K 19.11 14.00
Direktsiooni koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
15.00
Kadri-Mardi võrkpalliturniir 10. – 12. kl
16.00
Nõukoja koosolek
N 20.11 16.00 Suur jäljendusvaadend
R 21.11
Vabariiklik B. Alveri konkurss Jõgeval
12.00 MK
Edukonverents abiturientidele
L 22.11 Vabariiklik B. Alveri konkurss Jõgeval
E 24.11 10.45 Klassivanemate koosolekud
T 25.11 09.00
SA juhatuse koosolek
16.00
Õpilasesinduse koosolek
K 26.11 14.00
Direktsiooni koosolek
15.30
Klassijuhatajate nõupidamine
MK Nuputa võistlus 5. –
7. kl
R 28.11
Saaremaa Miniteaduspäevad 2008
21.00 18. Kabaree viimane etendus
19.00
Algklasside advendikontsert
L 29.11
Saaremaa Miniteaduspäevad 2008
10.00
Füüsika lahtine võistlus
Uued õpetajad: prantsuse keel
Arvutiõpetus koolis
K 19. nov. Virve Lõbus,
Ülle Mägi
N 20. nov. Direktsiooni info
R 21. nov. Reet Igav: Üks Saksamaa kool
E 24. nov. Viljar Aro: Elust meis ja meie ümber
T 25. nov. Merje Oopkaup: Aktiivõppemeetodid
Leitud rahakott, kätte saab
sekretäri käest.
5. novembri SÜG-Pressist jäi välja järgmine info: õppenõukogu kiituse väga hea õppeedukuse eest ja kantakse kooli autahvlile ka Sander Truu ja Liisa Veliste 2B klassist.
SÜG-Press
Pärast suurt segadust on karatetrenni ajad viimaks paigas. Trenn toimub teisipäeviti 17.30 – 19.00 Kuressaare spordikeskuse maadlussaalis ja neljapäeviti kogunetakse 17.00 kõigepealt SÜGi ette, et teha väljas vastupidavustrenni, seejärel jätkatakse 17.30 – 18.30 spordikeskuse maadlussaalis.
Ka uued huvilised on oodatud!
Mustapha Mrabte, karateõpetaja
Lähinädalate kinokava on järgmine:
24.11 "Porgandite öö" (Joonisfilm)
1.12 "Jõululugu"
Parimate soovidega
Monika Visnak, Padjakino inimene
Neljapäeval, 13. novembril toimus III ja ühtlasi eelviimane mälumängu voor. Lõbusa mängu tulemused kujunesid järgmiselt:
I – II
koht 11b, 11c
13 p
III – IV koht 10b, 12b
11 p
5. koht 11a
10
p
6. – 8. koht 10a, 10c, 12c 9 p
9. koht
12a
8 p
Tänan kõigi mälumängureid ja kohtume 4. detsembril viimases voorus.
Triino Lest, huvijuht
8. oktoobril toimusid SÜG-i 5. – 6. klasside tütarlaste rahvastepallivõistlused. Paremusjärjestus oli järgmine:
I koht 6b
II koht 5a
III koht 6a
IV koht 5b
6b võistkonnas mängisid Renate Soosalu, Maria Aarnis, Kreta Rand, Kaisa Kaar, Anni Toon, Kristin Reva, Keidi Õisnurm, Triinu Sink ja Adeliina Saar.
15. oktoobril toimusid SÜG-i
5. – 6. klasside poiste rahvastepallivõistlused.
Paremusjärjestus oli järgmine:
I koht 6b
II koht 6a
III koht 5a
IV koht 5b
6b klassi võitjas võistkonnas mängisid Kerdo Jakunin, Richard Peljohhin, Karl Eik Rebane, Sander Õun, Ander Nabi, Kaspar Mõlder, Jürgen Liiv ja Reiko Saagpakk.
Täname kõiki
võistlejaid ja pealtvaatajaid.
Aime Metsmaa,
võistluste korraldaja
10. novembril kella kümneks kogunesid Orissaare Gümnaasiumi uude spordihoonesse Saare maakonna koolide võistkonnad, et pidada tõsised rahvastepallilahingud.
