SÜG-Press

10. september 2008 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 203

ESMASPÄEVAST REEDENI

K 10.09     14.00 Direktsiooni koosolek
                   16.00 Metoodikanõukogu koosolek
                   16.00 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
E 15.09     10.45 Klassivanemate koosolekud
T 16.09      09.00 SA juhatuse koosolek
                   16.00 Õpilasesinduse koosolek
                   17.00 Matemaatika ainekomisjoni  koosolek
K 17.09     14.00 Direktsiooni koosolek
                   15.00 Tehnikanõukogu koosolek
                   16.00 Nõukoja koosolek
R 19.09     19.00 Jukude pidu
                   JO-LE-MI laululaager

JUHTKOND TÄNAB

Margit Mägi, Aime Metsmaa ja nende abilised – spordipäeva meeldiva korralduse eest

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 10. sept Rita Ilves: Undi draamafestival
N 11. sept Direktsiooni info
R 12. sept Merje Oopkaup: Ajaloolased Poolas
E 15. sept Viljar Aro: Elust meie ümber
T 16. sept Marju Niit: IB kool Senegalis

TEATED

Leitud pärliga kõrvarõngas. Kätte saab sekretäri käest.
***
Kreedo alustab oma proovidega kolmapäeval, 10.sept kell 19.00. Proovid toimuvad nagu aastaid juba: E ja K kell 19.00- 20.00. PÕHIKOOLI MEHISTUNUD HÄÄLTEGA NOORMEHED: kreedokad ootavad ka teid oma ridadesse laulma. Huvilistel palun tulla minuga kontakteeruma.
Mari Ausmees, muusikaõpetaja

KOOLIVORMI TELLIMISEST

Koolivormi saab veel tellida SAAREMAA KAUBAMAJAST kuni septembrikuu lõpuni. Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kirjatarvete kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel. 1. – 9. klassi õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.
 

SÜG-I MEDITSIINIKABINETI INFO

Kallid Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased, õpetajad, lapsevanemad! Alanud õppeaastal Teile kõigile jõudu, jaksu ja head tervist – soovib kooli meditsiinipersonal

Meil on teile edastada järgmist infot:

kooliarst Viigi Viil võtab vastu esmaspäeval ja neljapäeval kell 9.00 – 11.00, kooliõde Marianne Starikova võtab vastu igal tööpäe¬val kell 9.00 – 15.00, lõuna 12.00 –12.30

Sellel õppeaastal on vajalik käia korralises tervisekontrollis kooli meditsiinikabinetis järgmiste klasside õpilastel: 1., 3., 5., 7., 9. ja 12. klassid. Ülejäänud klasside riskirühmade õpilasi kontrollib vajadusel kooliõde. Alusta¬me 9. kl. läbivaatusega neljapäeval, 11. sept.

Kaitsesüste alustame oktoobris ja esmasena alustame 1. klasside õpilastega, kellel on vaja teha difteeria, läkaköha, teetanuse, lastehalva¬tuse revaktsineerimine. Lapsed saavad koju kirjad, millele ootame lapsevanema allkirja. Teiseks saavad 1995. a. sündinud lapsed kollatõvevastase vaktsineerimise. Jällegi on vajalik lapsevanema nõusolek, keeldumisel saadan vastava paberi lapsega koju.

Kõik tervisega seotud probleemid lahendame telefonil  45 24438

Marianne Starikova, SÜG-i kooliõde


GÜMNAASIUMIÕPILASTE TÖÖVIHIKUD!

10.-11. kl töövihikute raha tuleb kanda 30. septembriks SÜG Sihtasutuse pangaarvele 10220016710015 märgusõnaks: töövihik, summa…, õpilase nimi ja klass. Töövihikud jagab õpilastele kätte aineõpetaja õppetöö alguses.
Töövihikute eest tasuda järgmised summad:
10A: 266.-, B saksa keele õppijad 330.-
10B: 277.-, B saksa keele õppijad 318.-
10C: 277.-, B saksa keele õppijad 341.-
11A: 263.-, C prantsuse keele õppijad 364.-
11B: 217.-, C prantsuse keele õppijad 318.-
11C: 242.-, C prantsuse keele õppijad 343.-

