KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 21.11     14.00     Direktsiooni koosolek
                   15.00     Kadri-Mardi võrkpalliturniir G
                   16.00     Nõukoja koosolek

R 23.11     Maakonna esmaabi õppepäev (aula)
                   Saaremaa Õpilasesinduste Liidu laager

L 24.11     10.00     Füüsika lahtine võistlus  320)
                   10.00     Eelkool

E 26.11     08.10     Matemaatika kooliolümpiaad G
                   10.45     Klassivanemate koosolekud
                   19.00     Hoolekogu
 
T 27.11     09.00     SA juhatuse koosolek (109)
                   15.50     Õpilasesinduse koosolek

K 28.11     14.00     Direktsiooni koosolek    
                   15.30     Klassijuhatajate nõupidamine (138)

N 29.11     16.00     Taidlusülevaatuse II voor

JUHTKOND TÄNAB

Indrek Peil, Kalmer Ait, Mari Ausmees, Aado Haandi, Rita Ilves, Ruth Kask, Sirje Kreisman, Merike Kuldsaar, Triino Lest, Arne Loorpuu, Andreas Noor, Kunnar Sink, Diana Õun, 12. klasside kabareetrupp ning kõik õpilased, kes mis tahes viisil kaasa aitasid – miniteaduspäevade korraldamise eest

Kõik algklassiõpetajad, Virge Treiel – isadepäeva korraldamise eest

Aime Metsmaa – Kadri-Mardi võrkpalliturniiri eduka läbiviimise eest

SISEKONTROLL

Esimest aastat töötavate õpetajate toimetulek: inglise keel ja vene keel

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 21. 11 Marianne Starikova Esmaabi õppepäev
N 22. 11 Direktisooni info
R 23. 11 Liis Ojasaar Inglise keele õpetajad  Viljandis
E 26. 11 Viljar Aro
T 27. 11 Sirje Kreisman B. Alveri konkurss
K 28. 11 Raili Tamm TÜ Teaduskool

PÕHIKOOLI REKORDID

I veerandi viimasel neljapäeval oli kooli aula taas rekordite püstitajate ja purustajate päralt. Purustada sooviti järgmiseid rekordeid: limbo, kõige lühem tüdruk, raamatu hoidmine ettesirutatud kätega, riikide nimetuste kirjutamine 1 minuti jooksul, aja peale vee joomine, ping-pongi-palli põrgatamine.
Vaid üks rekord õnnestus purustada ja nii on ping-pongi-palli põrgatamise uus rekord 760 korda (vana oli 576 korda) ning see kuulub Mihkel Lemberile 9.b klassist.
Uued rekordid:

     1. Kõige pikemad juuksed: Gertrud Virveste 7.a – 86 cm ja Uku Volke 8.b – 29cm
     2. Selg seina vastus istumine:  Anna Afanasjeva 5.a – 5.46 min
     3. Pildi värvimine:  Signe Toom 9.b – 1.24 min
     4. Jogurti joomine kõrrega:  Mihkel Lember 9.b – 1.19 min

Palju õnne uutele rekordiomanikele ja kohtumiseni uuel aastal uute rekorditega!

Diana Õun

Klasside arvestuses olid tulemused järgmised:

KLASS    PUNKTE    KOHT
5A                26p            6.-7.
5B                26p            6.-7.
6A                  6p             10.
6B                30p            4.
7A                34p            3.
7B                22p            8.-9.
8A                22p            8.-9.
8B                36p            2.
9A                28p            5.
9B                43p            1.

PÕHIKOOLI VÕITJAD SELGUNUD

Kolmapäeval, 14. novembril toimusid iga-aastased "Kadri-Mardi" võrkpallivõistlused põhikooli 7. – 9. klassidele. Mängiti turniirisüsteemis, üks geim 15 punktini. Kolmetunnise võistluse lõppedes selgusid võitjad.

Parimad olid 9B klassi kadrid-mardid, kes mängisid koosseisus Signe Toom, Birgit Truumees, Teele Treiel, Henri Allik, Oliver Mõru ja Lauri Leis.

Parimateks mängijateks valiti Kreete Teder (7B) ja Oliver Mõru (9B). Kolm võistkonda kogusid kõik võrdse arvu punkte (7). Tekkis surnud ring. Geimipunktide suhtearvuna saavutas parima koha 7B.
Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:

I koht 9B
II koht 9A
III koht 7B
4. koht 8B
5.koht 8A
6. koht 7A.

