Õpioskuste üleriigilisel olümpiaadil Haapsalus esindas Saaremaa koole meie kooli 6. klasside võistkond koosseisus Kärt Männa, Gerda Nelis, Robi-Jürgen Algo, Joel Jakob Koel ja Indrek Viires. Võistlus oli pingeline ja tasavägine. Ülesandeid lahendati neljas töötoas: sinises toas olid esindatud humanitaaralad, rohelises loodusteadused, ruudulises reaalalad ja kirjus toas varia. Küsimuste koostamisel oli silmas peetud erinevaid õpioskusi: info leidmist nii teatmeteostest kui ka Internetist, skeemide ja jooniste lugemist, töötamist juhendi järgi jne Esimest ja teist kohta jäid jagama Tallinna Reaalkool ja Tartu Miina Härma Gümnaasium, kolmandaks jäi Tallinna Inglise Kolledž. Meie võistkond jõudis 18 konkurendi hulgas 8. kohale. Aitäh võistlejatele ja õpetaja Katrin Rosinale, kes õpilasi saatis.
18. oktoobril toimus Muhu Põhikoolis selleaastane Koolitop. See tore mäng on mõeldud 5. –9. klasside õpilastele. Koolitopis tuli läbida sportlik osa, milleks sel aastal oli triatlon ning mille võtmelauseks oli “Kiirus, täpsus, osavus”. Sellele järgnes teadmiste- ja oskustealane teatevõistlus. Õppeaineteks olid eesti keel, kirjandus, matemaatika, inglise keel, ajalugu, muusika ja loodusõpetus. Kolmas võistlusala vajas loomingulist lähenemist, sest kohapeal etteantud vahendite abil tuli vanast valmistada uus ehk siis kolmest vanast riideesemest tuli disainida uus ja originaalne rõivaese või lausa komplekt.
Meie kooli esindasid selles mängus järgmised õpilased: sport – Birgit Truumees ja Mihkel Lember 9.b ; teadmised – Maria Toomsalu 5.a, Maria Aarnis 5.b, Karl Jõgi 6.b, Ats Aim 7.a, Mihhail Afanasjev 8.a, Sandra Sarapuu 8.a ja Liisa Saaremäel 9.a; loovus – Teele Koel ja Signe Toom 9.b.
Suur aitäh meie kooli võistkonna liikmetele, sest olite väga meeldivad ja kokkuhoidvad!
Arvan, et saime veeta ühe vahva õhtupooliku Muhumaal ja ka võistluse lõpptulemusega jäime igati rahule, sest jagasime Orissaare Gümnaasiumiga 2.-3. kohta, saades preemiaks 1250 krooni, ühise kinokülastuse ja maitsva kringli.
19. oktoobril toimus raamatukogus ETTELUGEMISPÄEV. Ürituse üheks eesmärgiks oli tähistada Astrid Lindgreni 100. sünniaastapäeva ning tutvustada kooliraamatukogus olevaid A. Lindgreni raamatuid.
Vahvaid lugusid Pipist, Karlssonist ja teistest meie kõige parematest sõpradest lugesid lastele ette õpetajad Viljar, Katrin, Epp ja Ülle.
Suured tänud neile toredate hetkede eest!

Valik Astrid Lindgreni teoseid
***
Käisime klassiga direktorit kuulamas. Direktor luges meile “Bullerby lapsi” ja tegi palju nalja. Esimene lugu rääkis, kuidas lapsed viisid alguses koera kooli ja siis tuli Liisal mõte lammas kooli viia. Teine lugu rääkis sellest, et lapsed tahtsid kellelegi rõõmu valmistada, aga kõik olid juba rõõmsad. Pärast saime Astrid Lindgreni raamatute pilte vaadata ja neid raamatuid lugeda.