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

LOODUSTEADUSTE ÕPETAJATE SEENELKÄIK

On esimese koolinädala reedene pärastlõuna. Kätte on jõudnud aeg, mil loodusteaduste ainekomisjon sõidab seenele. Seega – ei lasta end teiste poolt n-ö seenele saata, vaid minnakse ise metsa seeni otsima. Loodustea¬duste õpetajatel on sügisene seenelkäik üks tore traditsiooniline ettevõtmine juba aastaid.
Kella neljaks on kogu ainekomisjon ilusasti kogunenud ja nagu ikka on meiega vapper seeneline Kunnar – ilma temata ei ole ju seenelkäik õige mekiga. Üsna pea suundub kaks autotäit matkajaid Lihulinna poole. Ilm on ilus – peab ütlema, et üldjuhul ülevalt poolt looduse õpetajate ettevõtmisi väga soositakse. On lausa palav septembrikuu alguse kohta.
Lihulinn seenelisi eriti rikkalikult siiski ei rõõmusta. Midagi muidugi on: mitmeid pilvikuliike, kukeseeni, tatikaid, kitsemampleid, sekka mõni puravik ja kuuseriisikas.
Aga pole hullu midagi, nagu ikka on igal seenelisel oma kindlad seeneliigid, mida himustatakse, seega jagub kõigile. Kuigi kõik on läinud omapäi eri suunas, on tore äkitselt mõne põõsa juures omadega kohtuda. Loomulikult läheb jutt kooliasjade peale – ja nii mõnedki olulised asjad pannakse niimoodi koos seeni otsides edukalt paika.
Seente otsimise kõrval jääb aega ka ilusa sügislooduse vaatlemiseks: sihvakate mändide all on punetamas suured ja maitsvad pohlad, õitsev kanarbik koos kimalastega on omaette vaatepilt.

    
Pohlad                                      Vaskuss

Vahvaim leid on muidugi Kunnaril - suvisest soojusest ergas vaskuss, kellega saab päris lähedalt tutvust tehtud.
Kui kõik korvikesed on enam-vähem täis saanud ja sõit kodu poole juba lahti minemas,
tekib päevakorda omavaheline seente vahetus põhimõttel „mina sulle – sina mulle“. Näiteks ühe puraviku vastu on võimalik vahetada viis kuuseriisikat.

 
Seenelised


Seened

Aktiivsemad seeneretkest osavõtjad aga jõuavad õhtusel järelpeol lisaks aktuaalsetele kooliprobleemidele mõtiskleda koos veel Eesti ja kogu maailma poliitika üle... Samuti tekib mõtteid järgmise aasta seenelkäigu ja selle lõpetamise kohta. Eks näeb, kuidas asi edasi läheb.

Inge Vahter, üks seenelistest

PARNASSIUS ALUSTAS UUT KOOLIAASTAT

Iga õppeaasta alguses kutsub keskkonnaklubi Parnassius oma liikmed kokku ja alustab ühise kringlisöömisega uut kooliaastat. Nii seekordki. Tehti lühikokkuvõtteid eelmisest õppeaastast, tutvustati uusi liikmekandidaate, tehti uusi plaane.

Kokkusaamise veel üks põnevamatest põhjus¬test on loodusuurijate suure sõbra Roberti (Robi) sünnipäeva tähistamine. Enne seda tähtsat päeva pühitakse hoolikalt sünnipäeva¬laps suvisest tolmust puhtaks ja vaadatakse, kas ta on suvisest nurgaskonutamisest väga kangeks jäänud. Enamasti kord aastas on Robil võimalik lisaks enda näitamisele ana¬toomiatunnis veel täita üks austav kohustus:

tantsida vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil esimese koha saanud väga tubli õpilasega.  Traditsioon on juba üsna vana: selle ellukutsujad on juba ammugi ise ülikooli lõpetanud, meie saame neid ainult hea sõnaga meeles pidada. Robiga on kõige rohkem olnud võimalust tantsu lüüa Eva Toomil, tantsitajateks on olnud ka Krista Takkis, Liisi Leis jt. juba meie kooli lõpetanud tublid bioloogiahuvilised. Seekord sai au osaliseks Kaisa Papp, kes eelmisel õppeaastal saavutas 9. klassi õpilaste hulgas vabariigis 1. koha. Kaisal ei olnud see esimene kord, juba 6. klassi õpilasena oli tal võimalus Robiga tantsu lüüa.