Kohale olid tulnud 6 kooli tütarlaste ja 8 kooli poiste võistkonnad.Mõlemad mängisid kahes alagrupis. SÜG-i tüdrukud võitsid oma alagrupis Valjala ja Orissaare võistkondi mõlemaid 2:0. Poolfinaalis läksid kokku Vanalinna kooliga. 2:0 võit tagas finaalipääsu. Finaalis mängiti 2:0 Aste tüdrukutega ja võideti esikoht. Rõõm oli piiritu. Meie kooli võidukas naiskonnas mängisid Kerli Aksalu (kapten), Alice Berens, Karita Süld, Maigret Mõru, Reet Koppel (kõik 4a-st), Eva Haavel, Maria Helena Palijenko, Maria Pihlak, Monika Mander (5a-st) ja Anna Maria Lember (5b).
Parimaks mängijaks tunnistati Kerli Aksalu. Poisid tulid oma alagrupis surnud ringis kolmandaks ja ei pääsenud edasi. Kokkuvõttes jagasid nad 5. – 6. kohta Orissaare poistega.
Parimaks mängijaks valiti Alexander Sannik. Poiste võistkond mängis koosseisus Alexander Sannik, Ken Pihlas, Kevin Pihlas, Sten Vaher, Jan-Erik Soodla, Johannes Rooso, Taavi Kuuseok, Indro Kottise, Sander Reimal ja Taavi Sink.
Tänan kõiki ilusa võistluse eest!
Õpilastega käis Orissaares õpetaja
7. novembril võis märgata esimesel korrusel ootamas ärevaid, et mitte öelda pisut närviski kaasõpilasi, natuke kortsu läinud leheke näpus. Teravam silm oleks tuvastanud paberilehelt tähendusrikkad stroofid ja olekski selge,
kellega tegu – loomulikult meie oma luuleteatriga Krevera.
Noortel näitlejahakatistel avanes võimalus pool tundi veeta Eesti Rahvusringhäälingu kuuldemängude osakonna juhataja Toomas Lõhmustega, kes lisaks kõigele on tegutsenud nii näitleja, dramatiseerija, lavastaja kui ka kõneõpetuse õppejõuna. Polnud ime, et eelnev loetelu kõrvades kumises ja jala natukene värisema pani uksest sisse astudes. 30 minutit luuletuse alltekstides tuhnides möödus ülihelikiirusel ja väljudes oli tunne, justkui oleks neid ridu kusagilt enese seest lugenud. Seejärel meenus, et ega ma Toomasel eriti rääkida lasknudki. Ometi oli tunne, et keegi on pinnapealsuse ja muu argise saasta minust välja filtreerinud. Vähesega öeldi jälle nii palju.
Kreveralased väidavad ühest suust, et tegu on väga hea kuulajaga, kes inimesena mõjub lihtsalt ja ausalt. Tänud Toomasele ja teinekordki sõnade vahele ekslema!
Liisa Saaremäel, kreveralane
Nagu igal aastal, toimus ka seekord novembri alguses aktiivilaager, millest võttis koos õpilasesindusega osa ligi 50 põhikooli ja gümnaasiumi õpilast. Kui tavaliselt oleme sellel üritusel rühmatööna arutanud erinevaid koolielu puudutavaid probleeme ning neile ka lahendusi otsinud, siis sel korral oli lisaks veel kooli vilistlase Villu Vatsfeldi koolitus motivatsiooni ja valikute teemal. Hariv ja huvitav ettekanne andis mõtteainet kogu auditooriumile ning kõlama jäi ka saarluse ja Saaremaa tähtsuse idee ning selle tähendus meile kõigile.
Päeva teise külalisena käis kooli sotsiaaltöötaja Karin Auväärt rääkimas tugiõpilassüsteemi käivitamisest meie koolis. Jõudsime järelduseni, et õpilast saab kõige paremini aidata teine õpilane ning natuke rohkem üksteist märgates, on võimalik ka mahajääjaid järjele aidata.
Viimane töine päevakorrapunkt hõlmas nii mõttetööd kui ka lõbusaid mänge. Nimelt osalesid õpilasesinduse liikmed Peeter Raudsik, Henri Allik ja Ott Aljas Noorte Euroopa Parlamendis, mis toimus Tartus, ning oli simulatsioon sellest, mismoodi selline töö päriselt Brüsselis välja näib. Laagris üritasid nad neljapäevase ürituse sisu 2 tunniga
enam-vähem kokku võtta ja ka meieni tuua. Sandla “mänguparlamendi” peamiseks teemaks sai erinevate võimaluste leidmine KG ja SÜGi omavaheliste suhete parandamiseks ja koostöö tihendamiseks. Selle töö vastukajad oli lausa üllatavalt positiivsed. Laagrist saadud ideede põhjal proovib õpilasesindus edasi töötada selle nimel, et kahe gümnaasiumi vahelist koostööd suurendada. Kõiki ajurünnakuid saatsid põnevad mängud ja usaldusharjutused. Õpilasesindus jäi Sandlasse ka ööbima ning hoolimata järgmise päeva tihedast tööplaanist, veetsime mõnusa seltskonnaga koos aega poole ööni. Loodetavasti jäid osalejad päevaga rahule ning täname veelkord kõiki laagrilisi lõbusa ja tööka õhkkonna eest, kohtume järgmisel aastal!
