KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI
K 18.02 14.00
Direktsiooni koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00
Nõukoja koosolek
N 19.02 16.00 Põhikooli
Kooli TOP
R 20.02 12.00 Vabariigi
aastapäeva aktus algklassidele
13.00
Vabariigi aastapäeva aktus keskastmele
14.00
Vabariigi aastapäeva aktus gümnaasiumile
E 23.02 ISESEISVA TÖÖ PÄEV
T 24.02 EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV
K 25.02 14.00 Direktsiooni
koosolek
15.30
Klassijuhatajate nõupidamine
N 26.02 16.00 Põhikooli
mälumängu III voor
L 28.02 10.00 Jukukool
Majandusolümpiaadi
piirkonnavoor
JUHTKOND TÄNAB
Marianne
Starikova ja esmaabiringi
õpilased – õpetliku esmaabipäeva
korraldamise eest
Juuno Jalakas –
õpilaste väga hea ettevalmistuse eest
malevõistluseks
SISEKONTROLL
Õppetöö 9. klassides
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 18. veebr: Ljuba Paju ― Ни пуха, ни
пера
N 19. veebr: Direktsiooni info
R 20. veebr: Vabariigi sünnipäevast
PÕHIKOOLI
MÄLUMÄNG
5. veebruaril toimunud
põhikooli mälumängu tulemused olid järgmised:
5a ― 7p
5b ― 10p
6a, 6b ― 12p
7a, 7a, 8a ― 11p
8b ― 7p
9a ― 9p
9b ― 11p
Kohtumiseni III voorus 26. veebruaril.
Diana Õun, huvijuht
ÕPETAJATE
MÄLUMÄNG
Nagu juba tavaks saanud, toimus ka
sel aastal õpetajate mälumäng, mille korraldas
õpilasesindus eesotsas Peeter Raudsikuga. 12. veebruaril aset
leidnud üritusest võttis seekord osa pisut vähem
pedagooge kui mullu, kuid see kilva väärtust ei kahandanud.
Õpetajad pidid vastuse
leidma muuhulgas küsimustele, mis on puuduv ese mehele, kel
kõik juba olemas. Või küsimusele, mis linnade vahel
kulgeb maailma pikim maismaatunnel. Või tundma pildilt ära
Karl Marxi ja Frank Sinatra. Või tundma ära muusika filmist
„Mehed mustas“.
Paremusjärjestus on selline:
I–II koht võistkond Hunt –
Triino Lest, Merike Kuldsaar, Anu Ausmees, Aado Haandi ja Linda Kuuseok
I–II koht võistkond
Lõvi – Diana Õun, Mari Ausmees, Indrek Peil, Merje Oopkaup
III koht võistkond Rebane –
Reet Igav, Sirje Kreisman, Inge Vahter, Marek Schapel ja Kunnar Sink.
Aitäh õpilasesindusele
ja kohtumiseni järgmisel aastal!
SÜG-Press
ESMAABIPÄEVA JÄRELKAJA
Teisipäeval, 10. veebruaril
oli meie koolis ESMAABIPÄEV. Sellega tähistasime EESTI PUNASE
RISTI 90. sünnipäeva, mis on 24. veebruaril.
Algklasside õpilased
kogunesid aulasse, kus vaatasid väikest videoklippi poisist, kes
oli kukkunud rattaga tee peal ja saanud viga. Hiljem toimusid klassides
katsed, kuidas osata abi anda. Natuke raskem ülesanne oli
lahendada põhikooli õpilastel.
Kõikide klasside
õpilased said hakkama ja olid aktiivsed.
Palju aitas kaasa ka see, kui oldi
varem esmaabi andmist õppinud või selleks kuidagi
valmistunud klassijuhataja abiga. Oli võimalik saada 10 punkti.
