KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 23. 04      09.00     Viimase kella päev 12. klassile
                    14.00     Direktsiooni koosolek
                    15.30     Klassijuhatajate nõupidamine
                    Tasemetöö eesti keelest 3. klassile

N 24. 04     16.00     Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele
                    19.00     Kooli Kevadkontsert
                    20.30     Direktsiooni vastuvõtt parimate õpilaste vanematele ja juhendajatele
                    Tasemetöö eesti keelest 6. klassile

L 26. 04     10.00     Riigieksam: KIRJAND

E 28. 04     10.45     Klassivanemate koosolekud

T 29. 04     09.00     SA juhatuse koosolek.
                    15.50     Õpilasesinduse koosolek
K 30. 04     14.00     Direktsiooni koosolek

R 02. 05     Iseseisva töö päev

L 03. 05      Riigieksam: INGLISE KEEL

JUHTKOND TÄNAB

Margit Mägi ja Alli Kallaste – õpilaste väga hea ettevalmistamise eest maakonna algklasside taidlusülevaatuseks
Anu Ausmees – õpilaste väga hea ettevalmistuse eest vabariiklikuks Nuputa viktoriiniks
Rita Ilves – õpilase suurepärase ettevalmistamise eest vabariiklikuks Liivide luulekonkursiks

SISEKONTROLL

Töövihikute täitmine

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 23. 04     Rita Ilves Teatrifestival Tartus
N 24. 04     Direktsiooni info
R 25. 04     Katrin Rosin Kunstiteraapia
E 28. 04     Viljar Aro Elust meie ümber
T 29. 04     Andres Arraku majandusloeng
K 30. 04     Irena Sink, Ruta Kelt  Peenmotoorika arendamine

MARIAN HEINAT ON PARIM LIIVI LUULE LUGEJA VABARIIGIS

19. aprillil toimus Alatskivil 20. üleriigiline vendade Liivide loomingule pühendatud konkurss. Saaremaad esindas Marian Heinat Kreverast. Osalejaid oli 21. Žürii, kuhu kuulusid näitlejad Raivo Adlas, Kärt Reemann ja Alo Kurvits, andis välja 5 eripreemiat ja peapreemia, mille sai Marian. Lisaks sai Marian ka 2 publikupreemiat ja Alatskivi vallavolikogu eripreemia.

Üritus oli südamlik ja hästi korraldatud nagu alati. Osalejad käisid ka Juhan Liivi haual ning tore võimalus oli nautida lõunasööki Alatskivi lossis. Aitäh Marianile suurepärase esinemise eest!

Rita Ilves

NUPUKAD RAPLAS

Laupäeval, 19. aprillil, toimus Raplas 5. –6. klasside matemaatikaviktoriini NUPUTA vabariiklik voor, kus Saare maakonda esindasid meie kool ja Kärla PK.

SÜG- i võistkond koosseisus MARIA AARNIS (5b), MAGNUS KALDJÄRV (5b), JOEL JAKOB KOEL (6b) ja INDREK VIIRES (6a) saavutasid 4. – 6. koha ja kärlakad said 12. – 13. koha. Üldse oli kohal 27 võistkonda üle Eesti. Võitis Tallinna Reaalkool. Võisteldi peast arvutamises, matemaatilise ristsõna lahendamises, mõistete tundmises, loovus- ja nuputamisülesannete lahendamises.

Õnnitlused tublidele nupukatele!

Anu Ausmees

TÖÖPAKKUMINE NOORTELE

AS Est - Agar pakub tööd vetika kuivatamisel.
Töö iseloom – lihtne füüsiline töö.
Töö aeg – vaba graafik. Eeldusel, et ei saja vihma. Tööpäeva pikkus 3 – 4 tundi.
Töö tasustamine toimub tükitöö alusel.
Töö toimub Kärlal – vajalik oma transport.
Kontakt - Hugo Tõrs
tel. 5094983

DIREKTSIOONI VASTUVÕTULE 24.04. 2008  KUTSUTUD:

