KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 15.10     09.45     4. – 6. kl aritmeetikavõistlus
                   14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Tehnikanõukogu koosolek
                   15.00     Rahvastepallivõistlused 5. – 6. kl P
                   16.00     Nõukoja koosolek

N 16.10     16.00     Gümnaasiumi mälumängu II voor
                   14.30     MK Kooli TOP

R 17.10     Kreedo laululaager

L 18.10     Kreedo laululaager

E 20.10     10.45     Klassivanemate koosolekud
                   11.00     Kohtumine kirjanik  Wimbergiga 8. ja 9.  klassidele aulas
                   19.00     Hoolekogu

T 21.10     09.00     SA juhatuse koosolek
                   16.00     Õpilasesinduse koosolek

K 22.10     10.45     Tutntud inimene raamatukogus laenutusleti taga
                   14.00     Direktsiooni koosolek
                   16.00    Veerandihinded väljas

N 23.10     15.30     Õppenõukogu
                   16.00     Põhikooli rekordite püstitamine

R 24.10     Projektõppepäev (eriplaan)
                   Geograafiaolümpiaadi  eelvoor KVKs

SISEKONTROLL

Õppetöö 12. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 15. okt. Virve Lõbus: Olulised asjad
N 16. okt. Direktsiooni info
R 17. okt. Alli Kallaste: Muusikarõõmust
E 20. okt. Viljar Aro: Elust meie ümber
T 21. okt. Sirje Ess: Heder
 

JUHTKOND TÄNAB

Võõrkeelte ainekomisjon – huvitavate ja sisukate prantsuse keele päevade eest
Kehalise kasvatuse õpetajad – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest jooksukrossiks

4. – 6. KLASSIDE ARITMEETIKAVÕISTLUSEST

Kolme vooru kokkuvõttes on klasside järjestus järgmine:

Individuaalarvestuses on järjestus järgmine:

Seekord olid neljandate klasside õpilastest parimad:
Taavi Kuuseok (4a), Sten Vaher (4a), Karita Süld (4b), Mari Kolk (4a), Reet Koppel (4a) ja Kerli Aksalu (4a).

Linda Kuuseok, matemaatikaõpetaja

10. – 12. KLASSIDE ARITMEETIKAKONKURSI
3. VOORUST

Osalejaid oli seekord 40. Parimad olid Tauri Arnus 10c 34, Joosep Tõnus 11c 34, Peeter Saartok 10c 33, Raigo Rätsep 11c 33, Karli Kontkar 10c 31, Heidi Raimla 10a 30, Liisa Saaremäel 10c 30, Marten Tarkin 10c 30, Piret Saar 11b 29, Joel Jakob Koel 7b 28.

 Kolme vooru järel juhivad Raigo Rätsep 11c 102, Tauri Arnus 10c 99, Raimo Armus 11c 98, Peeter Saartok 10c 92, Karl Kontkar 10c 91, Piret Saar 11b 88.

Põhikooli parimad on Oskar Vevers 8b 65, Indrek Viires 7a 53, Joel Jakob Koel 7b 51.

Klassidest juhivad gümnaasiumis 11c 287, 10c 282, 10a 218  ja põhikoolis 8b 133, 7a 120, 7b 109. Ees on viimane voor. Lõplik paremusjärjestus selgub pärast halvima vooru mahaarvamist.

Viljar Aro, matemaatikaõpetaja

“LOEB, MIDA LOED”

Raamatukogupäevad  20. – 30. oktoober 2008

Lähenemas on järjekordsed raamatukogupäevad. Oleme teoks tegemas ideid ja mõtteid – ikka selleks, et meie lugeja täna ja ka homme oma tee raamatukokku leiaks.

Nendel päevadel näidatakse kogu Eestis meie raamatukogusid kõige paremast küljest, tutvustatakse meie võimalusi e-ajastul, reklaamitakse meie hoidlate väärtusi, viiakse lugejad kokku raamatu autoriga jne.

Sünnist saati asume eneselegi märkamatult üles ehitama oma keha ja vaimu. Oleme ammu mõistnud vajadust kanda pidevalt hoolt iseenese füüsilise vormi eest – hindame ökotoitu, tungleme tervisekeskustes.