Kohtunikena vilistasid mänge Oliver Mõru, Kalle Kiik, Andres Viljakainen ning lauas töötasid sekretäridena Karmel Pea, Kreete Teder, Gerly Pulk, Eliise Hoogand ja Laur Vatsfeld.
Tänan kõiki võistlejaid ja kohtunikke ilusa spordiõhtu eest.
Võistluse korraldaja Aime Metsmaa

KADRI-MARDI VÕRKPALLITURNIIR GÜMNAASIUMILE

Kolmapäeval, 21. novembril 2007 toimub 10.–12. klasside Kadri-Mardi võrkpalliturniir Kuressaare Spordihoones algusega kell 15.00. Väljakul mängib 3 neidu ja 3 noormeest klassivõistkonnas. Mängitakse kahes alagrupis 2 geimi 15 punktini. Mõlema alagrupi 2 paremat pääsevad edasi poolfinaali. Finaalmäng mängitakse kolmest parem.
Tule mängima või kaasa elama!

Aime Metsmaa

GÜMNAASIUMI MÄLUMÄNG

Eelviimane voor gümnaasiumi mälumängus toimus neljapäeval, 15. novembril. Tegemist oli väga pingelise vooruga, mistõttu jäid paljud  klassid omavahel punkte jagama:

I-III koht     10b, 11a, 11b 12p
4. koht     10c 11p
5.-7. koht     10a, 12a, 12c 9p
8.-9. koht     11c, 12b 8p

Viimane voor toimub 6. detsembril, kus teemaks on Itaalia ja läbiviijagi on itaallane.
Näeme siis!

Triino Lest

MALETAJATE KOLMIKVÕIT

Laupäeval, 10. novembril Kuressaare Põhikoolis toimunud maakonna noorte kiirmalevõistlusel tulid auhinnalistele kohtadele mitmed SÜG-i maletajad. Mängiti kolmes vanuserühmas.
Edukaimad oldi 13-aastaste poiste vanuserühmas, kus saavutati kolmikvõit:
1. Magnus Kaldjärv (5b)
2. Joel Jakob Koel (6b)
3. Rasmus Arge (5a)
10-aastastest tüdrukutest oli Kaili Põder (3a) teine ja poistest jagas Romet Toomas Tiitsaar (3b) 2. – 4. kohta. 16-aastaste poiste vanuserühmas sai Ken-Erki Kermik (7b) kolmanda koha.
Juuno Jalakas

ESIMESED MINITEADUSPÄEVAD MÖÖDUSID EDUKALT

16. - 18. novembril toimusid meie koolis esimesed miniteaduspäevad. Saaremaa Miniteaduspäevad on üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada.

 
Ülo Vooglaid noorteadlaste keskel

Meie kooli edukaimad esindajad on järgmised:
Hillar Liiv, Lõuna-Urvalind Saaremaal. Juhendajad Inge Vahter, Mart Mölder ja Mati Martinson
Kaja Pukk, Ümarmudil. Juhendajad Inge Vahter ja Mart Mölder
Maris Mägi, Televisioon folkloori kandjana. Juhendaja Rita Ilves

 
Kaja Pukk ettekannet tegemas

ERIPREEMIAD

Rakendusliku tulemuse eest:
Annika Soom, Kaali meteoriidikraatri taimed. Juhendajad Inge Vahter, Mart Mölder ja Krista Takkis

Toreda esituse eest:
Liisa Saaremäel, Kaisa Papp, Saaremaa haruldased mereloomad. Juhendajad Inge Vahter ja Mart Mölder

Töökuse eest:
Signe Toom, Kimalased ja nende toidutaimed. Juhendajad Inge Vahterja Mart Mölder

Õnnitleme!

SÜG-Press

INIMEST VÄÄRTUSTAV KOOL

KES ON EVELIN PAJU?

Loomulikult teavad vastust 2a ja b, 3b, 5b, 8b, 10b ja c klass, kellele ta õpetajaks on. Evelin Paju ühines meie kooliga käesoleva õppeaasta alguses, tulles siia inglise keelt õpetama.

Kus olete üles kasvanud, õppinud ja elanud?

