KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 22.10     14.00     Direktsiooni koosolek
                   16.00     Veerandihinded väljas

N 23.10     15.30     Õppenõukogu
                   16.00      Põhikooli rekordite püstitamine

R 24.10                    Projektõppepäev (eriplaan)
                                  Geograafiaolümpiaadi eelvoor KVKs

25.10 – 02.11         Vaheaeg

E 27.10     09.00     Õpetajate koolituspäev

T 28.10     09.30     Õpetajate koolituspäev

E 03.11     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 04.11     09.00     SA juhatuse koosolek

                  16.00     Õpilasesinduse koosolek
                                  Isadepäeva tähistamine maleturniiriga

SISEKONTROLL

Õppetöö 12. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 22. okt Indrek Peil: Aeg
N 23. okt Direktsiooni info
R 24. okt Projektõppepäev

JUHTKOND TÄNAB

Mia Rand – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest õpioskuste olümpiaadiks

ARITMEETIKAKONKURSIST 4. – 6. KLASSIDELE

Lõppes neli nädalat kestnud peastarvutamisvõistlus. Iga võistleja kolm paremat tulemust läks kokkuvõttes arvesse. Selgus nii klasside kui ka individuaalne lõppjärjestus. Osales 56 õpilast.

Klasside lõplik järjestus:

1. 6b (258 punkti)
2. 5a (232 punkti)
3. 5b (231 punkti)
4. 6a (215 punkti)
5. 4b (119 punkti)
6. 4a (113 punkti)

Individuaalne lõppjärjestus:

1.	Magnus Kaldjärv (6b)	89p
2.	Maria Aarnis (6b)	88
3.-4.	Maria Kristiina Mölder (5b)	81
	Sander Õun (6b)	81
5.	Laura Kaldjärv (5a)	80
6.–7.	Maria Toomsalu (6a)	79
	Pia-Lotta Toom (6b)	79
8.–9.	Egil Lember (5a)	78
	Johannes Rooso (5b)	78
10.–11.	Viviana Vilter (5a)	74
	Hanna Tuus (6b)	74
12.	Monika Mander (5a)	73
13.	Kevin Kuusk (5b)	72
14.	Anna Maria Lember (5b)	70
15.–19.	Maria Pihlak (5a)	68
	Meril Kallasmaa (5a)	68
	Markus Kivi (5b)	68
	Anna Afanasjeva (6a)	68
	Rasmus Arge (6a)	68
20.	Brenda Parbus (5a)	66
21.	Maarja-Liis Milter (5b)	65
22.–23.	Heleri Soe (5b)	64
	Sander Rang (6a)	64
24.	Indro Kottise (5b)	63
25.	Kristiin Koppel (5a)	62

Neljandate klasside parimad olid: Karita Süld (4b) 45 punkti, Madis Lember (4b) 42 punkti, Taavi Kuuseok (4a) 41 punkti, Sten Vaher (4a) 38 punkti ja Mari Kolk (4a) 34 punkti.

Palju õnne kõigile tublidele osalejatele!

Kohtumiseni samal võistlusel uuel kooliaastal!

Linda Kuuseok, matemaatikaõpetaja

ARITMEETIKAKONKURSIST 7. – 12. KLASSIDELE

See on nüüd läbi. Oli kena, et oli osalejaid. Oli kena, et oli ka oskajaid. Vähemalt kolmes voorus osales 44 kooli paremat arvutajat, veel 18 jõudis osaleda ühel või kahel võistlusel. Matemaatika alus on arvutamine, st tasub treenida. Kui arvutamine läheb ludinal, siis jääb aega keskenduda ka matemaatilisele mõtlemisele, see omakorda on aluseks loovusele, süsteemsuseleja innovaatilisusele ning viib uute avastuste ja leiutisteni, kust on lühike tee näiteks Nobeli preemiani.