Traditsiooniliselt on see au olnud vaid vabariigi olümpiaadivõitjal. Seekord leidsime, et põhikirja võiks teha ühe täienduse: Robiga võiks tantsida ka rahvusvahelistel keskkonna-uuringute olümpiaadidel uurimistöid väga kõrgel tasemel kaitsnud õpilased. Nii oligi Signe Toomil ja Annika Soomil au Robi tantsule paluda. Nende saavutuseks oli käesoleva aasta suvel Türgis hõbemedali saamine.


 
Signe Toom ja Robi tantsu löömas

Tekkis mõte, et midagi põnevat peaks välja mõtlema ka vabariiklikul tasemel esikoha saanud uurimistööde tegijatele. Parnassiuse liikmed, pange pead tööle!
Kes leiab, et tal on huvi ja aega meiega liitumiseks, andke teada.
 
Parnassius ühendab õpilasi, kes tegelevad teadusliku uurimistööga, eesmärgiga saata oma uurimistöö vabariiklikele konkurssidele ja klubis tegutsevad ka õpilased, kes valmistuvad bioloogia ja loodusteaduste olümpiaadideks. Huvitavat ja edukat kooliaastat kõigile!

Inge Vahter, Parnassiuse eestvedaja


ÜLEMINEKU- JA LÕPUEKSAMID

2008/09 Õ-A
3A klass – eesti keel
3B klass – eesti keel
4A klass – matemaatika, inglise keel
4B klass – matemaatika, inglise keel
5A klass – eesti keel, inglise keel
5B klass – eesti keel, matemaatika
6A klass – eesti keel, inglise keel
6B klass – matemaatika, inglise keel
7A klass – bioloogia,     matemaatika, vene keel
7B klass – bioloogia,     matemaatika, vene keel
8A klass – ajalugu, füüsika, inglise keel
8B klass – ajalugu, füüsika, matemaatika
9A,B klass – eesti keel (04.06), matemaatika (11.06), valikaine (vene keel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, inglise keel, saksa keel, ühiskonnaõpetus) (15.06)
10A klass – ajalugu, matemaatika, arvuti
10B klass – ajalugu, matemaatika, arvuti
10C klass – ajalugu, matemaatika, arvuti
11A klass – kirjandus, inglise keel, veel 2 valikeksamit järgmistest ainetest:
kirjand, ajalugu, matemaatika, saksa keel, bioloogia, keemia, geograafia, füüsika
11B klass – kirjandus, bioloogia, veel 2 valikeksamit järgmistest ainetest:
kirjand, ajalugu, matemaatika, inglise keel, saksa keel, keemia, geograafia, füüsika
11C klass – kirjandus, füüsika, veel 2 valikeksamit järgmistest ainetest:
kirjand, ajalugu, matemaatika, inglise keel, saksa keel, bioloogia, keemia, geograafia
12A, B, C klass – kirjand (25.04), inglise keel (kirjalik 02.05, suuline 04. – 08. 05), ühiskonnaõpetus (11.05), matemaatika (15.05), saksa keel (kirjalik 19.05,  suuline 20. – 21. 05), bioloogia (25.05), ajalugu (29.05), geograafia (02.06), keemia (06.06), füüsika (10.06)
MÄRKUS: valikeksamitest 11. klassis ei vabastata hinnete põhjal


REPORTAAŽ-JÄRJEJUTUKE JUKULAAGRIST

Järg …

Mõtteid kooli sünnipäevaks tuleb nii- ja naasuguseid. Kõik toredad!
14.34 vaba aeg vabamalt hingamiseks
14.52 saabub Aado toidulaadungiga, õpetajad ja huvijuhid on korraga usinad kokatädid, kes Jukudele hääd ning paremat kaussi poetavad
16.00 Juhanid on aktsioonis ning Jukud peavad tegema kõike, mis kõrvaltvaatajale on hiiglama lõbus – kombineeritud teatejooks
16.38 algab pikem jalutuskäik küla kiige- ja lõkkeplatsile, kus veetakse köit ja ohitakse niisama kah.
(Samal ajal koolimajas – õpetajad täidavad õhupalle veega – tundub, et nad pole juba tükk aega midagi nii lõbusat teinud, sest nalja jätkub pikemaks)