2B – Airike Kapp, Gerli Gull, Johannes Treiel

3A – Kerli Aksalu, Britha Kuldsaar, Reet Koppel, Karin Viilup, Liilia Kivi, Maigret Mõru, Mari Kolk, Kaili Põder, Sten Vaher, Alice Berens, Sandra Aulik

3B – Karita Süld, Kai Koovisk

4A – Egil Lember, Alexander Sannik, Hans-Olavi Vaher, Monika Mander, Maria Pihlak

4B – Kristin Aksalu, Teet Land, Taavi Sink, Jan-Erik Soodla, Kevin Maranik

5A – Anna Afanasjeva, Rasmus Arge, Karmen Armus

5B – Hanna Tuus, Magnus Kaldjärv, Maria Aarnis, Sander Õun, Pia- Lotta Toom

6A – Ann Katarina Meri, Kaspar Viilup, Indrek Viires, Kärt Männa, Kristina Kasjanenko, Jüri Põld, Lauri Põld, Kert Kilumets, Juudit Siibak

6B – Robi- Jürgen Algo, Krista Raud, Joel Jakob Koel, Karl Jõgi, Henri Sink, Gerda Nelis, Maarja- Grisel Mets, Miikael Trave, Alar Truu

7A – Bäbby Täht, Kristina Kretova, Marliis Rettau, Kerttu- Liisa Kopliste, Kert Siiner, Eva- Maria Vaher, Romeo Siibak

7B – Marys Toomse, Kertu Kuusk, Pillerin Arge, Leeni Sepp, Joosep Hallaste, Karmel Pea, Kreete Teder

8A – Mia-Mall Leesi, Mihhail Afanasjev, Jakob Prii, Sandra Sarapuu, Liis Valma, Elis Väli, Janne Johanson, Getriin Aaviste, Kadi Maripuu

8B – Maria Õisnurm, Jaana Albert, Janne Albert, Laur Vatsfeld, Karmen Benno, Rimo Timm, Tiina Ollema, Karolin Aksalu, Marta Neeme, Ardo Hansalu

9A – Iiri Osmaljan, Liisa Saaremäel, Kaisa Papp, Minni Saapar, Liina Jasmin, Kairi Pärnamägi, Stiine Viljaste, Karel Reisko, Andres Viljakainen, Ott Aljas, Liisi Viskus, Kristjan Lukk, Brait Õispuu, Kunnar Kokk

9B – Mihkel Lember, Signe Toom, Äret Pea, Piret Põld, Laura Rannastu, Linda Rannastu, Lauri Leis, Artur Rihvk, Nänsi Männik, Henri Allik, Kristian Lember, Tauri Arnus, Martin Kaasen, Oliver Mõru, Karli Kontkar, Teele Koel, Teele Treiel, Siim Ots

10A – Anna Põld, Liisi Räim, Britta Virves, Helerin Koppel, Marit Kiiker, Rael- Astrid Mäemets, Mari Männa, Laura Kukk, Signe Lonks, Merli Suu

10B – Annika Soom, Kaja Pukk, Piret Saar, Marin Saagpakk, Hurmet Heinmaa, Priit Järveots, Laura Liblik, Kaili Adamson, Enriko Laanemäe

10C – Maret Ansperi, Raimo Armus,Aado Toomsalu, Marina Saar, Dagmar Reinumägi, Meelis Reinumägi, Kristi Aedma, Annemarie Randla, Reet Truverk, Madli Vilsar, Helena Vokk, Joosep Aru, Joosep Tõnus, Miko Pupart, Tanel Ting, Liina Malk, Sigrid Turja, Linda Treiel, Kadri Pulk

11A – Marju Lahtein, Dagmar Täht, Marian Heinat, Kristiina Mehik, Kaili Arnus, Anna.Maria Toom, Jana Harjus, Karmen Talur, Kristiina Kallas, Kädi Ristkok, Mariin Ling, Peeter Raudsik, Jaanika Raun, Liisu Lehtsalu, Karl Kaljulaid

11B – Malle Raet, Kristiina Tüür, Helen Hermann, Mariliis Vipp, Karoliin Mäetalu, Maarja Noogen, Heidi Lees, Mihkel Männa, Mario Truu, Taavi Tiitsaar, Jörgen Liik