Kokkuvõtte esikakskümme on järgmine:

1. Raigo Rätsep 11c	103
2. Mihkel Lember 10c	101
3. Tauri Arnus 10c	99
4. Raimo Armus 11c	98
5. Joosep Tõnus 11c	95
6. Peeter Saartok 10c	92
7. Karl Kontkar 10c	91
8. Piret Saar 11b	88
9. Marten Tarkin 10c	87
Henri Viik 11c	87
11. Liisbet Eero 12a	82
12. Heidi Raimla 10a	80
13. Liisa Saaremäel 10c	78
Mari Saartok 12c	78
15. Annika Hansalu 12b	77
16. Janno Tilk 10b	76
17. Anett Kann 10a	75
18. Piret Põld 10a	74
19. Artur Rihvk 10c	72
20. Heidi Lees 12b	71
Parimad põhikoolis:
1. (22.) Joel Jakob Koel 7b	69
2. (26.) Oskar Vevers 8b	65
3. (28.) Jakob Prii 9a	64
4. (33.) Maarja-Grisel Mets 7b	55
Indrek Viires 7a	55
6. (35.) Pillerin Arge 8b	54

Klasside arvestus sai lõpuks järgmine:

10. – 12. kl
1. 11c             296
2. 10c             292
3. 10a             229
4. 12b             216
5. 12a             210
6. 10b             209
7. 12c             145
8. 11b             100
11a ei ole osalenud

7. – 9. klass
1. 8b             160
2. 7b             155
3. 7a             134
4. 9a             110
5. 8a                62
6. 9b                23

Suur tänu kõigile osalejaile ja juhendavatele õpetajaile, edu algavatel aineolümpiaadidel ja kohtumiseni järgmise aasta aritmeetika¬võistlustel!

Viljar Aro, matemaatikaõpetaja<>

SUUR JÄLJENDUSVAADEND

Toimumise aeg:     20. november
Koht:                          SÜG aula
Osalejad:                  5.-12. klass

Ürituse juhend/iseloomustus ehk mis on suur jäljendusvaadend:

Jäljendusvaadend kujutab endast tuntud artistide ja telenägude matkimist. Osaleja peab rõhuma eelkõige näitlemisoskusele, eesmärgiga tuua žürii ja publikuni võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Selleks valmistab iga klass ette mõnd ansamblit või lauljat matkiva laulupala, reklaami või katkendi seriaalist. Etteaste pikkuseks on 1,5 – 3 minutit. Ürituse lõpuks selgitatakse välja parimad esinejad mõlemas klassidegrupis.

Mõned soovitused: laulude esitamist võivad saata tantsupoisid ja/või -tüdrukud. Edukaks esinemiseks on oluline esinejate välimus, püüdlikkus, rahvale meeldimine.

Osavõtt annab punkte klassidevahelisse võistlusesse.

Hindamine: võistluse tulemusena selgitatakse välja parim matkija igas vanuseastmes. Lisaks on žüriil võimalus välja anda ka eripreemiaid. Eraldi hinnatakse originaalsust, lavalist liikumist, kostüüme, kõige omavahelist kokkusobivust. Võistlust hindab žürii, mille koosseisus on nii õpilasi kui ka õpetajaid.

Henri Allik

ÕPIOSKUSTE OLÜMPIAADILT

Maakondlikul õpioskuste olümpiaadil 16. oktoobril esindas meie kooli 6. klasside võistkond koosseisus Anna Afanasjeva, Maria Toomsalu, Maria Aarnis, Hanna Tuus ja Magnus Kaldjärv. Tihedale konkurentsile vaatamata saavutas meie võistkond võidu 92,5 punktiga. Kõikidele küsimustele leiti vastused, punkte kaotati pigem väikeste ebatäpsuste tõttu. Käesoleva nädala lõpus ootab võistkonda ees üleriigiline olümpiaad, nii et hoidkem omadele pöialt.

Mia Rand

KOHTUMINE KIRJANIK WIMBERGIGA

Seoses raamatukogupäevadega oli meie kooli 8. ja 9. klassi õpilastel 20. oktoobril suurepärane võimalus kuulata ja vaadata esinemas kirjanik Wimbergi. Mis sel päeval kõik toimus, lugege 5. novembri ajalehest!