 
Üks pallike jälle valmis – nüüd on tegemist juba profitööga võrreldes sellega, mis toimus alguses

18.30 huvijuhid suunavad noored koostööle rõnga edasi andmises ning õhupallide lennutamises lina abil. Võistluse võidab ülekaalukalt 10b klassi I võistkond. Toimub ka enneolematuid sündmusi. Nimelt rünnatakse veepalliga tabelikohtunikku, ägeda matši peavad omavahel maha ka abituriendid ja õpetajad. Võitsid need, kes seda paar aastat tagasi omas laagis harjutasid. Aga ega klassijuhatajad vastust võlgu jää,  peagi loobiti 12ndike pihta paras veepommirahe, äge värk! Aga ega sellega pildumine veel piirdunud, nüüd hakkasid Jukud üksteist munadega loopima ja osavamat välja selgitama. Mõnedel ei olnud šampooni vajagi, sest muna hea asendaja 
 


Milline hoogsus …

19.48 saabub taas toidulaadung ning aeg on ainet võtta – risoto, natuke kuiv, aga väga maitsev.
21.02 algab õhtune programm. Poiss ja tüdruk lina sees vahetavad riideid ja toimub hämmastav ümbersünd – soovahetus. Käes oligi Jüri-Mari õhtu koos vaimustavate paaridega, kes hakkasid omavahel mõõtu võtma nööbi õmblemises, naela löömises ja taidluses. Võitjaks osutus vaimustav C-klassi paar.

 
Võidupaar  tööhoos

22.12 algab osa, kus õpetajad pidid lahkuma. Mis toimus – seda küsige neilt, kes seal kohapeal olid!
01.21 suletakse uksed ning algab öörahu (kes, kui palju magas, seda teab igaüks ise)
8.19 äratus koos huilgava ruuporiga
8.32 hommikuvõimlemine, riideketi valmistamine (oi, kui pikk sai)
9.03 hommikusöök koos lõputult hea pudru ja vaarikamoosiga (meie kooli kokad on ikka vaimustavad tegelased )
10.00 klassijuhatajatunnid – kõigil omamoodi
11.30 Juhanid võtavad asja kokku ja ütlevad, mis neil öelda on, ja ikka oli kah
11.54 maja saab puhtamaks, kui oli enne meie saabumist
12.20 Jukud saavad oma uutelt klassijuhatajatelt mütsid pähe ning kõlab kooli hümn – nüüd on nad siis meie PÄRIS õpilased.
Palju õnne ja häid aegu meiega meie koolis koos meiega!!!
Raporteeris Triino Lest, huvijuht

Käesoleval aastal

ilmub SÜG-Pressis igal nädalal lugu mõnest praegusest õpilasest, õpetajast, vilistlasest, lapsevanemast, sõbrast, tuttavast. Valiku alus on lihtne – siin rubriigis kajastatakse MEIE INIMESTE mõtteid ja tegemisi. Esimesena võite lugeda vastse gümnasistist Asko Vipist.
 

ASKO VIPP – UUS SÜGLANE

Räägi SÜG-Pressi lugejaile, kes Sa oled.
Olen Asko Vipp. Põhiliseks tegevuseks on võrkpalli mängimine, veel laulan ka Saaremaa Poistekooris. Vaba aega üritan võimalikult palju koos sõpradega sisustada.

 


Asko Vipp

Kus koolist tuled?  Mis sulle eelmise kooli juures meeldis?

Tulen Kuressaare Vanalinna Koolist. Ei tea nüüd kuivõrd eeskujulik õpilane ma olin, aga  enda hinded suutsin ma korras hoida. Üks suur pluss oli vanas koolis – nagu väikestes koolides ikka  - õpetajatega oldi sinapeal.

Miks valisid SÜGi ?

Seda oli juba päris ammu teada, et SÜGi lähen, õed käisid ees ja kuhu mul pääsu oli...

Veel on SÜG kodule mõnusalt lähedal ja ei pea hommikuti pikalt jalutama.

Kas Sul on mingid ootused SÜGi aastate jaoks? Olla kabarees põhitantsija, astuda õpilasesindusse, tegeleda spordiga, saada mõnda näiteringi või laulma?