11C – Robert Valge, Annika Mikola, Kaisi Rosin, Reet Sillavee, Liisa Koppel, Merily Uibo, Reedik Lindau, Mihkel Mölder, Silver Ool, Kadri Põri, Mari Saartok, Sander Sooäär

12A – Leana Vapper, Maria Väli, Kerli Saar, Ragne Aaviste, Maaja Tuuling

12B – Agnes Alev, Hillar Liiv, Piibe Post, Priit Puppart, Egle Niitvägi, Anneli Õige

12C – Maris Mägi, Mihkel Talvi, Liina Kolk, Riin Aljas, Maren Toomsalu, Jaanus Paljak, Martin Kiil, Rait Ool, Rauno Suurna

ÕPETAJAD – Elle Tasa, Liina Truu, Rita Ilves, Liis Ojasaar, Reet Lulla, Anu Ausmees, Inge Vahter, Mia Rand, Kätlin Hommik, Merike Kuldsaar, Merje Oopkaup, Epp Petrov, Arne Loorpuu, Raili Tamm, Pilvi Rand, Liis Madisson, Aina Seppel, Mart Mölder, Aime Pihel, Paavo Kuuseok, Reet Igav, Mari Ausmees, Aime Metsmaa, Virge Treiel, Tiiu Haavik, Enn Laanemäe, Riina Oeselg, Ülle Mägi, Andreas Noor, Juuno Jalakas

MULTIMEEDIA TUUR TUURITAS SAAREMAAL!

Alates 2008 veebruarist  pakub Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž koolide 10. – 12. kl noortele head võimalust multimeedia-alaste oskuste ja teadmiste laiendamiseks.
Õpetajateks on noor IT-õppejõud koos IT-tudengitega rakendusinformaatika erialalt rääkimas seda, mida nad ise koolis õpivad (õppekava on  multimeediasuunaline).
Multimeedia tuuri raames on koostatud materjalid multimeedia algõppe praktika läbiviimiseks, kus antakse baasteadmised multimeediumi erinevatest osadest nagu pilditöötlus, helitöötlus ja animatsioon. Hea on tõdeda, et multimeedia loomine arvuti teel on noorte hulgas huvipakkuv teema ning kutsub aktiivselt osalema ka pärast tunde.
Koolituse käigus näidatakse ka tudengite ja õppejõududega koostöös valminud videosid ning multimeedia CD-d ning räägitakse lühidalt ülikoolis õppimise kohta. Uueks informatsiooniks võis olla see, et gümnasistid saavad osaleda praegu koos Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tudengiga kõikides ülikooli tegemistes (loengud, seminarid, kohvipausid).
 
Osalenud koolide arvutiõpetajate sõnul on multimeedia teema värskendamine ja selliste kursuste korraldamine hea idee. Tihti ei ole kooli arvutitundide arv piisav, et peale baasteadmiste arvutist ja kontoritarkvara veel lisaks jõuaks õpetada.
 
Multimeedia meeskond on väga rahul, et suudab noortes äratada huvi teema vastu ning loodab, et sai anda kasulikke näpunäiteid, kuidas end ise sel alal edasi arendada.
Pilte aadressil: http://kroonika.hk.tlu.ee/album40

KOOLI LAULULIND ON KRISTIIN KOPPEL

Möödunud teisipäeval, 15. aprillil toimus taas meie kooli iga-aastane Laululinnu konkurss. Eelnevalt toimusid igas klassis veel omad, klassisisesed konkursid. Ja nii selgusidki klasside paremad, kes kooli aulasse lõppvõistlusele pääsesid. Selle-aastasesse Laululinnu žüriisse kuulusid Malle Veske, Liis Lulla, Reet Igav, Mihkel Mölder ja Lauri Leis. Igas vanuseastmes selgitati välja 3 paremat laululindu ja eripreemia saajad ja lisaks üleüldine võitja.