Lõpuks oleme märganud ohutuld, mis suunab meid sama hoolikalt tegelema vaimse vormiga. Oleme aru saanud, et lugemine ei ole pelgalt teabe omandamise või meelelahutuse üks paljudest, hõlpsasti asendatavatest viisidest.

Lugemine on mõistuse vaimne treening, lugemisvara kujundab inimese mõtteid ja annab oskuse neid väljendada.

Raamatukogu kui mõistuse tervisekeskuse roll on muutumas üha olulisemaks. Raamatukoguhoidjalt oodatakse vaimset vormisolekut, head treeningvahendite valikut, oskuslikku juhendamist. Me oleme valmis, avame uksed ja võtame vastu kõik, kes on juba taibanud: LOEB, MIDA LOED.

Kutsugem tänavu 22. oktoobril raamatukokku inimesed, kes on seatud meie elu juhtima – maavanemad, linnapead, vallavanemad, omavalitsuste esindajad.

Paludes neid istuda meie endi asemele laenutusleti taha, näitame neile meie töö köögipoolt ning anname neile võimaluse sel päeval suhelda lugejaga nii nagu raamatukogutöötajad aastaringselt teevad.

Soovime, et lugeja kuulab sel päeval omakandi prominendi lugemissoovitusi, -eelistusi,

-elamusi. Ehk saab lugejagi oma mõtte edasi antud inimesele, kelle jutule ta muidu ei söandaks minnagi. Ja ehk leiab kinnitust see, et tõepoolest loeb, mida loed.

Pangem päeva nimeks “Tuntud inimene raamatukogus”. Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus on võimalus kohtuda “Tuntud inimesega” laenutusleti taga 22. oktoobril alates kell 10.45

Kirjanik Wimbergiga kohtumine toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumi aulas 8. ja 9. klassidele 20. oktoobril kell 11.00

Olete kõik teretulnud!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

RAAMATUKOGU TEATAB!

Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus on võimalus kohtuda linnapea Urve Tiidusega laenusleti taga 22. oktoobril alates kell 10.45
NB! Raamatukogupäevadest pikemalt saab lugeda raamatukogu ajaveebist http://sygrmtk.blogspot.com/

***

SÜG-i raamatukogu tänab pr. Heidi-Ingrid Maaroosi raamatu "20 aastat Helicobacter pylori uuringud Eestis" eest. Loodame, et gümnaasiumi õpilased, kes tegelevad uurimistöödega, saavad raamatust palju infot oma teadmiste täiendamiseks. Raamatuga saate tutvuda raamatukogus

***

Alates 8. oktoobrist on kooliraamatukogus võimalik uue õpilaspiletiga laenutada. Raamatu tagastamisel ei ole kaart vajalik.
NB! Raamatute kojulaenutustähtaeg on endiselt 21 päeva.
Õpikud – 1 õppeaasta, ajakirjad – 1 nädal.
Palun hoiame tähtaegadest kinni!
Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

PRANTSUSMAA PÄEVAD SÜG-i MOODI

Võõrkeelte ainekomisjoni eestvedamisel olid meie koolis 30. septembril ja 1. oktoobril päevad, mis tutvustasid lähemalt Prantsusmaad. Tore oli teisipäeva hommikul tulla koolimajja, kus kõikidel ustel võtsid inimesi vastu prantsusekeelsed sildid. Nende päevade raames oli võimalik osa saada mitmetest ettevõtmistest.
I korrusel olid üles pandud Prantsusmaad tutvustavad stendid ja näitus prantsuse suveniiridest, õpikutest ja ilukirjandusest. Suur aitäh kõigile, kes aitasid kaasa vitriinide täitumisele, aitäh ka õpetaja Merle Mandrele kaunilt kujundatud Prantsusmaad tutvustavate kaartide eest! Õpetajate eestvedamisel toimus koolis esmakordselt  prantsusekeelne karaoke, kus üles astusid A, B ja C klasside ühendkoorid. Üks igati vahva ja meeleolukas vahetunniüritus oli!

Hetki karaokelt

11c klassi õpilased õpetaja Elle Tasa eestvedamisel esitasid 12a ja 10c klassile inglisekeelseid ettekandeid prantsuse kunstnikest. Kahel päeval vaadati kooli aulas Pariisi tutvustavat filmi.