Kabaree tundub hetkel veel kauge tulevik, ei oska öelda, mis seal saama hakkab. Õpilasesindusse ma kandideerima ei hakka, lihtsalt füüsiliselt pole aega. Trenn ja laulmine võtavad oma aja. Näiteringi Krevera ja laulukoori Kreedo ma proovin küll saada, õigemine laulukoor Kreedos hakkasin ma juba eelmisel aastal käima ja plaanin sellel aastal jätkata.

Millega oled seni tegelenud ?

SÜG on tuntud oma kõrge korvpallitaseme järgi, kes teab, võib-olla võiks mingil määral korvpalliga tegelema hakata. Ning Loorpuu tuntud bridžimäng –  seda mängu tahaksin ma küll ära õppida!!

Millised õpetajad juba silma on jäänud?

Koolis alles mõned päevad käidud, halba ei saa midagi ühegi õpetaja kohta öelda. Klassijuhtajaga saan ikka päris hästi läbi. Muidugi Arne Loorpuu on üks lemmikõpetajaid, juba Vanalinna Koolis oli.

Kuidas klass tundub ja oled rahul oma lennuinimestega?

Oioi, klass on üliviis! Ikkagi C-klass ja ega sinna niisama inimesed ei tule, seltskond on väga mõnus! Lennuinimestega veel väga palju suhelnud pole, niipalju kui jukudelaagris, mõnedega ka rohkem. Üldmulje on hea, tundub väga palju erinevate valdkondade inimesi olevat. Kahtlemata leiab rohkelt uusi tuttavaid.

Mida soovid  teistele koolikaaslastele ja koolile, tänavu, kui meil on 90. sünnipäeva aasta?

Kõrget lendu!


Küsis Kirsi Tilk

 

UUS HINDAMISJUHEND

Õppeveerandi või kursuse algul teeb iga õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde ja arvestuste  ajad kannab aineõpetaja õppeveerandi või kursuse alguse esimesel nädalal e-kooli kontrolltööde graafikusse, eelnevalt veendudes, et ei ületata päevast kontrolltööde arvu. 1. – 9. klassis tohib päevas olla üks kontrolltöõ, nädalas kuni kolm kontrolltööd. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.  Gümnaasiumis ei tohi päevas olla üle kahe kontrolltöö või arvestuse.

Kui kontrolltööd või arvestust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, antakse õpilasel võimalus üks kord kahe nädala jooksul järeltöö sooritamiseks. Kui õpilane ei soorita järeltööd, jääb hinne “puudulikuks” või “nõrgaks”.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust ja selle tulemust hinnata hindega “nõrk”.

Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel, arvestades hinnete eri kaalukuse võimalust. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Üleminekueksami hinne mõjutab aastahinnet.

Gümnaasiumiastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursus koosneb 30 ± 5 tunnist. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel ning õpilase arengut arvestades.

Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.

1. – 3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

1. – 3. kooliastmel hindavad käitumist ja hoolsust aineõpetajad, kellel on antud klassiga nädalas kolm või rohkem kui kolm tundi. Vähema tundide arvuga õpetajad saavad oma ettepanekud teha klassijuhatajale. Klassijuhataja kannab tunnistusele käitumise ja hoolsuse koondhinde aineõpetajate hinnete keskmisena.

Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” ja “mitte¬rahuldav”.

Kui õpilasel on raskeid eksimusi kooli kodukorra või üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide vastu, hinnatakse ta käitumine hindega “mitterahuldav”. Otsuse mitterahuldava käitumise kohta teeb õppenõukogu ja sellest teavitatakse lapsevanemaid.

1. – 3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

Gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi jäetakse klassikursust kordama õpilaste põhjendatud avalduste korral.

Gümnaasiumiastmel viiakse järgmisse klassi õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, keda jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi :

10. klassis, kui tal ei ole üle kolme kursuse, mille hinne on “puudulik” või “nõrk”;

11. klassis, kui tal ei ole üle kahe kursuse, mille hinne on “puudulik” või “nõrk”.