Helena Vokk ja Maret Ansperi, õpilasesindus
Üleriigiliselt õpioskuste olümpiaadilt naasis esikohaga Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond. Võidu tõid Saaremaale SÜG-i 6. klassi õpilased Maria Aarnis, Maria Toomsalu, Magnus Kaldjärv, Hanna Tuus ja Anna Afanasjeva.
24. – 25. oktoobril toimus Tartus Miina Härma gümnaasiumis üleriigiline õpioskuste olümpiaad, millel osalesid 17 kooli kuuendate klasside võistkonnad, kes olid eelnevalt võitnud piirkondliku võistluse.Võitjateks osutusid Saaremaa Ühisgümnaasiumi kuuenda klassi õpilased Kärdla Ühisgümnaasiumi ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ees. Eelnevalt oli võidetud maakondlik olümpiaad septembrikuus.
Kuigi õpioskuste olümpiaade peetakse vabariiklikul tasemel juba 14 aastat, ei teata sageli, mida selline olümpiaad endast kujutab. Seetõttu kutsusingi vestlusringi võiduka võistkonna koos juhendaja Mia Rannaga ja üritasin välja uurida, milles võistlus seisneb ja kuidas selleks valmistutakse.
Mida tehakse õpioskuste olümpiaadil?
Õpioskuste olümpiaadil lahendatakse ülesandeid ja otsitakse vastuseid küsimustele, kuid abivahendina on lubatud kasutada teatmeteoseid, infokatalooge ja muud kirjandust, mis on korraldajate poolt võistkonnale antud. Kasutatava kirjanduse kohta ei ole
varem teavet, seda näeb siis, kui ülesanded käes. Põhirõhk on vajaliku info leidmisel ja loogilisel kasutamisel. Kasuks tulevad meeskonnatööoskused, hea ajaplaneerimine,
täpsus, tähelepanelikkus, olulise eristamine väheolulisest,aga ka loovus ja palju muud taolist, mis on kasulik edasisel õppetööl.
Kas olümpiaadi ülesanded on mingil kindlal teemal ?
Tegelikult ei ole olümpiaadil kindlat temaatikat, see tähendab, et küsimused võivad olla ükskõik , missuguse õppeaine või ka muu eluvaldkonna või teaduse kohta. See on võimalik, sest õpilastelt ei nõuta päheõpitud tõdesid, vaid oskust infomaailmas orienteeruda. Kõikidele küsimustele vastatakse võistkondlikult, see tähendab viiekesi koos, kuid samas on aega nii napilt, et paratamatult peab tegelema tööjaotusega.
Kas see tähendab, et võistkond saab kätte oma ülesanded ja lahendab, kuni aeg otsas?
Võistkond peab kindlas järjekorras läbima neli õpituba: ruudulise, sinise, rohelise ja kirju. Igas toas saadakse uued ülesanded, mille lahendamiseks aega 25 minutit. Ruudulise toa ülesanded on seotud reaalainete ja arvutamisega, rohelise toa ülesanded loodusteadustega, sinise toa ülesanded keelte ja ajalooga ning kirjus toas võib olla küsimusi kõikvõimalikel teemadel. Tavaline on see, et kirjus toas tuleb vastuseid anda näiteks ettemängitud raadio- või telesaate katkendi põhjal või siis tööjuhendile toetudes midagi meisterdada. Seekord oli üheks ülesandeks olemasolevatest materjalidest muusikainstrumendi tegemine ning selle valmistamisjuhendi sõnastamine.
Kuidas selliseks olümpiaadiks valmistutakse?
Et ülesanded on olümpiaadil väga mitmekesised, siis on ka ettevalmistus huvitav. See tähendab, et tutvume erinevate teatmeteostega, lahendame ülesandeid, analüüsime vigu ja püüame nendest õppida, harjutame täpsust ning meeskonnana toimimist, ratsionaalset ajakasutust, aga ka näiteks korrektset viidete kirjutamist. Enne üleriigilist olümpiaadi pidime lihvima veel nii oma laulu- kui esinemisoskust, sest hinnati ka iga kooli tutvustust.