Kuressaares sündisin, aga keskkooli lõppedes läksin Tallinnasse ülikooli, Euroülikooli. Seal õppisin tõlk-filoloogi eriala ja kohe pärast kooli pakuti tööd Tallinna Pirita Majandusgümnaasiumis ning sinna ma läksingi.

Kumb teile rohkem meeldib, Kuressaare või Tallinn?

Kui ma siit läksin, oli mul suur vaimustus, et Tallinn, Tallinn. Et kihvt ja äge, aga kui seal sai ära oldud viis aastat, oli asi ammendatud. Ja kui Kuressaaret ja Tallinnat võrrelda, siis Kuressaare on tükk maad parem.

Kas teile meeldib enda töö?

Väga meeldib, sest mulle meeldivad lapsed. Ilma selleta ei saaks seda tööd teha. Ja mulle meeldib ka inimesi aidata. Kui ma näen, et õpiraskustega laps hakkab tunnis tööd tegema, mõistab, saab aru ning head hinded kätte saab, rõõmustab see mind. See on õpetajatöö plusspool – nägemine, et oled kasulik.

Te olete küll SÜG-is vähe õpetanud, aga kas teile meeldib rohkem õpetada siin või meeldis oma endisel töökohal Tallinnas?

Rohkem meeldib siin kohe kindlalt. See on väiksem koht. Õpilasi ei ole nii palju klassis  (keelegrupid on pool klassi!) ja õpilased on palju paremad õppijad ning kuulata oskavad ka. Tallinnas oli põhiline mentaliteet, et sina ei ole mitte keegi, sa ei tule mulle ütlema. Siin seda üldsegi ei kohta. Lapsed on siin väga tublid ja ma olen õnnelik, et siia tulin.

Mida teete õpilastega, kes koostööd teha ei taha?

Mul on kindel näide ühe õpilase näol. Tuleb õpilasega rääkida ja uurida, milles on probleem. Mina leidsin antud õpilasega töötades põhjuse üles ja selleks oli lihtsalt laiskus. Hakkasin tegema individuaalset tööd temaga ning nüüd on tal neljaseis.

Milline õpilane ise olite?

Ise ma olin väga kohusetundlik, töökas. Alati olid kodused tööd tehtud, sest mul oli ema näol kontroll peal. Kui mul polnud tehtud, hakkasin neid tegema kas või öösel.

Kelleks te lapsena saada tahtsite?

Ma ei mäletagi. Enamustel on ikka niimoodi, et tahavad kellekski saada. Ma tean seda, et kui ma andsin keskkoolis õpetajate päeval inglise keele tundi, teadsin, kelleks ma saada tahan.

Mida väärtustate inimestes?

Esiteks head südant, heatahtlikkust. Oma ameti juures ma nõuan kohusetundlikkust ja ka töökust. Siis on koostöö lihtsam.

Mida teete vabal ajal?

Vabal ajal teen sporti. Meeldib jalgrattaga sõita, rulluisutada, niisama jalutada. Praegu teen kodus remonti.

Palju te raamatuid loete?

Praegu on väga vähe olnud aega raamatuid lugeda. Aeg-ajalt võtan mõne kätte ikka, aga need puudutavad põhiliselt keeleõppimist ja õpetamist.

Mis muusikat kuulate?

Kuulan kõike. Kui raadio on lahti, siis ma ühegi kanali pealt ära ei pane. Kui tuleb rokki, poppi, mida iganes – mina kuulan kõike.

Kuhu olete reisinud?

Olen käinud üle Euroopa. Kahjuks ei ole Suurbritanniasse ega Ameerikasse jõudnud, aga küll ma jõuan.

Lemmik...

...reis – Hispaania reis. Selle reisiga käisingi läbi terve Euroopa. Sai selline ring peale tehtud.

...tegevus – Enda täiustamine. Nagu öeldakse, inimene õpib terve elu. Ma püüan seda järgida. Mitte kunagi ei ole niimoodi, et sa tead kõike. Omandan teadmisi.

...õpilased või klass – Üldjuhul mul lemmikuid ei ole. Kõik õpivad hästi. Ma suudan kõiki  võrdselt võtta. Lemmikuid omada ei ole selle ameti peal eriti sobiv.

...riideese – Teksapüksid ja T-särk/ topp. Hea, mugav käia pärast tööd.

...värv – Roosa.