10. ja 11. klassis ei tohi eksamihinne olla ”puudulik” või ”nõrk” ning  iga õppeaine kursusehinnetest üle 50% peavad olema vähemalt ”rahuldavad”

Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel 12. klassi õpilasele, kelle õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, 12. klassis ei olnud tal rohkem kui üks kursus, mille hinne on “puudulik” või “nõrk”  ja kes on kõik sooritatud lõpueksamid sooritanud positiivselt; hindega “puudulik” või “nõrk” ei tohi olla hinnatud riigieksami valikaine.

Üleminekueksamitest vabastatakse õpilased, kes

* on vastavas aines kõik veerandi- või kursusehinded saanud hindeks “5” või “5-“ – ettepaneku direktsioonile vabastamise kohta vastava aine eksamist teeb aineõpetaja;

* on edukalt esinenud maakonna või vabariiklikel aineolümpiaadidel – ettepaneku direktsioonile vabastamise kohta vastava aine eksamist teeb aineõpetaja;

* kuuluvad õpilasteaduse TOP – 10-sse (vabastatud kõikidest eksamitest) – vabastuse direktsioonile esitab õppealajuhataja. Vabastuse positiivseks otsuseks peavad vastavate ainete aastahinded olema vähemalt ”head” põhikooli osas, kursusehinded vähemalt ”rahuldavad” gümnaasiumiosas.

11. klassi valikeksamitest ei vabastata.

Õpilase eksamiperioodi võidakse direktsiooni otsusega pikendada:

* haiguse tõttu arstikirja alusel;

* osavõtu korral vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustest ning olümpiaadidest vastava taotluskirja alusel.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis on autahvel, kuhu kantakse õppenõukogu otsusega  I, II, III, IV


veerandi ja  aastahinnete põhjal 3. – 9. klassi õpilased, kelle kokkuvõtvate hinnete keskmine veerandi või aasta  lõpus on 4,5 või üle selle, kusjuures veerandihinnetes võib olla “3” (v.a 3. ja 4. klass).

1. – 2. klassis kantakse autahvlile õpilased, kelle I, II, III, IV veerandi ja aastahinded on “5”.

Gümnaasiumiõpilased kantakse autahvlile II ja IV veerandi lõpul, kui kursusehinnete keskmine on 4,5 või üle selle, kusjuures kursusehinnetes võib olla hinne “3”.

Õppenõukogu kiituse I, II, III, IV veerandi- ja aastahinnete põhjal saavad 3. – 9. klassi õpilased, kellel keskmine hinne on 4 – 4,5 ja veerandi- ja aastahinnetes ei ole  hinnet “3”.

Õppenõukogu kiituse saavad 1. – 2. klassi õpilased, kelle veerandi- ja aastahinded on “head” ja “väga head”.

Õppenõukogu kiituse saavad gümnaasiumiõpilased, kelle kursusehinnete keskmine hinne on 4 – 4,5 ja kursusehinnetes võib olla kuni kolm  “3” erinevates õppeainetes.

10. – 11. klassi õpilasi, kelle vastava klassi kursusehinnete seas on kuni viis kursust hinnatud hindega “hea” ja ülejäänud hindega “väga head”, tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusega kiituskirja ja mälestusraamatuga.

9. klassi lõpetajat, kellel on kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne “väga hea” ning käitumine “eeskujulik” või “hea”, tunnustatakse õppenõukogu otsusel kiituskirjaga ja Külliki Järvila graafilise lehega.

9. klassi lõpetaja võib kiituskirja saada ka siis, kui ta kuulub kehalise kasvatuse erigruppi.

Gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on “väga hea” ja käitumine “eeskujulik” või “hea” ning kõigi kursusehinnete seas ei ole rohkem kui 25 hinnet „hea“ , tunnustatatakse õppenõukogu otsusel kuldmedaliga ja Külliki Järvila graafilise lehega.

Gümnaasiumilõpetajat, kellel on kuni kahes õppeaines kooliastmehinne vähemalt “hea” ja ülejäänud õppeainetes “väga hea” ning käitumine “eeskujulik” või “hea”, tunnustatakse õppenõukogu otsusel hõbemedaliga ja Külliki Järvila graafilise lehega.