Maarja-Liis Milter ja 4.B

Õpetaja Ülle Mägi ettelugemispäeval

Direktor Viljar Aro ettelugemispäeval
***
Meie klass läks reedel kooli raamatukokku. Seal loeti meile ette “Pipi Pikksuka” raamatut. See inimene oli õpetaja Epp Petrov. Meile meeldisid osad, kus Pipi sõi kärbseseent ning kus Pipi kukkus kalju otsast, pauh, alla. Seal oli veel palju lahedaid A. Lindgreni raamatuid. Kõik meie klass naeris vahetevahel, kui Pipi naljakaid asju tegi. Pipi on ju nii-nii naljakas! Aga meie klass on Astrid Lindgreni raamatuid lugenud. Kuulasime hoolikalt ning pärast vahetasime muljeid ja küsitlesime õpetaja Eppu.
Eva Aarnis ja Airike Kapp 2. B
“Meie saame hakkama vägivallata” tuli meie kooli kaks aukirja. Esimese koha koos digitaalse fotoaparaadiga võitis 6a klass. Aukirjaga märkis žürii ära ka 2a klassi edukat osalemist. Soovin kõigile ka edaspidi edukat osalemist erinevatel konkurssidel- on ju see üks õppimise ja enesearendamise viise.
20. –21. okt. toimus Valjalas meie poistekoori KRATID 1. laululaager! Laagris osales sel korral 24 laulumeest 1. –6. klassini (ligi 10 kahjuks ei saanud erinevatel põhjustel tulla). Kuigi tegu on eelkõige laululaagriga, ei puudunud meie ürituselt ka muud meelelahutused. Robini isa, ühtlasi õpetaja Mati Mäetalu korraldas väga toredaid spordivõistlusi, õpetajad ja meie suured sõbrad Diana ja Triino tegid huvitavaid teatevõistlusi.
Laagri üllatuskülaliseks oli onu Urmas Lehtsalu, kes tegi vahvaid näitlejakoolituse mänge ja näitas lõbusaid filmikesi. Ja teadagi – õpetajad Riina ja Mari õpetasid uusi laule, mis peavad suviseks Meeste Laulupäevaks (toimub 14. juunil 2008 Kuressaares!) selged olema. Tore üritus, mis meil veel suvel silme ees virvendab, on ka üle-eestiline poistekooride laager Kuressaares, kust kindlasti osa sooviksime võtta. Ees ootab aga veel mitu laululaagrit ja loodetavasti tuleb huvitav lauluaasta!
Lõpetuseks on tore tõdeda, et enamik poisse on igati toredad, abivalmid ja sõbralikud laagerdajad, kellest oli laagris ainult rõõmu. Vaid mõned tõrvatilgad meepotis olid, aga see jäägu laagriseltskonna saladuseks... Usun, et kõik teevad oma käitumisest omad järeldused ja pärast järgmist laagrit ma seda tõrvatilga juttu enam mainima ei pea...
Tänades abilisi ja Valjala kooli ja kõiki poisse
Kolmapäeval, 17. oktoobril kogunesid Saaremaa Ühisgümnaasiumi 5. – 6. klasside tüdrukute ja poiste võistkonnad kooli võimlasse rahvastepallivõistlusteks. Mängiti turniirisüsteemis, kolmest parem, mänguajaga 3 minutit geimile. Tulised pallilahingud kestsid poolteist tundi. Kõik mängud mängiti kolmest parem. Tüdrukute paremusjärjestus oli järgmine:
I koht 5B
II koht 6B
III koht 6A
Poiste paremusjärjestus oli järgmine:
I koht 6A
II koht 6B
III koht 5B
Võistkondade parimatele mängijatele olid üllatusauhinnad. Kõik võistkonnad said suud magusaks. Kahju ainult, et 5A klass ei osalenud oma võistkondadega. Järgmised pallilahingud toimuvad kuu aja pärast võrkpallis – "Kadri- Mardi“ turniiril 7. – 9. klassidele 14. novembril kooli saalis. Seniks kõigile tõsist harjutamist ja mõnusat mardijooksmist.
