KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K 14.01     14.00     Direktsiooni koosolek

N 15.01     13.00     Algklasside sünnipäevaaktus
                   14.00     Põhikooli sünnipäevaaktus
                   15.00     Gümnaasiumi ja külaliste sünnipäevaaktus, vastuvõtt
                   20.00     Kabaree kooliperele

<>R 16.01     20.00    Kooli suur sünnipäevapidu
                                  Vabariiklik B. Alveri konkurss Jõgeval PK

L 17.01     10.00     Füüsikaolümpiaadi  piirkonnavoor
                                  Vab B. Alveri konkurss Jõgeval PK

E 19.01     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 20.01     09.00     SA juhatuse koosolek
                   16.00     Õpilasesinduse koosolek
                   19.30     Kabaree lapsevanematele

K 21.01     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00     Nõukoja koosolek

N 22.01     16.00     Põhikooli mälumängu I voor

R 23.01     19.00     Kabaree linnarahvale

L 24.01     10.00     Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor

SISEKONTROLL

Õpetajate töökavad
Õppetöö 10. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 14. jaan Paavo Kuuseok Riigieksam: matemaatikast
N 15. jaan Direktsiooni info
R 16. jaan Külalised Rapla Ühisgümnaasiumist
E 19. jaan Viljar Aro Kool ja elu
T 20. jaan Marek Schapel Töövihikute täitmine

JUHTKOND TÄNAB

Inge Vahter ja Mart Mölder – õpilaste suurepärase ettevalmistamise eest bioloogia maakonnaolümpiaadiks

Ülle Mägi, Aili Jung ja nende abilised – õpilastööde näituse ülespaneku eest

Liis Lulla ja Riina Oeselg – õpilastööde näituse meeleoluka avamiskontserdi eest

BIOLOOGIAOLÜMPIAADILT

10. jaanuaril toimunud maakondlikul bioloogiaolümpiaadil osales kokku ligi 160 õpilast, neist meie koolist 29 õpilast.

Tulemused on järgmised:

6. klass:
I koht: Magnus Kaldjärv 6b klass
II koht: Eva-Maria Veitmaa Leisi KK
III koht: Krista Vaabel 6b klass
4. koht: Hanna Tuus 6b klass
8. koht: Maria Aarnis 6b klass

7. klass:
I koht: Robi-Jürgen Algo 7b klass
II koht: Krista Raud 7b klass
III koht: Gerda Nelis 7b klass
4. koht: Karl Jõgi 7b klass
5. koht: Joel Jakob Koel 7b klass
9. koht Martha Liise Kapsta 7b klass

8. klass:
I koht: Pillerin Arge 8b klass
II koht: Pärlin Luhila KVK
III koht: Rander Süld Leisi KK
4. koht: Kertu Kuusk 8b klass
5. koht: Carmen Pajussaar 8b klass
6. koht: Leeni Sepp 8b klass

9. klass:
I koht: Maria Õisnurm 9b klass
II – III koht: Jaana Albert 9b klass
II – III koht: Riho Koppel Tornimäe PK
4. koht: Riho Eichfuss KVK
8.-9. koht: Rimo Timm 9b klass

10. klass:
I koht: Kaisa Papp 10c klass
II koht: Timmu Truumure 10b klass
III koht: Liisa Saaremäel 10c klass

11. klass:
I koht: Mare Kiider KG
II koht: Kristjan Kiirend KG
III koht: Annika Soom 11b klass
4. koht: Laura Valgma 11b klass
5. koht: Kaja Pukk 11b klass
7. koht: Aili Õun 11b klass

12. klass:
I koht: Tauri Viil OG
II koht: Kristiina Tüür 12b klass
8-9. koht: Annika Kask 12b klass
10. koht: Dagmar Täht 12a klass

Kiitus kõigile tublidele õpilastele, kes suutsid olümpiaadiks ettevalmistumisel väga suure vajaliku materjali läbi töötada!

Olümpiaadikomisjoni tänu Kunnar Singile igakülgse arvutialase abi eest olümpiaadiprotokollide vormistamisel.

Inge Vahter, bioloogiaõpetaja

TELEMÄNG  “TUNNE EUROOPAT“

Esmaspäeval, 12. jaanuaril sai ETV-s alguse telemängude sari, kus mõõtu võtavad gümnasistid üle Eesti. Mängus, mis on pühendatud peatselt saabuvale Euro-Eesti 5. sünnipäevale (2004. a. liitus Eesti teatavasti Euroopa Liiduga), pannakse proovile noorte teadmised Euroopa kohta ning küsida võidakse tõesti kõike, olgu need siis poliitikute asjatamised, vetikate salaelu, kunstiinimeste mõtteterad või sajanditagused tehnikaimed ja mis kõik veel, Euroopa Liidu kui nähtusega seonduvast rääkimata.