Klassidevaheline järjestus oli selline:
1A – 8 punkti
5A – 5 punkti
1B – 7,5 punkti 5B – 2,5 punkti
2A – 7,5 punkti 6A – 3
punkti
2B – 7 punkti 6B – 8
punkti
3A – 6 punkti
7A – 5 punkti
3B – 9 punkti 7B – 4,5
punkti
4A – 8 punkti
8A – 5,5 punkti
4B – 2 punkti 8B – 2
punkti
9A – 4,5 punkti
9B – 8,5 punkti
Seega PREEMIA läheb 3B klassi ja
9B klassi õpilastele kiire
tegutsemise ja õigete esmaabivõtete kasutamise eest!

Gümnaasiumi õpilased
tuletasid meelde elustamise võtteid aulas. Kiitus kõigile
neile õpilastele, kes julgesid tulla lavale ja nukku elustada.
Tänan oma tublisid abilisi,
kohtunikke: Lagle Sammelsaart, Annika Hansalu, Annika Kaske, Marii
Eliise Rüütlit, Kadri Pulka, Kristina Armust, Annika Soomi,
Kaja Pukki, Liis Arut, Liina Malku, Katrin Hommikut, Karmen Ainsalu,
Bäbby Tähte, Grete Keskülat, Helerin Raunat, Marys
Toomset, Pillerin Arget ja Carmen Pajussaart.
Suur tänu abi eest Andreas
Noorele, õppealajuhatajale Marekile, majandusjuhatajale Aado
Haandile ja kõigile õpetajatele, kelle tundi me segasime,
mõistva suhtumise eest.
Tundub, et see üritus
õnnestus.
Marianne Starikova, SÜG- i
meditsiiniõde
MALENOORMEHED AUHINNALISTEL
KOHTADEL
Laupäeval, 14. veebruaril
Kuressaare Põhikoolis toimunud maakonna kuni 20-aastaste ja kuni
16-aastaste noormeeste malemeistrivõistlustel said SÜG-i
õpilased kaks auhinnalist kohta.
Maakonna paremikku kuuluva 14 noormaletaja ühisel turniiril
jäi abiturient Taavi Tiitsaar jagama kolmandat kohta 4 punktiga
6st võimalikust. 3,5 punkti kogunud ja üldarvestuses kuues
olnud Joel Jakob Koel (7b) sai kuni 16-aastaste vanusegrupis kolmanda
koha.
Juuno Jalakas, maleõpetaja
SOTSIAALTÖÖ KUI
ÜKS VÕIMALUS
Kaheteistkümnenda klassi
lõpus tuleb teha
lõpetanutel valik, mis mõjutab nende elu igavesti. Ei ole
vahet, kas see valik on õige või vale, sest valed valikud
saab alati asendada õigetega, aga aeg kulub ja temaga käib
kaasas kogemuste hankimine – olgu need siis head või halvad.
Mõistagi räägin ma nendest valikutest, mis puudutab
õppimist või siis tööd. Miks lähevad
paljud noored õppima sotsiaaltöö korraldust, nii nagu
mina seda tegin, aga mitte ärindust või õigust?
Teiste mured enda omadest
tähtsamad
Sotsiaalvaldkonnaga tegeledes tuleb panna mängu hing, kogu
pühendumus ning sealjuures tuleb riskida sellega, et ühel
päeval võib juhtuda, et teiste mured on enese omadest
tähtsamaks saanud, töölt koju minnes võtad kaasa
selle, mis peaks ukse taha jääma, ja sealjuures kõrget
palka teenimata. Viimasest, läbipõlemisest, on Tartu
Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaalainetes palju juttu ja pole
ka ime, sest töö, mida teeb üks sotsiaalkorraldaja, on
kõike muud kui lõbus. Muidugi on ka helgeid hetki, aga
enesekehtestamine just töö ja vaba aja suhtes peab kindlalt
ja hästi paigas olema.
Vastutusrikas töö
vähese palgaga
Ei kõla just niisama hästi kui näiteks Eesti Panga
juhatuses töötamine, kus töö, mis tuleb ära
teha, on küll vastutusrikas, aga samas väga kõrgelt
tasustatud,
kuid päevast päeva inimestega tegeleda ja nende
kõiksugu probleeme lahendada, nutvatelt vanematelt lapsi
ära võtta ja paljude inimeste elu jälle järje
peale aidata ning selle juures väga vähe teenida – üle
üheksa tuhande krooni Tallinnas, mujal veelgi vähem –, on
ometi midagi täiesti teistsugust.
