ei leidnud ma selleks aega, kuni lõpuks mõtlesin: „Kaua võib!“, ning haarasingi telefoni, et Ivole helistada. Nii lõbusat vestlust polnud mul ammu ette tulnud. Leidsime, et oleme kahe erineva kooli kaudu kooliõde ja koolivend, mille üle saan tõeliselt uhke olla.
Kas teadsite, mida õppis Ivo pärast SÜG-i lõpetamist? Ma olen peaaegu kindel, et neid inimesi ei ole just eriti palju... Nimelt on Ivo muusik, kes õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Lisaks kõigele muule on ta väga rõõmsameelne ja igati positiivne inimene. Ning temaga lausa võikski rääkima jääda:).
Kus algas Sinu esimene koolipäev? Mida mäletad Kuressaare Põhikooli hoonest?
1954. aastal võeti mind Kuressaare Põhikooli saalis I klassi, kui mulle pandi ristikuõis rinda. 1956. aastal olime mingi aja bussijaama kõrval olevas majas, siis muusikakoolis ning peatselt olime tagasi põhikoolihoones. See koolimaja on mulle väga kallis. Aasta oli siis 1960 või 1961, kui kooli puukoda ja raamatukogu asus seal, kus on praegu on algklasside ruumid ja raamatukogu. Raamatukoguhoidja Anna Raudkats, tõeline rahvatantsuema, ta oli alati õnnelik. Mulle meeldib tohutult raamatuid lugeda. Samuti meeldis mulle see väike maja, selle hõng on mul siiani ninas, ning olen kurb, et see lammutati.
Mäletan, et õpetajate toa ees oli elavnurk: akvaarium, sisalikud ja konnad. Tol ajal oli sel koolil ka ilus kooliaed, mis asus „poistemaja“ taga. Me pidime käima seal igal suvel rohimas. Lõpuks saime teada ka, mida me rohima pidime. Üsna hiljuti sõitsin sealt mööda, läksin autost välja ja vaatasin, mis on saanud kooliaiast – see vaatepilt oli õudne, mitte midagi ei olnud alles. Oi, kuidas mulle meeldis saalis mööda köit lakke ronimine. Selles saalis tahaksin ma kordki elus esineda. Paremat saia, kui seal koolis oli, pole ma eales saanud, see maksis vaid 2 kopikat! Sama raha eest sain ma ka sooja tee ning kõht oligi täis.
Millal Sa esimest korda praeguse SÜG-i uksest sisse astusid?
Ma mäletan, et see oli siis, kui kool ehitati (1961), meie, tatikad, pidime minema sinna koristama, tegime seal oma ühiskondliku töö tunde.
Milline koolijüts Sa olid?
Kui mõelda tagasi kooli 11-klassilisele karjäärile, siis I-IV klassini olin ma tubli, enamus olid viied, välja arvata I klassi kirjatehnika, see oli 3. IV klassi lõpetasin ma kiituskirjaga. Edaspidises koolielus oli mul raskusi matemaatika, füüsika ja keemiaga. Siis sain aru, et mulle meeldivad rohkem humanitaarained kui reaalained.
11. klassis oli mul tunnistusel matemaatika „2“, mille muidugi likvideerisin. Ma tuupisin selleks, et eksamid ära teha ning hiljem koos poistega koos muusikat teha.
Räägi mulle lähemalt kidrapundist.
1966. aastal tegime poistega kirdapundi (loomulikult selle nahka läks ka õppimine), mille nimeks sai Müstikud, nime mõtles välja meie basskitarrist Kalle Kesküla. Lisaks talle mängis kitra veel Paavo Vahter – ta oli ka minu pinginaaber. Paavo laulis ka enamiku lauludest, mina laulsin väga vähe. Me olime selline biitlite eeskujul kasvanud punt. Meie pundil ei olnud ühtegi oma lugu, kui paar blues´i välja arvata. Enamus lauludest olid ansambli Peoleo omad, kuhu kuulus minu vend Taivo Linna. Nende muusika oli seinast seina, nii ka meie oma.
Mälestus kooliajast, mis ei unune Sul kunagi?
Mälestusi kooliajast on mul sadu, õigemini tuhandeid... Me olime mitu kuud poistega bändi teinud, kui koolis tuli laudadega pidu koos õhtukooliga. Joodi teed, kohvi ja söödi, kuid alkohol oli keelatud, see ei tulnud lausa kõne allagi. Me tegime siis laval oma muusikat ja laulsime, olime lõbusas tujus, kuni leiti laua alt tühi veinipudel. Loomulikult arvati, et bändipoiste oma, sest nad on laval lõbusad, meid viidi siis õppealajuhataja kabinetti ja sellega pidu ka lõppes. Tüdrukud lausa nutsid.