 
Mälumängu juht Indrek Treufeldt

Et sellises mängus edasi jõuda, peab mängur olema tõeliselt laia silmaringiga, aga ka loogilise mõtlemise ja kiire reaktsiooniga varustatud. Just seda meie kooli ja Saaremaad esindanud seltskond (Raimo Armus, Mark Gortfelder ja Meelis Reinumägi 11C klassist) ongi – nimelt võitsid nad oma eelvoorus suurelt mõlemat konkurenti (Kärdla ja Vinni-Pajusti gümnaasium) ning jõudsid edasi poolfinaali, mis seisab ees sel laupäeval.

Seega – au ja kiitus neile! Ja õnn kaasa! Finaalist lahutab ju ainult üks võit...

Merje Oopkaup, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

MEIE KOOLI MEES IMRE SOOÄÄR

SÜG – Pressis on taas võimalus lugeda intervjuud 1987. aastal lõpetanud vilistlase Imre Sooäärega. Pärast SÜG-i lõpetamist asus ta õppima Tallinna Ülikooli, millele järgnes Toronto Lennukool ning aastatepikkuse pausi järel on ta taas asunud koolipinki nühkima – Muusikaakadeemiasse kompositsiooni teaduskonda. Ning alates aastast 2003 kuulub ta riigikogusse. Ta on meie kooli mees, kes on jõudnud kaugele ning seejuures pole unustanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi.

Kuidas Sa sattusid Saaremaa Ühisgümnaasiumisse õppima?

Tulin Orissaare Keskkoolist. Mõistsin keskastme olümpiaadidel käies, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi tulemused on parimad, järelikult peab see üks kõva kool olema. Tahtsin õppida tugevas koolis, et head haridust saada. Peamiselt ikka selle pärast, et oleks ülikooli kergem sisse saada ja peaks seal õppides vähem pingutama. Tulin mate-füssi eriklassi, ehkki ma ei teadnud kummastki ainest ööd ega mütsi. Hiljem on see elus kasuks tulnud. Muusika näiteks on tegelikult kõrgem matemaatika. Keerulised harmooniaülesanded on võimalik lahendada üksnes hästi matemaatikat osates.

Kes oli kooliajal Sinu lemmikõpetaja?

Neid oli mitmeid, aga esikolmik – kõik ühe pulga peal – Kaie Rõõm, Rita Ilves ja Mari Ausmees. Nendega puudus tavapärane õpetaja-õpilase vaheline barjäär. Nad kohtlesid sind nagu täiskasvanut. Huvitaval kombel tekitas see õpilastes suurema austuse kui mõne teise õpetaja kangekaelne enesekehtestamine. See ei tähenda, et nende suhtes poleks respekti olnud. Nad oskasid ranguse ja familiaarsuse lahus hoida ja see vist on tänaseni nende edu pant. Lisaks olid nad kõik oma ala autoriteedid, kellelt oli palju õppida ja on seda tänaseni.

Milline koolijüts Sa olid (korralik, vaikne, aktiivne, mässumeelne)?

Püüdsin olla korralik, aga ei tulnud välja, vaikne pole ma juba loomu poolest, aktiivne alati ja mässumeelsuse eest sain tihti omad vitsad. Arvan, et päris kindlasti ei olnud ma

ükskõikne. Püüdsin võtta sellest koolist parima ja sain tegelikult veel rohkem eluks head kaasa. Eelkõige teadmiste kõrval elutarkust, austust enese ja teiste vastu ning väärikust, sest kui ma SÜG-i peaksin ainult ühe sõnaga iseloomustama, siis see sõna oleks ilmselt – väärikas.

Mälestus kooliajast, mis ei unune Sul kunagi?

Üks hea ja teine halb mälestus. Üks helgemaid mälestus oli meie klassi ekskursioon Karjalasse. Meil oli üldse väga aktiivne ja isepäine klass. Paljud meie seast on täna Eestis oma ala tipptegijad. Kuskilt tekkis mõte üürida buss ja võtta ette tõeline seiklus. Sõitsime Peterburist mitusada kilomeetrit põhja poole mööda Soome ja Venemaa piiri. Isegi bussijuht polnud seal kunagi käinud, aga reis ise oli hullupööra põnev. Vahepeal jäime olematutel teedel bussiga mudasse kinni jne. Teised käisid ikka tavalistes paikades, aga meile ei meeldinud sissetallatud rajad.