SÜG-Press

ELIISE HOOGAND – ARMAS JA TEGUS ÜHEKSANDIK

9b klassis õpib armas ja tegus tütarlaps Eliise Hoogand, kel läheb mitmel rindel nii hästi, et oleks patt temast mitte koolilehes kirjutada. Kuna just käesoleval hooajal on tal ette näidata rida häid ja väga häid sporditulemusi, keskendume sellele.

Kui vanalt hakkasid spordiga tegelema?

Täpselt ei mäleta, kas esimeses või teises klassis, aga kuskil nii.

Mis sulle kergejõustiku juures meeldib?

Hmm… See ei muutu üksluiseks. Alati saab midagi erinevat teha, on palju erinevaid alasid. Ja seltskond ning treener on ka super. Võistlustel on tore käia, eriti kui need pole Saaremaal. Pikemad sõidud on vahvad.

Millistel spordivõistlustel oled käinud ja milliste kohtadega saabunud?

Spordivõistlustel olen päris paljudel ja erinevatel käinud. Nii maakonnasisestel kui ka riiklikel ning paar korda ka väljaspool Eestit. Näiteks: TV 10 olümpiastarti, Eesti MV a ja b klassis, Saare maakonna seeriavõistlused jne. Ja kohad on väga erinevad, aga täitsa Eesti meistriks pole tulnud.

Mida pead ise enda suurimaks saavutuseks?

See küll ei ole esikolmiku koht, aga Eesti MV-l minul siiani parim koht on odaviske 5. koht B klassis. Aga loodan, et see suurim saavutus veel tuleb!

Millega tegeled vabal ajal?

Koolipäevadel seda eriti ei jäägi, aga jalgpalliga tegelen, laulmas käin, kodus üksi tantsin (naerukoht) ja sõpradega käin väljas ka.

Oled ka klassivanem – kuidas sulle see töö istub?

Ma arvan, et üpris hästi. Käia igal esmaspäeval koosolekul 15 minutit ei ole suur vaev. Ja pärast infot klassile edastada ka mitte. Meeldib 

Millised on plaanid järgmiseks aastaks?

Plaanid alles käivad. Aga gümnaasium on kindel, kas siis järgmine aasta või ülejärgmine …

Kas jätkad spordiga ka pärast kooli?

Kindlasti! Kas siis ise enda heaoluks või edasi kusagil trennis käies.

 
 
Eliise Hoogand (vasakul) sportimas

Kui …

… sa ei tegeleks spordiga, siis millega sa tegeleksid?

Hm, ma ei teagi. Võib-olla käiksin kuskil näiteringis vms, sest näitlemine meeldib.

… saaksid olla üks päev keegi teine, siis kes? Miks?

Tahaksin ühe päeva olla keegi kuulsus, aga mitte Eesti oma. Tunda seda elu, aga vaid üks päev. Selleks, et mingit aimu saada. Kes meist ei ole sellest unistanud, ma arvan.

… sul oleks võimalus midagi minevikus tehtut muuta, kas sa muudaksid seda? Miks?

Ei muudaks midagi, ma arvan. Mis tehtud, see tehtud, tagantjärele on isegi lamedate asjade üle hea naerda.

 
Alati rõõmsameelne Eliise
 
Lemmik …
… söök?   Oi neid on palju. Pannkoogid ja igasugused pastad lähevad iga kell!
… jook?  Täitsa lemmikut pole, aga kakao ja segumahl ja jäätisekokteil jne.
… päev?   Nädalavahetus
… õppeaine?  Kindlat lemmikut pole, aga rohkem meeltmööda füüsika, kunst, tööõpetus.
… värv?  Kõik rõõmsad värvilised värvid! Kollane võib-olla kõige rohkem.
… riideese? Lühikesed püksid, saaks nendega vaid aastaringselt käia!
… tegevus? Iseendaga olemine, arvan, et sellist aega peaks kõigil olema. Vahel on vaja.
… muusika? Igasugune. Ei ole mitte mingit kindlat stiili, mida kuulan.
… film/sari/saade?  Kindlaid lemmikuid pole. Aga võin alati „Meeleheitel koduperenaisi“ vaadata ja „Kodus ja võõrsil“ ka, mida kahjuks pole enam ammu näinud. Filmidest võiks mainida „Keelatud tantsu“ ja igasuguseid erinevaid komöödiad.
... nimi?    Oi, ilusaid nimesid on palju
Parasiitsõna?    Nagu / mingi ja… võib-olla on neid veelgi.