1. kl: 1. koht – Laura Lisell Jalakas (1b)
         2. koht – Henri Paomees (1b)
         3. koht – Karl-Gustav Uustulnd (1a)
 Eripreemia – Siim Trei

2. klassid:     1. koht – Eva Aarnis (2b) – õp.  Marika Aarnis
     2. koht – Carlos Liiv (2b)
     3. koht – Mart Truu (2b)
     Eripreemiad: Agnes Kesküla ja Artti Raasuke

3. klassid:     1. koht – Alice Berens (3a) – õp  Pilvi Karu
     2. koht – Reet Koppel (3a) – õp Pilvi Karu
     3. koht – Lizett Kaare (3a)
 Eripreemiad: Karin Viilup ja Madis Lember

4. klassid: 1. koht – Hans-Olavi Vaher (4a) –  õp Pilvi Karu
                 2. koht – Anna-Maria Lember (4b)
                 3. koht – Maria Pihlak (4b) – õp Pilvi Karu
  Eripreemia – Teet Land

Grand prix` sai sellel aastal  Kristiin Koppel 4 a klassist.

Laulud olid õpetanud lastele selgeks nende muusikaõpetajad Mari Ausmees (4. klassid), Riina Oeselg (1., 2. ja 3. klassid), muusikaõpetaja Marika Aarnis ja KG huvikooli Inspira muusikaõpetaja Pilvi Karu. Suureks toeks olid lauljatele ka nende vanemad ja sõbrad. Kõigile suur aitäh! Suured tänud ka õpetaja Margit Mägi ja Tiiu Haaviku väikestele tantsutüdrukutele. Te olite kõik väga tublid!
Ürituse õnnestumise eest suur tänu ka meie kooli huvijuhtidele Triino Lestale ja Diana Õunale!

Riina Oeselg

ÜKS PÄEV DRESSINIMESEGA

Sportlikust hetkemeeleolust kantuna oleme luubi alla võtnud dressinimesed. Enne informatiivse "Üks päev Dressinimesega" loo sündimist piilusime Õigekeelsussõnaraamatusse, mis väidab dressinimese definitsiooniks olevat "kohta ja aega valimata värvikirevat dressi kandev inimene". See on aga pelgalt murdosa sellest, mida ühel endast lugu pidaval Dressinimesel ühiskonnale tegelikult pakkuda on!

See on Aet. Ta seisab pjedestaalil, kettaheitest tulitavate sõrmede vahel veiklemas hõbedast auraha, taustaks üürgamas Soome hümn. Kirevad rahvavood juubeldavad... Stopperist vabaneb monotoonne piiks-äratus. Aet haarab vasaku käega murtud viiulipoogna ja pillub selle jõul oma unerähmased silmalaud igasse ilmakaarde pärani. Paljastatud silmanurgast vallandub soolasevõitu pisar. Juba hetke pärast on meie veel dopingust mehiselt karvane Dressinimene hommikuse jalasirutuse pähe sooritatud kolmikhüppega vannitoas, kus ta on lavastanud erivärviliste tualettpaberirullide näol odava olümpiarõngaste imitatsiooni. Järgmine pooltund möödub tulutu epi- ja depileerimise tähe all. Olles pea mõned head korrad jala taha väänanud, suubub ta kööki, et virutada oma puseriti esihambad (õnnetu teivashüppejuhtum) rohke rosinasisaldusega proteiinibatoonikesse. Lõpetanud sellega, viskub ta pea ees kaeratünni, kus paar minutit õndsalt raspeldanud, tõstab oma rammust pakatava näpu, et peletada eemale hammaste vahele haakunud aganad. Sulnis hommikusöök tipneb supilusikatäie kalamaksaõliga.

Tõrvat suusil kulgeb ta pidurdamatult piki uulitsat, heites mööduvatele halva rühi või paari lisakiloga kaasmaalastele turmavaid pilke. Küttes aga hoogu juurde, on ta paar hämmastavat silmapilku hiljem ihaldatud sihtpunktis – Nõmme ujulas. Üleolev muie näol, silmitseb ta valgustamata rahvamasse, kes arusaamatuses ujula ohutusnõudeid ja kasutusjuhendit veerivad – on ju temal need juba neiupõlvest pähe söövitet. Viibanud tervituseks tuttavale basseinisanitarile, kablutab ta veel vasemat jalga desinfitseerides basseini manu. Tähelepanelik kõrvaltvaataja võib näha veel vaid heledaid päkki välkumas, kui ta nagu tuulispask pesemisruumist irdub. Nii südantlõhestavalt kisendavad tema puhkusest väsinud lihased jõuproovi järele.