Et muuta elu paremaks...
Just inimlikkus, eneseteostus, tahe inimesi aidata ja uute
süsteemide loomine, et lapsekingades olevat Eesti
sotsiaalsüsteemi paremaks muuta, on see, miks hakatakse
sotsiaaltöö korraldust õppima. Sotsiaaltöö
korralduse eriala lõpetamine tagab kindlalt ühiskondlike
protsesside heatasemelise tundmise, samuti suudab kolledži
lõpetanu aru saada ettevõtlus– ja hoolekandeasutuste
osutamise ning juhtimisega seotud protsesside tundmist. Eriala
lõpetanu on piisavalt heatasemeline, töötamaks
sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöökorraldajana
sotsiaalteenuseid pakkuvas era– ja avalikus sektoris, miks mitte ka
mittetulunduslikes ettevõtetes. Seega on
tööpõld väga lai ja mida vaja läheb, on
tahtmine ja julgus maailma sõna otseses mõttes paremaks
muuta. Nagu jutust aru võib saada, on lisaks sotsiaalainetele ka
majandusaineid ning muid üldaineid.
Mida rohkem värskete mõtetega noori tegeleb
sotsiaalkorraldusega, seda rikkamaks ja tugevamaks see valdkond muutub.
Seega jääb soovida julget pealehakkamist ning sarnaselt
õpetajatega aidata luua terve, kõigile võrdseid
võimalusi pakkuv ühiskond.
Tom Rüütel, SÜG-i vilistlane

ANNA TALVI:
„ISEGI KAELALAHAS POLE TAKISTUS!“
Sel õppeaastal rikastus
SÜG-i pere uue ja väga tegija
liikme võrra. Anna Talvi on tüdruk, kes lisaks
heale õppeedukusele jõuab
kirjutada vabariigi parimaid uurimistöid ning tegeleda oma
aastatepikkuse kire – ratsutamisega.

Anna Talvi
Foto: Internet
Kas
ratsutamine on sinule hobi või midagi enamat?
Kuna tegelen sellega suurema osa
oma ajast, on see kujunenud juba
elustiiliks.
Soovid
Sa selle alaga tulevikuski tegeleda?
Kui mul võimalus on, siis
kindlasti.
Kui
palju on tulnud võite? Millised neid kõige
tähtsamad sinu jaoks?
Võite on päris palju.
Olen neljakordne alla 16-aastaste
Eesti Meister takistussõidus. Lõppenud hooaja parimaks
saavutuseks on Balic Riders Touri üldvõit. Kõige
südamelähedane on Valgeranna Karika 110 võit
täiskasvanute üle.
Kuidas
leidsid tee ratsutamiseni?
Ema ja vend hakkasid käima
trennides ja 5-aastaselt hakkasin ma
ka. Siis treenisime Tagamõisa poolsaarel Anne ja Andres
Udekülli juures.
Kuidas
mõjutab spordiala Sinu koolitööd?
Tihti tuleb tundidest
võistlustele või trenni minna ja
bussis õppida. Ei ole minulgi see kerge.
Kas
saad koolitööga hästi hakkama? Kui suudad, mis on
siis sinu edukuse retsept?
Üritan jõuda.
Ratsutamises on edu taga võib-olla
see, et olen sellega nii kaua tegelenud ja kordagi pole käega
löönud, mul on olnud head võimalused ja perekonna
toetus.
Miks
Sulle meeldib ratsutada?
Sest mulle meeldivad hobused ja
sport, isegi kaelalahas pole takistus,
et natukenegi trenni teha.
Kas on
juhtunud suuremaid õnnetusi, et oled sattunud haiglassegi?
Röntgenipilte on minust vist
rohkem kui fotopilte :). Aga pole
hullu, kohe nädala pärast saan kaelalahasest lahti!