Halvim mälestus oli üks naisõpetaja, kes mind sihilikult kiusas. Ma polnud ainus, keda ta lihtsalt vihkas. Ükskõik, kui palju ma õppisin, kukutas ta mind ikka läbi. Selle õpetaja suhtumist vaatas terve klass hukkamõistvalt pealt, aga teha polnud midagi. Tollel ajal ei olnud veel õpilasomavalitsust, kes taolisi probleeme saab aidata lahendada. Ma ei ole sellele inimesele kunagi andeks andnud ja tema õelus jättis eluks ajaks hinge haavad. Sellised inimesed ei tohiks koolis töötada. Vahel räägivad hüüdnimed iseenese eest.

 
Imre Sooäär

Kas Sinu kooliajal oli mõni selline sündmus, mida sa praegu teeksid teistmoodi?

Igal ajastul on oma võlud, valud ja võimalused. Ma arvan, et areng on olnud nii kiire, et paljud asjad, mida meie omal ajal tegime, tunduvad täna lausa koomilisena. Näiteks Brežnevi surma puhul saime mitmeks päevaks koolist „leinapuhkust“ ja vaatasime, kuidas kompartei juht kolinaga hauda läks. Kirst vist libises sõduritel käest. Vahvad olid igasügisesed kartulivõtud. Paar nädalat õppetööst tuli raisata lihtsalt koos õpetajatega kolhoosides kartulivõtule. Kõiki seiklusi, mis seal juhtus, trükimist ei kannatagi. Samas oli see nagu veidi pikendatud suvepuhkus koos klassikaaslastega, millest tänapäeva õpilased ilma jäävad. Millal teie viimati oma klassiga koos mingit tugevat tööd rügasite?

Kas pärast SÜG-i lõpetamist teadsid, mis saab sinust edasi? Kas oleksid osanud arvata, et satud riigikogusse?

Kindlasti mitte, sest sellel ajal ju polnudki veel iseseisvat Eestit ega riigikogu. Aga ühes olin kindel, et ma ei saa lihtsalt tummalt pealt vaadata, mis riigis toimub. Olin kodus pööningul salaja lugenud tol ajal keelatud raamatuid Vabadussõjast ja esimesest vabariigist ning tahtsin kindlasti oma sõna sekka öelda. Tegin seda ajalehe veergudel juba keskkoolis. Tõtt-öelda olen lapsest saadik väikest viisi maailmaparandaja olnud. Sealt läks kõik edasi juba isevoolu teed.

Kuidas sündis meie kooli hümn? Kas enne tulid sõnad ja siis viis või vastupidi?

See oli paar päeva enne lõpuaktust. Otsustasin Mari Ausmehe pealekäimisel kooli hümni kirjutada. Meloodia ja harmoonia tulid automaatselt, kirjutasin selle vist kolme minutiga valmis. Kui ma õigesti mäletan, siis sain ka vist esimese salmi sõnad enam-vähem valmis, aga siis jooksis mõte kokku. Läksin siis hea klassiõe Kadri juurde ja ütlesin, et nüüd keerame ukse lukku ja enne ei lahku, kui kui hümn on valmis. Meil kulus kahekesi lugematu arv kohvikanne ja terve piinarikas öö, sest iga tunniga sai üha selgemaks, kui raske on tegelikult ühte hümni kirjutada. Tundsime oma õlul suurt vastutust, kuna see on midagi, mis peab kestma üle aja ja ikka aktuaalne olema. Magama me vist ei saanudki. Läksime ühede silmadega järgmine päev aktusele ja kandsime selle seal väikese kooriga ette.

Kas sa kirjutad laule ka? Kui jah, siis millal on meil lootus neid kuulda?

Praegu kirjutan rohkem klassikalist muusikat. Instrumentaal- ja kammermuusikat, aga edaspidi tahan kindlasti laulude kirjutamisega jätkata. Jõulude ajal kirjutasin näiteks Maarjale uue laulu. Minu möödunud aasta suurim saavutus oli see, et võtsin osa uue 2011. aasta Noorte laulu-ja tantsupeo ideekavandi konkursist ja võitsin selle. Laulupeo teemaks pakkusin koos Märt Agu ja Veronika Portsmouthiga välja „Maast avaneb Maailm“. Seega pean nüüd ka laulupeo laulude kirjutamisele mõtlema.