Mäletan veel üht kooli põnevamat kohta – lasketiiru, ning seda, kuidas kooli lae all ronitud sai...
Samuti mäletan, kui me 10. klassi lõpus koos pinginaaber Paavoga oma füüsikakaustikud katki rebisime ja nendest lennukid voltisime ning hiljem vaatasime, kuidas nad kolmandalt korruselt alla lendavad.
Õpetajad, direktor, direktriss – mida mäletad neist?
Niina Kesküla (muusikaõpetaja) ta oli tõesti minu suurim õpetajaarmastus, Tema ja minu vend (Taivo Linna) viisid mind muusika juurde. Ta suutis teha oma tunnid nii põnevaks, rääkides, mis on ooper, ooperimuusika, kes on Mozart jne. Tema tunnid lausa lendasid. Talle olid selged kõikide elulood, selge nagu kriminaalromaan. I klassis olime sunnitud minema mudilaskoori, millele järgnes poistekoor. I klassis käsime laulupeol Tallinnas, mu vend Taivo oli ka meiega kaasas, ema oli pakkinud vineerkohvrisse kaasa toidu, puhtad sokid, samuti valmistas ta meile ka laulupeoriided: sinised lühikesed püksid, pluusid ja murumütsid. Esimesel laulupeopäeval oli meeletu vihm,
seda vihma mäletan siiani. Nagu mäletan ka minekut Kuressaarest Tallinna (muideks, see oli ka minu esimene Tallinnas käik): linnast bussiga Kuivastusse, praamiga Virtsu ning sealt edasi rongiga Tallinnasse (sõit kestis umbes 4 tundi). Selle seikluse taga oli just täpselt Niina.
Kaks hurraad läheb muidugi Valentin Oopkaubale (matemaatikaõpetaja), sest ma ei saanud tema ainest mitte midagi aru, kuid ta õpetas hästi.
Vanda Jõelaid (saksa keele õpetaja) tuli kooli õpetajaks siis, kui meie olime 5. klassis. Ta oli karm, kuid väga hea õpetaja.
Pille Maripuu (keemiaõpetaja) – parimat ei kujuta ettegi.
Muidugi mäletan ma Endel Kurgpõllu füüsikatunde, neid katseid, mis õhku lendasid – pulli pidi ju saama.
Boris Kivi (direktor) oli väga soliidne, hea rühiga, minu kooliajal 50ndates mees. Kui tema juba koridoris ringi käis, jäid koridorid tühjaks – õpilastel oli ta vastu selline respekt ning ta oli meile justkui boss.
Pauline Kremm (direktriss) oli väga sümpaatne naisterahvas. Ta lausa tõi mulle ühele kontserdile lilled.
Erna Mägi oli minu esimese klassi õpetaja, kelle sõnad on mul siiani meeles: „Kui lähete kooli, siis arvestage, et riietus peab olema puhas, võib olla paigatud, kuid mitte mingil juhul ei tohi olla must.“
Kes on olnud Sinu „kooliemad“?
Algklassides oli siis Erna Mägi – suur naine, suure hingega, ning märkusi kirjutades oli väga konkreetse käekirjaga... Järgmine oli Tõnu Joab (hüüdnimega Jobe). Siis tulid Vanda Jõelaid ja Pille Maripuu, kes oli ühtlasi meie kõigi lemmik. Ta oli pikk, blond, ilus ja äge õpetaja. Aasta pärast lõpetamist tegi ta veel Kuressaares restoranis toidu välja.
Millega tol ajal koolis käidi?
8. klassis käies oli meil teatud perioodil vormimüts. 8.–9. klass hakkasime kandma ülikonda ja lipsu. Tüdrukud kandsid tumedat kleiti. Mulle meeldib kooli vormimüts, kahju, et seda kauem kanda ei saanud. Üks asi, mida ma sooviksin endale saada, on SÜG-i müts.
Praegu
käivad gümnaasiumis poisid samuti ülikonna ja lipsuga,
mõnele tundub see ebamugav, kuidas Sulle tundus? Kas Sa vihkasid
olla iga päev korralikult lipsu ja ülikonnaga?
Ei, vastupidi, see oli päris mugav! Me ei vihanud seda, sest see ühtlustas – ei too esile kellegi vaesust ega rikkust. Mina arvan, et igal koolil võiks olla kindel koolivorm nagu Inglismaal.
Mida hindasite klassivendadega veel peale muusika?
Meie ajal oli sport tohutult populaarne. Kuressaare parim sprinter oli tollajal Arvi Loparto ning tema jookse linna staadionil oli lausa lust vaadata.
Seal, kus on praegune Smuuli elamurajoon, oli minu ajal lage plats ja me käisime seal suusatamas.
Mis on muutunud Sinu aja Kuressaare I Keskoolis ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis?
Saali akustika on läinud kahjuks halvemaks. Seal ei ole minu aja trepi käsipuid, kust oli kunagi hea liugu lasta.
Kas tahaksid olla praegu SÜG-i õpilane?
Ei, õppima ma küll tagasi ei tahaks, kuid see hõng selles koolis on hea. Ma mäletan väga täpselt, kus mingi ruum oli.
Kas pärast SÜG-i lõpetamist oleksid võinud arvata, et Sinust saab muusik?
Muusikahuvi tuli III klassis tänu venna bändile. Ma oleks uskunud pigem, et minust saaks kitarrist kui laulja, sest bändis laulsin ma väga vähe. Pärast SÜG-i lõpetamist läksin õppima Tartu Ülikooli eesti filoloogiat. Mulle oli maailm küll lahti, kuid tulevik oli tume.
Mis ansamblite koosseisu oled kuulunud?
Kuressaares Müstikud (1966–1967), System (1968), Tartus Müstikud (1969), Olav Ehala ansambel (1973–1974), Apelsin (1975–1980) ja Rock Hotel (alates 1978). Kõige rohkem meeldisid mulle Kuressaare Müstikud, vat nendega olid alles ajad! Hetkel käin esinemas koos Rock Hoteli või Antti Kammistega.
Kas vahel on Sind vallanud selline tunne, et enam ei jaksa ja ega tahagi laulda?
Ei, mitte mingil juhul!
Kas oled kohtunud ka oma klassikaaslastega praegusel ajal?
Jah, ikka, meil on selline sümpaatne süsteem, et iga 5 aasta tagant tuleme me kokku (järgmine toimub 2012). Kusjuures olen tähele pannud, et mida kaugemale see koolilõpetamine läheb, seda rohkem meid kokkutulekule tuleb. Pean tunnistama, et 49. lend, see on kõige parem lend! Otseselt ma kellegagi tihedamini ei suhtle kui kokkutulekul, kuid kogemata oleme ikka linnas kokku saanud.
Kas oled õppinud ka muusikakoolis?
Kaks aastat õppisin klaverit Virvese juures, kuid sellest ei tulnud midagi välja, kuna ma ei saanud aru, kuidas seda mängida.
Jutt läheb sujuvalt üle minu muusikakoolis õppimise peale...
Kuula Tiit Pauluse sõna nagu püha õpetust, sest ta on kõige parem, ta teeb asja selgeks. Isegi kui sina tahad üht teha, siis tee ikkagi seda, mis Tiit tahab. Ta on parim! Seda soovitan ka kõigile teistele Tiidu õpilastele.
Hetkel saab SÜG-is õppida lisaks inglise, vene ja saksa keelele prantsuse, araabia ja rootsi keelt. Mida õpiksid Sina neist juurde?
Ma arvan, et valiksin need kõik, sest keeled on vajalikud. Soovitan kõigile noortele seda.
Mis Sa arvad, kuidas saaks ühe võõrkeele kõige paremini selgeks?
Eks ikka telekast või internetist filme vaadates ja loomulikult ise peab ka pingutama. Mina alustasin vene keele õpinguid juba II klassist ja 7. klassis lugesime juba Lermontovi ja Puškinit vene keeles.

Ivo Linna Rock Hoteli algusaegadel
Foto: http://www.rockhotel.ee/pildid.htm
Kuna oled õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, mida soovitaksid abituuriumile lõpukirjandiks?
Pööraku täpelepanu korralikule lauseehitusele. Korrektne eesti keel on oluline. Ärgu mitte mingil juhul häbenegu oma tundeid ja mõtteid. Kirjutage ilusas emakeeles.
Mis on Sinu arvates ühist kõigi SÜG-i õpilastel ja vilistlastel?
See on selline kummaline müsteerium: kui kohtad eluteel kedagi, kes ütleb Sulle, et me oleme käinud ühes koolis, siis see ühtekuuluvustunne on hästi kõva.
Liina Rüütel, 10b klassi õpilane