...söök – Raske öelda, sest olen kõigesööja. Väga meeldib jääsalat. See koosneb värsketest asjadest ja juustust, vorstist ja majoneesist, mis on kihiti.Väga hea ja tervislik.

...jook – Tee, soe tee. Kindlat ei ole, lihtsalt tee üldises mõttes.

Parasiitsõna? Ega ma ise aru ei saa, aga kodustele käib närvidele väljend „no ilmselt“.

Janne Albert

NOORUS ON HUKAS??!

Noorus on hukas. See klišeeks saanud lause kumab ikka ja jälle meie armsa Maarjamaa leheveergudelt justkui mingisugune punane, vilkuv häiretuli. Mis see igivana väjend siis ikkagi tähendab?

Kas seda, et alaealised tegelevad vabal ajal öösel linna stšillimise ja igasuguste vägijookide pruukimisega, kuigi samas oleks neil võimalus näiteks kodus liblikaid või marke koguda. Või hoopiski seda, et noored muutuvad aina varasemalt iseteadvamaks ja ülbemaks kui aastaid tagasi? Kõik  see on õige, kuid siiski ei ole need asjad nii hullud kui üks suur ja hirmus koll, keda paljud ei märkagi või siis lihtsalt ei taha märgata.

Alkohol alkoholiks ja peod pidudeks, kuid aina võimsamaks ja võimsamaks muutub tänapäeva noortekultuuris selline hirmutav nähtus, nagu seda on ükskõiksus. Mis selles siis nii hullu on? – küsite.

Kuid seda hullem – ilmselt ei pruugi see suur haigutav pimedusetomp nii väga silma paista ja paljud ei pruugigi mõista, mis see endaga kaasa toob. Lubage, ma valgustan teid, või siis vähemalt üritan seda teha omaenda alaealiseprillide läbi: tänapäeva noori ei huvita, neil on suva, kui mitte kasutada idanaabrite keelest tulenevat palju vängemat väljendit. Neil on ükskõik haridusest, neil on ükskõik oma tulevikust, neil on ükskõik inimestest, neil on ükskõik kõigest ja kõigist, ainuke asi mis loeb on MINA ja lihtsad pealiskaudsed lõbustused, mis tekitavad huvi vaid lühikeseks ajaks ja mööduvad ruttu, andes ruumi uutele. See on ju jube.

Enam ei huvituta raamatutest, isegi harivaid või siis ka vähimal määral sügavmõttelisi filme ei viitsita vaadata, rääkimata vabatahtlikust teatri- või kontserdikülastusest, kus mängitakse midagi muud kui kriiskavat popmuusikat (mis iseenesest on igati positiivne meelelahutus, kuid siiski). Samuti hakkab olematuks kahanema noortefolkloor ja traditsioonid, igaüks on vaid enda eest väljas ja kogunetakse gruppidesse, et minna kuhugi „pinnale” või siis niisama sõpradega tšillima, eriti hull on asi vaevalt täisealiste noormeeste hulgas, kes elavad ja hingavad oma romulast soetatud automobiili ja kõlaritest tampiva trancemuusika nimel, hullutades noori (ja lolle) tibisid oma teibituuningust räsitud BMWde ja „lahedusega”(mis tähendab, et nad ei tea, kes on „Kevade” autor ja, et nad on nime Marie Under kuulnud vaid oma automakist möirgavas popploos mainituna).

Ma ei pea ennast sugugi kõikidest nendest pahedest priiks, kuid siiski tõusevad mul tänapäeva noortekultuuri kui sellist vaadates oksetilgad kurku. Kui niimoodi edasi läheb, oleme me taandarengu piiril: tulevikus võivad meil tänavatel ringi kõndida vaid ajudeta Paris Hiltoni kloonid ja ahvilaadsed loomad, kes on välja arenenud tänapäeva rullnokkadest ja nn „ossidest” (muidu nad sõidaksid autodega, aga nafta on otsas). Kuna ma aga arvan, et keegi neist ei suudaks oma nõmedust enda issi rahadega kinni mätsida, nagu kurikuulus meediatibi Paris Hilton teeb, ei pea ma Eesti rahva uusi põlvkondasi eriti heas olukorras olevaks, ei praegu ega ka tulevikus, kui selline allakäigutendents jätkub ja keegi sellele piiri ei pane!

Taavi Turk