Pärastlõunaks on spordiveteran Aet kutsutud presidendi vastuvõtule. Möödunud kordadest mäletab ta valusalt, et tikuvõileivad teda ei köitnud ning tantsule teda ei palutud. Keegi hallipäine invaliidistunud isane oli küll tantsusaali teisest servast vaoshoitult žestikuleerinud, ent temalegi tuli kiirabi enne õhtut järele. Seekord pidi teisiti minema. Aet paiskas graatsilise liigutusega kapiuksed valla ning piidles kaua kriitilise pilguga selle sisu. Ta sirutas käe ühe omal ajal hästi müübinud "Olümpia 80" nokkmütsi järele, ent tardus veel hetkeks, vaagis otsust pisut endamisi ja lükkas pleekinud punase peakatte kõrvale. "Ega see sündmus nüüd nii pidulik ka ole," nentis ta otsusekindlalt, tõmbas sujuvalt käega juuksed kuklasse ja virutas pähe õrnalt tolmuga kaetud Umbro nokatsi, mida oli kandnud oma tütre pulmas.

 

Dressinimesel ikka juhtub…   Foto: Internet

Rühkides läbi sagiva inimkarja, pidi Aet jällegi kord nördimusega tõdema, et ta ei viibi enam tsiviliseeritud suusarajal, kus, hüüdes: "Rada!", astub mõistusega inimene sind takka julgustavalt eest, andes sulle pilgu ja kogu olemusega vabad käed: kas pürgida edasi oma eesmärgi nimel või lükata ta näoli lumme – ükskõik, mida sa ka ei teeks, on ta südames sinuga. Läbinud veel 30-meetrise distantsi rekordajaga, tegi ta südamerahuga kannapöörde, olles jõudnud endas selgusele: see ei ole minu tassike teed.

Aet oli jälle koduseinte vahel ja kell tiksus hilist tundi. Ta guugeldas ennast, misjärel ekraanile ilmus hulk eeskujulikke sporditulemusi, ning tundis oma ego taas kasvavat. Põlveõndlasse vajunud lavendlikarva Marati püksitagumik pihus, lippas ta mööda tube ringi ja kohendas aeg-ajalt põlve ümber orienteeritud elastiksidet. Oma trofeeruumi (MUST BE igal dressinimesel) ust paotades sai ta uut energiat ja tema suu venis jälle pikale naerule. Aet oli õnnelik.

Adeele Tulp

 