Kas võiskonna tublidus paistis silma juba treeningute käigus?
Meie kooli võistkonnad on sellel olümpiaadil osalenud juba üle kümne aasta ja ka üleriigiliselt on saadud mitmeidki häid kohti. See tähendab, et õpilased on alati seda
ettevalmistust huviga teinud. Selle aasta võistkonna kohta võib küll öelda, et nad olid üsna töökad. Kui lahendatud ülesandeid kokku hakkasime lugema, siis tuli neid paarisaja ringis. Tegelikult ongi ettevalmistuse käigus üsna suur töö ülesannete koostamine ja vajaliku kirjanduse leidmine. Sellest ju ei piisa, et on hea küsimus ja juhendaja teab vastust. Küsimus tuleb ette valmistada nii, et õpilased saaksid seda lahendada, see tähendab, et tuleb leida allikad vastuseni jõudmiseks. Harjutasime ikka 2-3 korda nädalas, enne maakondlikku ja vabariiklikku olümpiaadi tegime päris pikki harjutuspäevi. Tore oli see, kui võistkonna liikmed sellise pika päeva lõpul omavahel rääkisid, et neil pole veel elu seeski olnud päeva, kus nad nii palju õpivad. Tööd tegime tõesti kõvasti tööd ja väga tore, et ka tulemus oli uhke.
Kuidas võistlus osalejatele tundus?
See ei olnudki nii raske, kui varem arvasime. Ettevalmistuse käigus olid mõned ülesanded hoopis raskemad. Ega me kohe aru ei saanudki, et meil nii hästi läks. Ikka tundus, et mõned küsimused ja isegi õpitoad läksid täitsa metsa. Tegelikult oli kõik vastupidi. Kirjus ja rohelises toas kogusime kõige rohkem punkte ja ruudulises toas jäime väga napilt teiseks. Tore oli ka see, et hiidlased, kellega ühes klassiruumis olümpiaadi ajal ööbisime, jäid üldjärjestuses teiseks. Järgmise aasta vabariiklik olümpiaad toimub Kärdlas. Tavaliselt korraldab olümpiaadi küll eelmise aasta võitja, kuid meie kool on ka varem olnud korraldaja rollis, seetõttu tehti selline otsus.
Mida te osalejatena sellest võistlusest õppisite?
Saime kindlasti targemaks ja enesekindlamaks. Õppisime kasvõi sedagi, kui tähtis on alati ülesannet täpselt ja tähelepanelikult lugeda. Harjusime kõiki oma vastuseid korralikult viitama. Saime ka tuttavaks terve hulga raamatutega, millest me varem suurt midagi ei teadnud.Hakkasime uskuma, et igale küsimusele on võimalik vastust leida, sest infot on ju väga palju ning kõige tähtsam ongi õige ja vajaliku info leidmine. Need harjutused on meile kindlasti õppetöös kasuks, usume, et oleme selles osas praegu kaaslastest ees.
Vestlusringi võttis kokku Häli Lambut,
SÜG-i 11. klassi õpilane
Tulge kõik neljapäeval, 20. nov 16.00 aulasse Suurt Jäljendusvaadendit kaema!!!

…..need on vaid mõned punktid lapse õiguste
konventsioonist.
Seoses lapse õiguste
konventsiooni aastapäevaga, kutsub Eesti Lastekaitseliit
kõiki üles tähistama 20. novembrit kui
„VÄGIVALLAVABA PÄEVA“ koolis.
Päeva eesmärk: Kool on paik, mis on iga koolilapse jaoks kui teine kodu, seega koolipere on kui teine pere. Selle päeva eesmärk on kogu koolipere ühtekuuluvus- ja turvatunde suurendamine, rõhutades vägivallavaba keskkonda.
Märksõnad: sõbralikud suhted, positiivne atmosfäär, turvaline ja vägivallavaba koolikeskkond.
Meie koolis tähistatakse seda päeva järgmiselt:
Õpilasesindus viib kõikidele algklassidele läbi koolirahu teemalised tunnid, kus näidatakse õpetlikke ja toredaid multifilme, lauldakse, mängitakse ja peetakse viktoriini.
08.10 IV klassid
09.00 I klassid
10.00 II klassid
11.00 IV klassid
Kõigile teistele
õpilastele on vahetundides 9.45, 10.45 ja 11.45 avatud
multifilmi vahetuunid aulas.
Ootame kogu kooliperet olema sel päeval eriti hoolivad,
tähelepanelikud ja sõbralikud teineteise vastu!
Direktsioon ja Õpilasesindus