Loomulikult toimus ka 24-tunnine Prantsusmaa- teemaline viktoriin, millest võttis osa 22 klassi ning mille üldvõitjaks 19,5 punktiga tuli 12c klassi võistkond. 19 punkti teenis oma teadmiste eest 3 klassi – 4a, 4b, ja 7b klass. Palju õnne võitjatele! Vahetundides sai kuulata prantsusekeelseid laule ja nautida prantsusekeelse menüüga toite.

Aitäh kõigile, kes aitasid kaasa nende päevade õnnestumisele, eriline tänu kuulub Prantsuse Kultuurikeskusele Tallinnas.

 

Ja kohtumiseni aasta pärast Saksamaa päevadel!

Diana Õun, võõrkeelte ainekomisjoni esimees

 „MA ŠÖÖN ŠU ÄÄ!“

Ma usun, et mitte igas tavakoolis ei õpetata prantsuse keelt ja kindlasti ei ole igas tavakoolis selle keele õpetajaid kolm. Meil aga on õnn ja rõõm õppida ebatavalises koolis, kus prantsuse keelt on küll ja rohkemgi. Samuti on meie kool ebatavaline õpetajate rahvusvahelisuse poolest, ka üks kolmest prantsuse keele õpetajast ei ole eestlane. Tema nimi on Philippe Hache ja kohe saame temaga ka veidi tuttavamaks.

Philippe Hache sündis Prantsusmaal. Ta on õppinud järgmistes koolides: Université Charles de Gaulle (Prantsusmaa) ja Trinity College Dublin (Iirimaa). Ta on õpetajana töötanud nii Poolas Teacher Training College´is  (õpetajate kool), kui Tallinnas Inglise Kolledžis. Tartu Descartes’ lütseumis ning koguni Tartu Ülikoolis.

Õpetada Philippe Hachele meeldib, kuna talle meeldib näha progressi, talle meeldib töötada motiveeritud õpilastega.

Saaremaale tuli Philippe kaks aastat tagasi, soovides saada saarel elamise kogemust. Siiani meeldib talle siin väga.

Oma hobidena toob ta välja Balti riikide ajaloo uurimise, antikvariaadist vanade raamatute leidmise ning oma kassidega mängimise. Oma lemmikraamatuks peab ta „Education européenne".

Küsimusele, kas eestlased on kiired õppijad, vastas ta, et talle ei meeldi üldistada ning harjutamine teeb meistriks.

Kui tahtsin teada, kas Philippe Hache’l on veel midagi lisada , ütles ta vaid naeratades: „Ma šöön šu ää“.

Ma usun, et uus nägu kaugelt maalt toob vaheldust nii õpetajate kui ka õpilaste igapäevaellu. Philippe tundub tore mees ja hea õpetaja olevat, kahju ainult, et teda nii väheseks ajaks on. Ta õpetab ju meie koolis vaid 12. klasside õpilasi ning teda on võimalik kohata ainult teisipäevastel päevadel. Loodame, ta talle meie kool meeldib ning ta peatub meie juures pikemalt.

Reet Sillavee
 

LOODUSAINETE ÕPETAJAD ÕPPISID, ÕPETASID...
JA SÕID PÄHKLAS KALA

Bioloogia ja keemia ainekava näeb ette mitmesuguseid praktilisi töid. Neid on vaja nii aine põhjalikumaks omastamiseks kui ka tunni huvitavamaks tegemiseks. Sellel sügisel tuli maakonna loodusainete õpetajatel mõte korraldada metoodikapäev, kus saaks üle korrata, kuidas peaks toimuma üks õige kala lahkamine ja kuidas läbi viia veeanalüüse.

Pärast kokkuleppe saamist Pähkla kalapüügi korraldaja Rainer Maripuuga võis ettevõtmisega pihta hakata.

Õpetaja Mart Mölderi humoorika ja eht- kalameheliku jutu taustal sai kõigi reeglite järgi lahatud üks korraliku suurusega vikerforell. Kohalviibijad said mitmeid väga vajalikke näpunäiteid, millises järjekorras ja kuidas peab kala lõikamist läbi viima. Tutvuti ka selliste elunditega, mida tavalises kooliõpikus ei esine ja mida perenaisedki tavalisel kalarookimisel eriti tähele ei pane.