KOOLIVAHEAJAD 2008/2009 Õ-A

Sügisvaheaeg 25. okt – 2. nov 2008

Jõuluvaheaeg 20. dets 2008 – 4. jaan 2009 Kevadvaheaeg 14. märts –  22. märts 2009

Suvevaheaeg 4. juuni – 31.august 2009

SEENENÄITUS KURESSAARE LINNUSES

12. septembril kell 11.00 avatakse Kuressaare linnuse peakorrusel, endises kirdetiiva dormitooriumis seenenäitus. Saaremaa Muuseum on taolisi väljapanekuid korraldanud läbi aegade juba veerandsada ning aastase vaheaja järel saab seenenäitus taas teoks linnuse kindlate müüride vahel.

Näitus annab ülevaate Saaremaa metsades sügisel leida olevatest söögi-, mürgi- ja muidu huvitavatest seentest. Väljapanek on mõeldud laiale huviliste ringile – nii neile, kes lihtsalt soovivad saada teabelisa meie looduse kohta, kui ka neile praktilisema meelelaadiga inimestele, kes soovivad oma teadmisi söödavate seente äratundmise alal täiendada ja süvendada.

Väljapanek jääb avatuks 14. septembri õhtuni.


Täiendav teave: Sirje Azarov; 45 57 541;

53 445 254; sirje@muuseum.tt.ee

Raul Salumäe


HARIDUSMINISTRI PÖÖRDUMINE

Head koolijuhid, õpetajad, õpilased!

Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta on täies hoos ning alanud on koolikuu oma ürituste ja ettevõtmistega, mille hulgas on palju huvitavat nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Koolikuu keskendub sellele, mis on meie hariduses ainuomast – Eesti ajaloole ja eesti keelele, kogu meie kultuurile.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kureeritava kuu avas ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate konverents „Eesti 20. sajandi ajaloo sõlmpunktid” Pärnu kontserdimajas 27. ja 28. augustil. Osales ligi 500 õpetajat nii eesti kui vene õppekeelega koolidest. Erinevate konverentside (sh tuleviku kooli teemaline konverents 25. septembril Tartu Ülikooli aulas, väärtusarenduse konverents 26. septembril Tallinnas Estonia talveaias, üle-eestiline õpilaskonverents 27. –28. septembril Rakveres) korraldamise või toetamise kõrval tunnustame õpilasi ja õpetajaid heade tulemuste eest erinevatel konkurssidel ja võistlustel.

12. septembril kutsume autasustamisüritusele Athena keskusesse Tartus õpilaste visioonikonkursil "Eesti 100" pea- ja eripreemia pälvinud noorautorid ja nende juhendajad. Vabariigi juubeliaasta puhul oodati konkursile õpilaste käsitlusi Eestist kümne aasta pärast nii majanduslikus, keskkonnaalases, sotsiaalses kui kultuurilises kontekstis. Laste ja noorte töid lugedes tõdesin, et nende jaoks on ka kümne aasta pärast parimaks koduks väike, armas ja turvaline Eesti. Väga tähis on õpilastele Eestis just puhas loodus. Seetõttu olid väga paljud mõelnud, kuidas elukeskkond oleks tulevikus veelgi puhtam ja kaunim. Originaalsemaid ja julgemaid visioone auhinnanud žürii otsusest saab lähemalt lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel olevast pressiteatest

http://www.hm.ee/index.php?049786.

30. septembril toimub pidulik vastuvõtt möödunud õppeaastal Eestit rahvusvahelistel olümpiaadidel ja võistlustel Eestit väga edukalt esindanud kõrgkoolide, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste kollektiividele, (üli)õpilastele ja juhendajatele.

4. oktoobril ootame Tartusse 30 pedagoogi üle Eesti, et anda üle 2008. aasta õpetaja http://www.hm.ee/index.php?048147 tiitlid. Aasta õpetajate nimetamise eesmärk on tutvustada avalikkusele õpetajaid, haridusasutuste juhte jt

haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu. Ettevõtmisi ja sündmusi on sedavõrd palju, et kõik ei mahugi koolikuusse ning jätkuvad veel pärast selle lõppu.

Soovin teile juubelihõngulist ja edukat saabuvat õppeaastat!

Armsad õpilased – avastage ka sel aastal midagi uut!

Armsad õpetajad – aitäh seni tehtu eest ja selle eest juba ette, mida Te veel teha kavatsete!


Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister