Juba ei-tea-mitmendat aastat järjest algas taas mälumängude sari. Nagu tavaks, gümnaasium "mälutab" esimesel poolaastal ja põhikool teisel. Nii toimuski möödunud neljapäeval gümnaasiumi mälumängu I voor.
Punktid jaotusid järgmiselt:
|
I koht |
11c 12p |
|
II – IV koht – |
10a, 10c, 12c 11p |
|
V koht – |
12a 10p |
|
VI – VII koht – |
11a, 12b 9p |
|
VIII koht – |
10b 8p |
|
IX koht – |
11b 7p |
<>Kohtumiseni II voorus!>
<>>
<>Triino Lest, huvijuht
>
Osalejaid oli 50. Esiotsa mahtusid Mihkel Lember 10c 38, Raigo Rätsep 11c 37, Robert Valge 12c 36, Raimo Armus 11c 35, Joosep Tõnus 11c 35, Tauri Arnus 10c 34, Henri Viik 11c 34. Parim põhikooli õpilane oli üldjärjestuse kahekümnes – Oskar Vevers 8b 27. Klassidest juhivad 11c 107, 10c 103, 12c
97. Põhikooli parimad on 8a 62, 8b 61, 7a 44. Esimeses voorus ei osalenud 7b, 9a, 9b ja 11a. Ees ootavad põnevad kolm vooru. Veel ei ole hilja ühineda, sest arvesse lähevad kolm parimat vooru. Võistlus läheb ka klassidevahelise võistluse arvestusse.
Juba kolmandat aastat korraldab MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks konverentsisarja, mis on suunatud ettevõtlushuvilistele noortele. Sel aastal toimuvad üritused kolmes linnas: 6.oktoobril esmakordselt Pärnus, 7. oktoobril Tartus, 8. oktoobril Tallinnas. Lisaks toimub 25. oktoobril Hotell Euroopas ettevõtluseteemaline seminar. Konverentsid hõlmavad endas ettekandeid, diskussioone ning väga põnevaid vahepalasid korraldajate ja moderaatori poolt.
Üritustel esinevad teiste hulgas Peep Vain, Kristiina Ojuland, Aivar Haller, Targa Tolmu looja Jaanus Tamm, Egeeni asutaja Kalev Kask, õpilasfirmaga alustanud Sten Saar ja rahvusvahelisel turul tegutsevad ettevõtjad. Tule ja saa uusi teadmisi, tutvusi ning motivatsiooni tegemaks suuri asju!
Üritused toimuvad:
* 6. okoobril Pärnus hotellis Strand konverents „Alustades väikeettevõtjana“Kindlasti huvitab paljusid praeguseid koolijütse ja õpetajaid meie vilistlaste käekäik ja ikka uuritakse, kuhu üks või teine tore eksõpilane edasi haridust omandama on läinud. On hea meel avaldada lühitutvustus Liina Vanemast ning tema muljeid koolis veedetud 12st aastast.
Hetkel õpib Liina Kuressaare Ametikoolis, sellepärast et, „häbi küll tunnistada, kuid mul ei olnud õrna aimu ka, mida edasi õppima minna tahaksin“. Lihtsalt kusagile suvalisse (halvimail juhul veel tasulisse) kooli suvalist asja õppima minna tundus ebapraktiline. Samas ei tahtnud ta ka lihtsalt niisama aastat n-ö „vahele jätta”. Siis kuulis neiu, et meie oma linna koolis saab õppida väikeettevõtlust, mis kestab kestab täpselt ühe aasta. „Otsustasingi aasta seal õppida, lootes, et ehk saab mulle selle aja sees selgeks, mida järgmisel aastal õppima minna. Ülikoolis tahan kohe päris kindlasti kunagi õppida. Aga lõppkokkuvõttes – kellele ei meeldiks 2 aastat järjest kooli lõpetada?!“ räägib Liina.