Janne Albert

 „KA MINUL ON ERAELU!“

Ühel pilvisel pärastlõunal oli mul võimalus kohtuda meie aja kangelasega. Nimelt oli nädal varem minu poole pöördunud paljude poolt armastatud muinasjututegelane, kes soovis teha enne pensionile minekut oma viimse avalduse.

 
Tere, preili Punamütsike, mis toob teid avalikkuse ette?

Tõearmastus. Mul on soov lõpetada mõned valesti arvamised.

Mida nimelt soovite te ette heita?

Tead, mul on siiamaani (osutab oma punase mütsikese peale), et mul lugu muudkui leierdatakse ja leierdatakse.

Te ütlesite seda praegu väga väsinult, kas teil on oma loo kohta mingisuguseid pretensioone?

Loomulikult. Kõik lapsevanemad ja lasteaiakasvatajad on kirjapandut täiesti valesti tõlgendanud ning eiranud ilmselget.

Vabandage, kuid ehk sooviksite seda väidet veidi selgitada?

Mis seal seletada. Vaata, mina, Punamütsike, olen tüdinud, et mind mingiks pailapseks peetakse. Olen sõltumatu vabameelne ja kirglik naine, mitte mingi saia-veini eskort. Mind ei tasu mingil juhul panna ühte patta Tipi ja Täpi või Tuhkatriinu ja Lumivalgukesega – see on sulaselge minu laimamine. Pigem palun end võrrelda "Triumfikaare" Joan´i ja "Libahundi" Tiinaga: kirglik, reedetud… just selline ma olen.

Loodan, et lugejad arvestavad sellega. Siiski küsiksin, miks te soovite end sellisena näidata?

Sest see on tõde, esiteks. Teiseks, mul on tõsiselt üle visanud see stereotüübi järgi kohtlemine. Ma olen eriline, võib-olla mitte kõigi moraalinormidele vastav, kuid mis siis. Nõuan täit austust ja mitte mingit ninnunännutamist enam. Ka minul on eraelu.

See loodud kuvand on kaunis liiderlik, kas olete kindel, et soovite end sel viisil avalikkusele ikka esitleda?

Jah, loomulikult. Mina, Punamütsike, olen liiderlik tüdruk, ja mis siis. Mind on valesti mõistetud. Vaadelge korra mu loomisdaatumeid ning mõistate kohe, millest jutt. Mis vagadusest me saame üleüldse rääkida 16. ja 17. sajandil?

Mõistetav, kas teil on ka mõtteid, kes selle vandenõu taga seisavad?

Loomulikult. Ja juba ka pretensioonid esitatud. Kõiki nimesid ma ei avalikustaks – enda turvalisuse huvides –, kuid meest jutupliiatsiga tuleks kindlasti karta, ka Telepoissi, ning Leopoldi käed ei ole siin loos samuti puhtad – see, mis toimub, on kurioosne afäär.

Lõpetuseks: olete te täiesti veendunud, et just selline hoopiski üldisele vastukäiv pilt peab jõudma meediasse?

Jah. Mul on unistus, et kõikide maade rahvasteni jõuaks tõde. Muinasjututegelased nagu mina või Karupoeg Puhh pole kunagi soovinud endale loodud kuvandit. Ka meil on ihad ning salasoovid. Keegi meist pole ingel.

Küsis Peeter Raudsik

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI IX SÜGISJOOKSU PARIMAD

SÜG-i IX sügisjooks toimus 30. septembril Kuressaare Tervisepargis. Suured tänud Saaremaa Valdade Spordiliidule, Tõnu Tederile, Aime Metsmaale, Tiiu Haavikule, Virge Treielile, Marek Shcapelile, Ivar Tammele, Paavo Kuuseokile, Kunnar Singile, Väino Pajule, Aado Haandile.