TEADMISEKS RIIGIEKSAMI TEGIJALE JA RIIGIEKSAMIKOMISJONI LIIKMELE

I  Riigieksamite läbiviimine
1. Gümnaasiumi riigieksam algab kell 10.00.
2. Eksami ligikaudne kestus minutites  koos vaheajaga on:
• kirjand 360
• inglise keele kirjalik osa  245
• ühiskonnaõpetus  240
• matemaatika 315
• saksa keele kirjalik osa  245
• bioloogia 180
• ajalugu 240
• geograafia 180
• keemia  180
• füüsika  180
3. Eksamiruumi saab eksaminand teada 20 minutit enne eksamit I korrusel  klaasseinal olevast nimekirjast
4. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks eksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi.
5. Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta isiklikke esemeid, v.a kirjutusvahendid, hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
6. Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks eksmikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
7. Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.
8. Riigieksamiruumis võivad viibida:
• eksaminandid;
• eksamikomisjon;
• välisvaatleja;
• riikliku järelvalve esindaja;
• Eksamikeskuse esindaja.
9. Eksaminand lähtub riigieksamitöö kirjutamisel järgmistet nõuetest:
• kirjutab musta või sinise tindi või pastaga;
• pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud riigieksamitööd ei arvestata;
• teeb parandused riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli või numbri;
• ei kasuta korrektoreid (vedelikku ega pliiatseid);
• jooniste tegemiseks tohib kasutada harilikku pliiatsit ja joonestustarbeid: joonlaud, mall, sirkel;
• kirjutab loetava käekirjaga; käekirja tõttu ebaselged kohad loetakse veaks;
• keelatud on eksaminandide omavaheline vestlemine, üksteiselt esemete laenamine;
• mobiiltelefonid peavad eksami ajal olema välja lülitatud, keelatud on telefoni hoidmine laual või kasutamine mistahes otstarbel
• eksami ajal eksamiruumist lahkumine ei ole lubatud , välja arvatud vältimatu vajaduse korral;
• eksaminandid, kes lõpetavad töö varem, annavad sellest käega märku ning ootavad eksamikomisjoni märguannet eksamitöö üleandmiseks.
10. Enne riigieksamitöö algust riigieksamikomisjon:
• tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
• hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ette hoiatamata ning riigieksamitöö tühistatakse, samal aastal ei saa eksamit uuesti sooritada ja gümnaasiumi lõputunnistust talle sel aastal ei väljastata;
• jagab riigieksamiülesanded eksaminandidele.
• kui kõigile eksaminandidele on eksamitööd välja jagatud, annab eksamikomisjon kõigile korraga loa alustada eksamitöö kirjutamist;
11. Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
• sooritavad riigieksami käesoleva korra ja aineeksami läbiviimise juhendi kohaselt;
• kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja aineeksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
• kirjutavad riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma koodi riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi;
• alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja ülesannete väljajagamist kõikidele eksaminandidele;
• lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal;
• ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.

12. Riigieksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda riigieksamiruumist enne poole tunni möödumist riigieksami väljakuulutatud algusajast, v.a vältimatu vajadus.
13. Eksami ajal eksamiruumist lahkumine on keelatud. Erandina võib eksaminand, eksamikomisjoni liige või välisvaatleja eksami ajal eksamiruumist lahkuda ainult vältimatu vajaduse korral. Eksaminandi peab sellisel juhul saatma eksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla vastava eksamiaine õpetaja.
14. Eksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö eksamikomisjonile. Eksamikomisjoni liige märgib iga kord eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku aja. Eesti keele ja vene keele kirjandi ning matemaatika eksamil kantakse kõik märked eksamitöö mustanditelt üle ka puhtanditele.
15. Riigieksamikomisjon või välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui:
• eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa;
• eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi õpilasi;
16. Riigieksamilt eemaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ja ta ei saa samal aastal antud riigieksamit uuesti sooritada. Tema riigieksamitunnistusele märgitakse antud riigieksami tulemuseks 0 palli.
17. Kõik riigieksamikorra rikkumised fikseerib välisvaatleja riigieksami toimumise protokollis.
18. Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega.
19. Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus informeerida sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.
20. Riigieksamile registreerunud, kuid ilmumata jäänud eksaminand võib kolme päeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse.
Eksaminand lubatakse lisaeksamile, kui tal on selleks Eksamikeskuse poolt mõjuvaks loetud põhjus.Eksamikeskus vastab taotlusele hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist.

II  Riigieksami lõpetamine
1. Riigieksamikomisjon teatab eksaminandile, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega:
• 30 minutit;
• 15 minutit.
2. Riigieksamikomisjon jagab vastuslehtede olemasolul 30 minutit enne riigieksami lõppu vastuslehed eksaminandidele.
3. Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud:
• kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mille leiab riigieksamitöö üleandmise protokollist;
• kirjutab gümnaasiumilõpetajana riigieksamitöö üleandmise protokolli oma jooksva õppeaasta aastahinde selles õppeaines;
• annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;
• lahkub eksamiruumist.
4. Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.
5. Pärast eksamiaja lõppemist riigieksamikomisjon koos välisvaatlejaga:
• kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige riigieksamitöö kood;
• pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse tagasisaatmise ümbrikule trükitud koodide järjekorras;
• kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;
• lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;
• märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;
• pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd, varemlõpetanute mustandid ja riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali kasutatud turvaümbrikusse.

Väljavõtte Riigieksamite läbiviimise juhendist 2008 tegi
Marek Schapel