Lemmikud
Lemmikkoht
koolis – kogu kool ju! Aga kui niimoodi eraldi võtta,
siis võib-olla söökla, sestseal tohtis alati
süüa, seal oli kohviautomaat ja alati palju tuttavaid !
Lemmiksööki koolis ei oska öelda, aga kui kõht mõnikord ikka väga tühi oli, olid kõik toidud head!
Lemmiktund oli ajalugu, sest õpetaja Oopkaup oskas tihti selle tunni nii huvitavaks teha, et 45 minuti asemel tundus klassis oldud ajaks hoopis 10 minutit.
Lemmikõpetaja kohta nii palju, et kuigi kõik õpetajad olid omaette erilised ja toredad ja meeldejäävad, siiski lemmikõpetaja oli Sirje Kreisman. „Ma arvan, et siia pole mingisugust põhjendust vaja, sest kes temaga vähegi kokku puutunud on, teavad, millest ma räägin!“
Lemmiktraditsioon koolis on päris kindlasti kabaree. Nende proovide, muude ettevalmistuste ja esinemiste käigus sai terve lend (koos õpetajatega) ühtsemaks.
Kui saaksid aega tagasi kerida, mida oleksid kooliajal teisiti teinud?
Päris ausalt, kuigi tegelikult idee poolest oleksin võinud vahest rohkem õppida, mõne õpetaja ja klassikaaslasega mingitel hetkedel paremini käituda, vähem poppi teha jne.. ,ma ei teeks praegu mitte midagi teistmoodi, mis nende 12 aasta jooksul tegin!
Kas oleksid tahtnud kuuluda SÜG-i õpilasesindusse?
Ma arvan, et see ei oleks olnud päris minu jaoks, aga nende tegevust austan väga.
Mis on sinu ilu ja positiivsuse valemiks?
Mul on maailma parim ema, vanavanemad ja sõbrad!
Mida muudaksid SÜG-is?
Ei oskaks mitte midagi selle kooli juures muuta, kõik meeldis, kõigega olin rahul.. ja seda tõesti liialdamata. Patrioot olen.
Milliseks õpilaseks end pead?
Pean ennast täiesti tavaliseks õpilaseks, kes tegi kõike piisavalt – õppis, võttis üritustest osa ja tegi vahel natuke pättust.
Mida õpetas SÜG Sulle kõige rohkem?
Ma ei oskagi kohe niimoodi öelda, sest nende 12 aasta jooksul õppisin ma kindlasti igalt poolt tohutult palju uut ja huvitavat. Igatsen SÜG-i juures kõike … praegu järele mõeldes – isegi matemaatikatunde igatsen taga.
Mida ütled praegustele abiturientidele?
Minu teada võivad SÜG-i abituriendid oma kooli igal ajal külastada ja tulevikku ei ole mõtet karta, sest suuri asju seal ajas kaugel ei saa niikuinii muuta ja kõik ülejäänu on juba kõik meie endi teha ja otsustada.“
Anna Põld
Reedel, 19. septembril toimus meie koolis Jukude ristimine, mida tegid kallid Juhanid. Tervituslause oli täpselt sama nagu iga päev: „Terve üle mitme maa ja mere teletupsud toovad tere!“ Õhtut alustasime vahva teletupsudiskoga. Saime tantsida nii kui Teletupsud, oli meil terve õhtu täis põnevaid mänge ja ülesandeid. Proovile pandi ka klassi ühistöö. Nimelt pidi andma pölvede abil väikest mängulooma teineteisele, kuni loomake tagasi algusesse jöuab. Kõik klassid said selle ülesandega päris hästi hakkama. Lisaks sõbralikele ja armsatele mängudele oli ka toore liha suust-suhu kandmine, kuid jõudes poole saali peale, pidi tegema pääsukese – mis paljudel eriti korrektsena välja ei tulnud, aga peaasi, et nalja sai.

Loomulikult kõige eredama mälestuse jättis mäng, kus klassiõde/-vend oli teatepulk. Klassikaaslast võis võtta sülle või selga, küll aga tähtis oli see, et kõik tervena kohale jõuaksid. Sellest mängust ei puudunud ei nali ega kukkumine. Veel oli mängudeks suusatamine ning saalihokikepiga tennise palli lükkamine. Selle mängu miinuseks oli see, et suusad kippusid jalast ära kaduma. Nii nagu tavaks, olid armsad Juhanid valmistanud meile ülihea „maiustuse“, mille koostisest ärme parem räägi... Siinkohal täname, et Te meile saiaampsu peale andsite! Ette oli valmistatud ka vanne, mida pidime ühe põlve peal, käsi südamel, lausuma... Me kõik ka täidame seda, sest mis lubatud, see LUBATUD! Mängud mängitud, „maius“ söödud, palju naerdud, tantsitud, vanne vannutud ja näod guaššvärviga ära märgistatud, saame väita, et oleme täieõiguslikud Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistid. Aitäh, kallid Juhanid!
Kõigi Jukude nimel Liina Rüütel
27. septembri hommikul kell 9.30, kui kaasõpilased alles enda tekki kaisutasid, asus 9B teele lääne poole. Minek oli Vilsandi saarele.
Mitte Viljandi, vaid Vilsandi!
Teadupärast asub see 9 km² suurune saar Kihelkonna vallas ning kuigi elanike nimistus on 25 nime, elab aastaringselt seal vaid kolm inimest, nende hulgas kuulus saarevaht Jaan Tätte. Vilsandi kuulub Vilsandi Rahvusparki ja saarel asub lennu- ja laevaliiklusele tähtis ilmajaam.
Mis eesmärgiga oli seal põhikooli abiturient?
9B viis sinna klassijuhataja loodud projekt, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Juhendajatena olid kaasas õpetaja Inge Vahter ning Anne Teigamägi, kes mängisid nimetatud projekti juures ülisuurt ja -tähtsat rolli. Eesmärk oli õppida tundma Vilsandi loodust ja läbi viia katseid, mis seotud keskkonnakeemiaga. Hoolimata pingutusest, ei saadud tulega kirjutada maja liigse niiskuse tõttu. Hõbedat kah seekord ei saadud, sest ükski õpilane ei kasutanud katse juures naturaalset glükoosiallikat (nagu õun), vaid mindi ikka lihtsama vastupanu teed ning jäädi truuks Coca-Colale, mis, nagu välja tuli, ei osutanud vähimatki abi.
Saarel kohtusime põgusalt ka Jaan Tättega, kes rääkis meile oma veemõõtmistest, mida ta ise võrdles vees solberdamisega, mida vist kõik lapsepõlves teinud on. Ühtlasi kõneles saarevaht sellest, et tegeldakse ka varise uuringutega, mida viib läbi Kadriann Saar. Ilmavaatlustest rääkis lähemalt Karl Teär, kes on üks kolmest püsielanikust Vilsandil.

Inge Vahter taimi õpetamas
<>
Laupäeva õhtul, kui tuul oli juba mõnusalt tõusnud, grillisime mere ääres head-paremat ning istusime seal päris pimedaski. Ööbisime saare keskel olevas bioloogiajaamas.

Õpilased võtsid reisi kui meeldivat koosviibimist enda klassikaaslastega, kellest mõnega viimane ühine kooliaasta käsil.
Janne Albert, Reet Igav