I klassi poisid
1. Enrik Kesküla    KVK    4.16.8  
2. Andero Miil         KVK    4.21.3
3. Mark Marcus SoodlaSÜG    4.22,2
4. Martin Sepp    SÜG    4.22,9
5. Oliver Paljak    SÜG    4.45,8
6. Daniel Rüütel    KVK    4.48,1

II klassi poisid
1. Rasmus Saar    SÜG    3.59,6
2. Mairo Miil    KVK    4.02,4
3. Cevin Vahter    SÜG    4.13,6
4. Karl Hendrik    SÜG    5.13,9
5. Henri Paomees    SÜG    4.19,6
6. Sten Rüütel    KVK    4.21,9

III klassi poisid
1. Johannes Treiel    SÜG    3.43,4
2. Gervin KopliKVK3.50,3
3. Tanel VahterKVK3.52,2
4. Karl KadakKVK3.52,4
5. Keneth Parbus KVK4.02,4
6. Robin MäetaluSÜG4.04,9

IV klassi poisid
1. Cris-Karlis LeppLeisi KK3.47,8
2. Martin Lomann    KVK    3.50,1
3. Kirill Peljuh    SÜG    3.54,5
4. Karl Lember    SÜG    3.57,3
5. Hannes Kask    SÜG    3.59,9
6. Kaivo Välja    SÜG    4.04,7

V – VI klassi poisid
1. Ivar Indrek Himmist SÜG    8.08,6
2. Paul Kolk    KuressaarePK 8.29,7
3. Danel Tiirats     Kuressaare PK 8.30,0
4. Hans-Olavi Vaher    SÜG    9.08,3
5. Cardo Martin    SÜG    9.10,0
6. Alexander Sannik    SÜG    9.37,8

VII klassi poisid
1. Kert Kilumets    SÜG    7.45,4
2. Raiko Tõhk    Kaarma PK 8.06,0
3. Priit Aavik    KG    8.15,2
4. Lauri Põld    SÜG    8.29,8
5. Theodor Kaljo    SÜG    8.35,3
6. Markus Pruul    Kaarma PK 8.50,0

VIII – IX poisid
1. Mait Pikpõld    Kuressaare PK 15.44.3
2. Thorwald-Eirik Kaljo SÜG    15.24,2
3. Karl Oskar Villsaar    SÜG    15.55,9
4. Edgar Vanin    KVK    16.18,4
5. Andi Noot     KVK    16.40,8
6. Stenver Matt    SÜG    16.44,4

X – XII klassi noormehed
Kaarel Mai    SÜG    28.23,0
Mihkel Lember    SÜG    28.51,9
Priit Järveots    SÜG2    9.18,0
Brait Õispuu    SÜG    29.20,3
Oliver Mõru    SÜG    29.22,7
Ats Raud        SÜG    29.36,2

I klassi tüdrukud
1. Elerin Vinn    SÜG    5.01,1
2. Gendra Allikmaa    SÜG    5.01,6
3. Liisa Õunpuu    SÜG    5.03,8
4. Carmen Elektra Pirn SÜG    5.21,3
5. Feridee Sevostjanov SÜG    5.22,5
6. Huberta Karma    SÜG    5.40,1

II klassi tüdrukud
1. Debora Lehtsalu    KVK    4.29,8
2. Eliis Kaseväli    KVK    4.32,0
3. Sofia Demi Li Valge SÜG    4.37,7
4. Siret Sui        SÜG    4.58,2
5. Helina Sagor    KVK    4.58,9
6. Kristin Raud    SÜG    5.00,3

III klassi tüdrukud
1. Kätirn Mändmaa    SÜG    4.38,9
2. Elery Lõhmus    SÜG    4.21,4
3. Grete Vendel    KVK    4.23,2
4. Gerli Gull    SÜG    4.28,4
5. Eneliis Laak    SÜG    4.31,1
6. Merlin Sarapuu    KVK    4.35,5

IV klassi tüdrukud
1. Darja Peljuh    SÜG    3.51,1
2. Sandra Aulik    SÜG    3.56,8
3. Karmela Kaasik    KVK    4.09,1
4. Maigret Mõru    SÜG    4.14,1
5. Mari Kolk    SÜG    4.20,5
6. Britha Kuldsaar    SÜG    4.22,5