Häli Lambut, 11b klassi
õpilane
LAHTISTE USTE PÄEV
Kuressaare Ametikool kutsub
huvilisi lahtiste uste päevadele 5. –
6. märtsil k.a kell 9.30 –14.00. Tutvustame erialasid, vastame
küsimustele ja külastame õppebaase nii linnas kui
Upal. Kohtumised algavad mõlemal päeval kell 9.30, 10.45 ja
12 Kohtu 22 ruumis K4. Alustame tutvumiskäiku linnas,
seejärel sõidame bussiga Upale.
Et teaksime busse tellida ja
kohtumisteks valmis olla, palun vastake
29. veebruariks, millisel kuupäeval ja kellaajal saate oma
klassiga külla tulla ja kui palju Teid tulemas on. Võite
omalt poolt pakkuda küllatulekuks ka muid Teile sobivaid aegu.
Tiina Pupart, infosekretär,
tel: 452 4600
e-post: tiina@ametikool.ee
LUULEKONKURSS NOORED POEEDID 2009
EESMÄRK: Ärgitada algajaid
luuletajaid loovalt väljendama oma unistusi luule kaudu
TEEMA: SEE RÕÕM ON ELUST ENDAST
OSAVÕTJAD: kuni 11 eluaastat; 12–15 eluaastat; 16 ja
vanemad (k.a
täiskasvanud)
LÄBIVIIMISE AEG: Tööde esitamise lõpptähtaeg
5. aprill 2009
HINNATAKSE: Väljenduslikkust, sisukust, isiku- ja
algupära
VORMISTAMINE: formaat A-4, trükitult, tähe suurus 12
lisada nimi, vanus, kool, kontaktandmed
ESITAMINE:
J. Smuuli 13 93811 Kuressaare või
knh@kuressaare.ee (märksõna “Noored Poeedid”)
PARIMATELE AUHINNAD!
PAREMAD TÖÖD AVALDATAKSE!
KORRALDAJA: Kuressaare Noorte Huvikeskus, tel. 45 55 802
ISAMAALISTE ESSEEDE JA
OLEMUSLUGUDE KONKURSS
Eesti Noorsootöö Keskus
kuulutas 2. veebruaril välja
isamaaliste esseede ja olemuslugude konkursi kesk- ja vanema kooliastme
õpilastele. Tekstid peaksid avama, kui üheselt
mõistetav on meie ajalugu. Noortel on võimalik kirjutada
kaheksal teemal:
- Kas peaksime loobuma Tartu
rahust, Eesti Vabariigi
sünnitunnistusest?
- Kui tuuline on me maa?
(Mõtteid seoses teleseriaaliga
„Tuulepealne maa“ (2008))
- Suurmehed
pöördelistel aegadel – komeedid või kaljud?
- 1934. aasta ja vapsid –
kurjategijad või ohvrid?
- Eesti Wabariik ja
eestiaegne inimene 21. sajandi eestlase pilgu
läbi
- Mäletamisest ja
mälestamisest
- „Parem kooruke kodus kui
võileib võõrsil“
(eesti vanasõna)
- Iseolemise tahe 20. ja
21. sajandi alguses
"Konkursi eesmärk on panna
noori kirjutajaid ning katsetajaid
mõtlema Eestimaale, tema minevikule, olevikule ja tulevikule.
Selleks, et sisukalt esitatavatele teemadele mõelda, on vaja
meie tegelikkust uurida ja lähemalt tundma õppida. Isamaa
uurimine – ka siis, kui see on kriitiline, kuid mitte mahategev
–suurendab armastust selle isamaa vastu – ja seda me konkursiga
taotlemegi," selgitas kirjanik ja žürii liige Arvo „Valton”
Vallikivi.
Konkursitöid oodatakse
hiljemalt 27. veebruariks 2009 Eesti
Noorsootöö Keskusesse (Tarmo Kruusimäe, Uuslinna 10,
11415 Tallinn). Teksti võib saata ka e-postiga
tarmo.kruusimae@entk.ee.
Võistlustööle tuleb lisada
enda ja oma õpetaja-juhendaja andmed (nimi, klass, kool, e-mail,
telefon; kodune aadress). Autasustamine toimub 12. märtsil 2009
Tallinnas.
Kontakt: tarmo.kruusimae@entk.ee,
7350395, 521 9885; www.entk.ee