Pärast väga muljetavaldavat näitlikku õppetundi oli võimalik oma kätt proovida ka selle päeva „õpilastel“. Seda ka tehti. Tundus, et õpetaja oli olnud tasemel, sest töö sujus hästi. Viimase kala puhastas juba peremees ise, siin nägime ehtkulinaarset toimingut.

Kuni puhastatud kalad ahjus praadisid, sai tegelda veeanalüüsiga. Keemiaõpetaja Raili Tamme poolt näidatud katsetega tõestati veest mitmesuguseid ioone. Nii oli võimalik mitu praktilist toimingut ühes paigas kenasti ühendada.

Õhtupoolik Pähklas oli huvitav, õpetlik ja kosutav. Mitut erinevat moodi küpsetatud kala maitses hästi. Nii mõnigi arvas, et siia tasub veel tagasi tulla.

Oleme tänulikud Rainer Maripuule vastutulelikkuse eest. Otsustati, et taolisi praktilisi töid võiks edaspidigi korraldada.

Inge Vahter, bioloogiaõpetaja

ISIC KAARTIDE KASUTAMISE JA ASENDAMISE KORD

• ISIC SCHOLAR rahvusvaheline õpilaspilet on enam kui 100 riigis õpilase staatust tõestav dokument, mille väljastamise ainuõigus Eesti Vabariigis kuulub MTÜ-le Eesti Üliõpilaskondade Liit.
• Saaremaa Ühisgümnaasium võtab nimetatud kaardid 2008. aasta 1. oktoobrist alates kasutusele õpilaspiletina ning kaardipõhisele teenindamisele lähevad üle söökla ja raamatukogu. Kaardid väljastab kooli sekretär omanikele allkirja vastu.
• ISIC tavakaart väljastatakse õpilastele ja personalile tasuta. Kaardi väljastamiseks loetakse nii kaardi esmast väljastamist kui ka kehtivusaja lõppedes uue kaardi vastu vahetamist.
• Õpilastele on kaardi kehtivusaeg 1 aasta ja selle tähtaja möödudes väljastatakse neile uus kaart. Õpetajakaardi kehtivus on võrdne õpilaskaardi kehtivusega, s.o 1 aasta, personalikaart kehtib 5 aastat. Pildid uute õpilaskaartide väljaandmiseks võetakse olemasolevast andmebaasist. Uued pildid tehakse I, IV; VII ja X klassi alustavatele õpilastele.
• Kaardi kaotamisest on kaardiomanik kohustatud viivitamatult teatama kooli sekretärile ning seejärel tunnistatakse kaart kehtetuks  ja deaktiveeritakse.
• Asenduskaart väljastatakse, kui kaart on kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatu. Asenduskaardi väljastamine õpilasele maksab 75 krooni, personalile 99 krooni. Vastavalt lepingule maksab selle 75 või 99 krooni kinni kaardiomanik. Asenduskaart väljastatakse 5 tööpäeva jooksul. Kaardita õpilast või töötajat teenindatakse sel perioodil külaliskaardiga.
• Uute kaartide väljastamiseks tuleb vana kaart tagastada, st, et õppeaasta algul antakse uus kaart välja eelmise, tagastatud kaardi vastu. Vana kaart deaktiveeritakse ja uus aktiveeritakse. Kui vana kaart jääb 1 kuu jooksul tagastamata, peab kaardiomanik maksma asenduskaardi väljastamisega võrdse 75 krooni.
• Tehnilise veaga kaardid vahetab garantiiaja  (15 kuud) jooksul oma kulul välja Eesti Üliõpilaskondade Liit.
• Kaartide väljaandmise, tellimise ja kasutamise kord õhineb SÜG Sihtasutuse, MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Koolisüsteemide OÜ vahelisele konfidentsiaalsele lepingule. Kaartide väljaandmise kord on nähtav veebikeskkonnas www.minukool.ee
• Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaspilet on rahvusvaheline õpilaspilet, millele kehtivad kõik ISIC SCHOLAR kaardi soodustused.

TOITLUSTAMISE KORD SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMIS

1. Toitlustamisega tegeleb SÜG Sihtasutuse söökla “SYGla”, kes pakub oma teenust õpilastele, kooli ja sihtasutuse töötajatele ning kõigile teistele  klientidele.
2. Õppeperioodil 1. septembrist 31. maini on “SYGla” avatud esmaspäevast neljapäevani kell 9.00 – 16.00, reedeti 9 – 15, laupäeviti ja pühapäeviti suletud.
3. Suveperioodil 1. juunist 31. augustini on „SYGla” avatud esmaspäevast reedeni kell 8 – 14, laupäeval ja pühapäeval hosteli klientide hommikusöökideks kell 8 – 10.  
4. Kell 18.00 – 19.00 toitlustatakse õpilaskodu elanikke. Söökla paneb ettetellinutele toidu soojakappi ja sööklasse laseb sööjad sisse turvatöötaja või teda asendav SÜG Sihtasutuse töötaja.
5. Söögivahetunnid on järgmised: I – IV klass kell 10.45, V – IX klass kell 11.45, X – XII klass kell 12.45. Mõjuvatel põhjustel (söögivahetund satub kahe kehalise kasvatuse tunni vahele vms) võib sööma minna ka muudel aegadel. Samuti saab kokkuleppel õpetajatega söögivahetundi pikendada või süüa pärast eespoolnimetatud söögiaegu.
6. I, II ja III klassile kaetakse päevamenüü laudadele,  IV - XII klass tõstab päevaprae iseteenindusletist ise.
7. Päevapraadi, -suppi ja –magustoitu söövad IV – XII klassi õpilased sisenevad söökla iseteenindustsooni läbi pöördvärava, kasutades selleks õpilaspiletit. 13-kroonise päevasumma eest saavad nad võtta ühe võimalusena päevaprae, teise võimalusena supi ja magustoidu.
8. Piima pakutakse õpilastele tasuta.
9. Kui õpilaspilet on koju ununenud, kadunud vms, siis läheb õpilane kassajärjekorda, küsib kassast kaardita sööjate vihiku ja laseb kassapidajal end kaardita sööjana kirja panna. Seejärel saab ta minna iseteenindusletist sööki võtma.
10. Õpilasel on õigus ja võimalus käia söömas ka rohkem kui üks kord päevas.
11. Arveldamine toimub järgmiselt:
    kuu viimase söögipäeva lõpus liidetakse kokku kuu söögikorrad ja korrutatakse see 13-kroonise päevatasuga. Saadud kuu kogusumma ulatuses esitatakse arved X – XII klassi õpilastele, õpetajatele ja töötajatele. IV – IX klassi õpilaste puhul lahutatakse kuu  kogusummast kuu söögipäevade riigi poolt kaetud maksumus (toidupäevade arv korrutatud 13 krooniga) ning saadud vahe on esitatava arve summa.
12. Lisaks päevamenüüle pakub “SYGla” muid roogasid, pagari- ja kondiitritooteid, jooke ja maiustusi, mida müüakse kõigile klientidele sularaha või kaardimakse eest.  Kallimad, nn letipraed on müügil alates kella 12-st
13. Toidunõud ja söögiriistad toob sööja ise nõudepesusse ja sorteerib need õigetesse korvidesse.

PADJAKINO OOTAB!!

Kuressaare Padjakino on projekt, mis valminud pealinnas populaarse TTÜ Kino ja Kultuuriklubi Patarei toel. Meie poolt korraldatavad filmiseansid toimuvad esmaspäeva õhtuti kl. 20.00 Rootsi 7 II korruse saalis. Pilet 40.-/25.- (ISIC). Kodulehekülg: www.kino.ttu.ee.

Eelkõige püüame keskenduda eesti värskematele linateostele. Meie eesmärgiks on raputada kinolised välja rutiinsest argipäevast, panna proovile nende tolerantsus ning näidata teistsuguseid vaateid elule.

Juba on näidatud filme „Sekes ja surm“ ning „Taarka“. Järgmisena linastub „Teisel pool“.

Värskelt valminud Eesti ja Prantsusmaa koostöös valminud lühimängufilm “TEISEL POOL” – 52-minutilist filmi võiks nimetada üheks pikimaks lühifilmiks. Totalitaarses režiimis elava mehe Victori üksluistelu raputab imelik sõnum sõbratarilt, keda ta arvas kadunud olevat. Ankel õnnestus põgeneda vabasse riiki ja ta veenab meest endaga võimalikult kiiresti ühinema. Victor hakkab unistama teistsugusest maailmast ning otsustab kahtlustest hoolimata samuti põgeneda. Algab teekond, mis on täis lõkse ja kus igasugune temapoolne normiväline käitumine võib kaasa tuua hävingu. Režissöör ja stsenarist: Samuel Jaquemin. Peaosa mängib Prantsuse näitleja Bruno Paviot. Filmis teevad kaasa mitmed tuntud Eesti näitlejad: Tambet Tuisk, Raivo E. Tamm, Egon Nuter, Kristjan Sarv, Taavi Eelmaa, Margus Prangel ja Ivo Uukkivi. Film on juba valitud Dijonis Burgundia festivali võistlusprogrammi oktoobris.

KONVERENTSI KUTSE

Kuressaare Lastekaitse Ühing kutsub Teid  konverentsile „MINA OLEN SÕLTUVUSVABA“ 31. oktoober 2008. a kell 11.00 – 16.00
 
Konverents toimub Kuressaare Kultuurikeskuses Tallinna tn 6, Kuressaare.
Sihtgrupp: noored, lapsevanemad, noorte ja peredega tegelevad spetsialistid.

AJAKAVA:
10.45 – 11.00  Kohvilaud ja registreerimine
11.00 – 11.10 Avasõnad Urve Tiidus, Kuressaare linnapea
11.15 – 12.10  „Sõltuvusprobleemidega lapsed“ Erki Korp, Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja
12.15 – 12.40 „Noored ja kuritegevus“ Aare Allik,  Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar
12.45 – 13.30 „Lähisuhte vägivald“ Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaik
13.30 – 14.00 – KOHVILAUD
14.00 – 14.25 „Noored ja sõltuvusained“ Veigo Väli, Kriminaalosakonna Kuressaare kriminaaltalituse komissar
14.30 – 15.00 „Jonathan Austraaliast“ Sulev Keedus,  filmi autor
15.00 – 15.30 „Tugisüsteemid Kuressaare linnas“  Helle Kahm, lastekaitse spetsialist Kuressaare Linnavalitsus
15.30 – 16.00 Kokkuvõtted ja lõpetamine

Info ja registreerimine: lastekaitse@kuressaare.ee

HEAD SÕBRAD

Parim viis inimese tänamiseks on tema esile tõstmine ja “aitäh” ütlemine. Kutsume Teid vaatama enda ümber ringi. Oskama näha ja tähele panna oma lähedaste, sõprade ning kaasõpilaste tegusid. Kui Te tunnete õpilasi, kes on oma kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks teinud omal initsiatiivil tegusid, mis väärivad üldsuse tähelepanu ja tänu siis kirjutage meile oma valla, linna või maakonna „Headest Eeskujudest” üks lugu. Konkursi võitjale on välja pandud “Hea Eeskuju” stipendium. Stipendium on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks -  õpingute alustamiseks ülikoolis või kõrgkoolis või täiendõppeks  huvikoolides. Fondi suurus on 20 000.- krooni ning see makstakse välja igakuiste toetustena 9 kuu vältel. Hea Eeskuju konkursi patrooniks on Riigikogu esimees proua Ene Ergma, kes on pälvinud lastesõbra auhinna ning toetanud läbi oma ametiaegade noori. Kandidaatide hulgast valib ühe noore välja žürii. Noor pälvib lisaks stipendiumile veel Hea Eeskuju kuju. Lisaks saavad viis erilist Head Eeskuju veel tasuta kursuse Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemias. Samuti anname välja mitmeid eritunnustusi näiteks on Teil kui kandidaadi esitajal võimalus võita tasuta pääse noortekonverentsile Lahe Koolipäev 2008.
“Hea Eeskuju” kandidaatide esitamine on lihtne: Pane kirja kandidaadi lugu ning põhjused, miks on just see noor “Hea Eeskuju” tiitlit väärt. Näpunäiteid ja lisainfot, kuidas lugu kirjutada leiad www.noortekonverents.ee, kus saad ka loo konkursile esitada. Konkurssi auhinna gala toimub Pärnu Noortekonverentsi raames 27. novembril Pärnu Kontserdimajas. Meie kiires maailmas mõtlevad inimesed tihti vaid oma edule ja unustavad teised sootuks. Aitäh, et Sina oled teistsugune - oskad näha, hoolida ja oma lähedasi tunnustada.

Merilin Piipuu korraldusmeeskonnast