V – VI klassi tüdrukud
Eva Haavel    SÜG    9.00,5
Liina Hansen    Kaarma Kool 9.47,7
Brenda Parbus    SÜG    9.48,3
Marii Margus    KVK    9.56,8
Hanna Saagpakk    SÜG    9.58,1
Anna Afanasjeva    SÜG    10.04,0

VII – IX klassi tüdrukud
1. Reelika Mägi    Kaarma Kool 8.42,0
2. Ireene Roman    Leisi KK    8.47,6
3. Eliise Hoogand    SÜG    8.53,9
4. Tiina Ollema    SÜG    8.57,7
5. Bret Daanet    KVK    9.05,0
6. Anu Saks    Leisi KK    9.07,0

X – XII klassi neiud
1. Sigrid Turja    SÜG    18.34,8
2. Linda Treiel    SÜG    19.16,9
3. Merli Suu    SÜG    19.31,2
4. Helena Vokk    SÜG    20.06,1
5. Helerin Koppel    SÜG    21.21,8
6. Mari Männa    SÜG    21.40,2

Enn Laanemäe, kehalise kasvatuse õpetaja

KIRJUTA KIRJAND OMA TULEVIKUST!

SA Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus kuulutab välja järjekordse noorte kirjandivõistluse teemal „Tulevik ja karjäär“. Korraldajate eesmärk on suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisusele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Kuuendat korda toimuvast konkursist on oodatud osa võtma kõik gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilased ning 2007/2008.  õ.-a. kooli lõpetanud noored.
Võistlustöö täpsema pealkirja saab autor sõnastada vabal valikul või valida Euroopa Sotsiaalfondi toetatud kirjandivõistluse koduleheküljelt aadressil: www.rajaleidja.ee/kirjand, samast saab täpsemalt lugeda ka võistluse tingimustest.
Võistlustööks sobib arutlev kirjand, kuid välistatud pole ka muus vormis proosa¬kirjutised.

Hinnatakse eelkõige kirjandi sisukust, loogilist arutluskäiku, isikupärast lähenemist ja ladusat keelekasutust, samuti võimet oma ideid selgelt ning veenvalt esitada. Võistlustöö tuleb esitada eesti keeles.
Kirjandivõistluse žüriisse kuuluvad Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed.
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 9. november 2008.
Kirjand saata e-posti aadressil kirjand@innove.ee märgusõnaga „Kirjand“.
Kindlasti lisada järgmised kontaktandmed:
- nimi ja perekonnanimi (soovi korral varjunimi)
- kool, kus õpid (või lõpetasid käesoleval aastal) ja klass, kursus või vanus
- kontakttelefon
- e-posti või tavaposti aadress
- juhendaja nimi (juhendaja olemasolu korral)
Hindamiskomisjonil on õigus vastava taseme tööde puudumisel kohti mitte välja anda või auhindu ümber jagada.
E-posti võimaluse puudumisel võib töö saata aadressile: Sihtasutus Innove/Karjäärinõustamise Teabekeskus, Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
Täpsem info: www.rajaleidja.ee/kirjand.

Auhinnad: kirjandivõistluse peasponsor on Sampo Pank, kes kutsub üles noori juba täna mõtlema oma homsetele valikutele. Sampo Pank paneb võitjale välja sülearvuti. Lisaks toetab ajaleht Eesti Ekspress I – III koha omanikke pooleaastase tellimusega. Parima kirjandikirjutaja juhendajale on Äripäeva poolt välja pandud pooleaastane tellimus. Samuti annab Äripäev kõigile kirjandivõistlusel osalejatele võimaluse tellida tasuta kolm nädalat Äripäeva. Kolmkümmend parimat kirjutajat saavad tasuta sissepääsu infomessile Teeviit 2008. Võitjaid autasustatakse infomessi Teeviit avamisel 4.detsembril 2008 Tallinnas.

Lisainfo:
Tel: 6998 517
E-post: kristi.koort@innove.ee
Kristi Koort, kirjandivõistluse korraldaja

 

ILUSAT VAHEAEGA!

KOHTUME KOOLIS 3. NOVEMBRIL.