Kirjelda oma tööpäeva riigikogu liikmena.

Iga päev on erinev, sõltuvalt kohtumistest ja päevakorrast, mis kinnitatakse töönädala alguses. Vahel on see lühike, aga teinekord olen Riigikogus 24 tundi jutti. Seega mingit konkreetset päeva kirjeldust ei saagi olla. Enamus Riigikogu tööd toimub mitte kaamerate ees istungitesaalis, vaid komisjonides ja töögruppides. Tegelikult on tohutult juriidilisi materjale, mis tuleb iga nädal läbi töötada. Ma julgeks isegi arvata, et meil ei ole ühtegi Riigikogu liiget, kes oleks suutnud absoluutselt kõik eelnõud koos seletuskirjade ja muudatusettepanekutega läbi lugeda. Seetõttu toimubki põhitöö komisjonides. Igaüks tegeleb konkreetsete valdkondadega. Samas on Riigikogu töö ka huvitav. Sa oled ikkagi nende suurte otsuste protsessis sees, mis meie elu iga päev mõjutavad. Vahel on väga raske hääletusnuppu vajutada. Näiteks siis, kui tead, et sinu nupuvajutus jätkab meie sõjalisi missioone, pannes ohtu noorte eesti sõdurite elu. Samas teeb südame soojaks, kui mingi sinu enda algupärane idee on selle kadalipu läbinud ja lõpuks seaduseks saanud. Mina püüan kontsentreeruda kõigile teemadele, mis meie saari puudutavad. Inimeste elukvaliteet meie saartel on Riigikogus minu prioriteet number üks.

Mitu korda oled külastanud oma kooli?

Kas sellest ajast, kui ma lõpetasin või? Ei suuda kokku lugeda, aga tulen alati hea meelega, kui mind kutsutakse ja võimalust on.

Kui Sa SÜG-i külastad, kas oled mõelnud selle peale, et võiksid ise koolis käia?

Käingi jälle koolis. Õpin praegu riigikogu töö kõrvalt õhtuti muusikaakadeemias kompositsiooni teaduskonnas. Nii et tagasi koolipingis ja ei kahetse. Elu ongi üks lõputu koolitee.

Liina Rüütel, 10B klassi õpilane

PÜHAPÄEV SPORDIGA

EESMÄRK:
Pakkuda algklasside ja lasteaiaealistele lastele võistlemisvõimalusi. Tutvustada lastele erinevaid spordialasid ja pakkuda vanematele võimalust koos lastega sportlikult vaba aega veeta.

KUS JA MILLAL:
Neljast osavõistlusest koosnev sari toimub 2009.a. jaanuarist aprillini, iga kuu esimesel pühapäeval Kuressaare Spordikeskuses. I sportlik pühapäev toimus 04. jaanuaril 2009. a algusega kell 12 Kuressaare Spordikeskuses.

OSAVÕTJAD:
Osalema ootame lapsi sünniaastatega 1998, 1999, 2000 ja nooremad ning nende vanemaid.

LÄBIVIIMINE:
Sarja korraldavad SA Kuressaare Spordibaasid koostöös KJK Saare ja Saaremaa Spordiliiduga.

MIS TOIMUB:
I sportliku pühapäeva alad on lastele 60m kiirjooks ning kaugushüpe. Lapsevanemad võistlevad topispalliviskes. Esimeseks tutvustavaks sportmänguks on jalgpall.

AUTASUSTAMINE:
Iga sportlikust pühapäevast osavõtja saab väikese kingituse. Kergejõustikualadel autasustatakse eriauhinnaga iga ala kolme parimat poissi ja tüdrukut ning kolme parimat täiskasvanut.

LISAINFO:
Täpsemat infot saab tel 53 446 996 (Virge Treiel) või tel 50 65 161 (Kalev Kütt), samuti www.kuressaarespordikeskus.ee ja www.saaresport.ee

TOETAJAD:
Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, Kuressaare Linnavalitsus, SA Kuressaare Spordibaasid, Saaremaa Spordiliit ja sponsorid.

KOHTUMISENI KURESSAARE SPORDIKESKUSES!

TÄNU HEADELE INIMESTELE!

Aitäh Urve Liivale ja Vanalinna Kooli algklasside õpetajatele abi eest uurimistöö koostamisel, ning Mati Mäetalule, kes aitas tööd tehniliselt ette valmistada!

Marina Mäetalu ja Ruta Kelt, algklassiõpetajad