Perekond Arosid on “tabanud” viimasel ajal mitu suurt ja tähtsat juhtumist – näiteks said nad lapselapse vanavanemateks ning kahepeale kokku 100 aastat vanaks. Aastatest hoolimata vastasid nad mõnele meie küsimusele. Härra Viljari vastused on otse ja kahe silma vahele, proua Kristi omad aga veidi viltu ja leebemalt.
Milline on olnud teie poolt õpilasena läbitud koolitee?
1964 – 1. klassi Kingissepa Algkoolis, mille 1. klassid asusid tollal praeguses muusikakoolis; järgmised 3 aastat praeguses Kuressaare Põhikoolis.
1968 – 5. klassi meie praegusesse koolimajja, klassijuhatajaks üks siis juba koolijuhina lõpetanud meie kooli direktoreid Pauliine Kremm.
1972 – gümnaasiumiosa algus, klassijuhatajaks legendaarne Endel Kurgpõld ja mateõpsiks sama legendaarne Valentin Oopkaup.
1975 – kool läbi, ka muusikakooli klaverieriala ja Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda.
1980 – diplom käes (praegune magistriharidus), kolm kuud sõjaväelaagrit Leedus ja oktoobrist praegusesse SÜG-i tööle matemaatika- ja füüsikõpetajana ning 6b klassi juhatajana.
1987 – taas Tartu Ülikooli lõpuaktus, seekord psühholoogina.
2002 – TÜ magistrikraad koolijuhtimises, edasi veel ligi kolm aastat Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduste doktorantuuris.
Hetkel TLÜs saamaks haridusnõuniku pabereid. Ja igasuguseid koolitusi pidevalt veel mõne tuhande tunni jagu.
Tegelikult pean suurimaks õppimiseks tööd koolis – tundide ettevalmistamine, koolijuhi amet, pidevalt muutuvad õpilased, koostöö kolleegidega. Vähemalt sama arendav on olnud ka koolitaja ja õppejõu amet kõrgkoolides.
Olen Pärnus sündinud ja koolis käinud. Lõpetasin Pärnu I Keskkooli ja Pärnu Lastemuusikakooli. Et muusikaõppimisele ja -mängimisele oli selleks ajaks kulunud juba kaheksa aastat, oli justkui enesestmõistetav jätkata muusikaõpinguid. Saigi siis lõpetatud Tartu Muusikakool. Inglise keele tundides ei pidanud käima, vahetasime õpetajaga ingliskeelseid raamatuid ning vestlesime loetu üle.
Miks just õpetajaks ja miks just SÜG-i?
Õpetajaameti lõplik valik toimus ilmselt lõpuklassis õpetajate päeval tunde andes – kahes vahetuses andsin vist kokku 10 või 11 tundi matemaatikat ja muusikat, oli vaimustav päev. Miks just tagasi oma kooli – pole kunagi mõelnud, et oleks veel muu variant olnud.
Sidemed SÜG-iga algasid siis, kui Mari Aumees lapsepuhkusele jäi. Andsin keskkooli muusikatunnid. Inglise keele juurde jõudsin koos Inge Raie ja Ingrid Tiltsiga 90ndate alguses. Enne aga leidsin uue keele – rootsi – õppimiseks toreda olevat. Õppimine üldse on üks põnev tegevus. Nädalavahetusel Tartus olles õnnestus ära näha ka kuninganna Silvia. Keeled on vahend, mitte eesmärk just alati. Keeletundmine avardab meeletult maailma, toob hulganisti uusi kontakte. Meie kooli külastanud inglise koolipapad olid väga kadedad eestlaste mitme keele oskuste üle.
Millised on teie seosed Kuressaare Muusikakooliga?
Pärast kooli lõpetamist suunati meid abikaasaga Kuressaarde tööle. Kummalisel kombel veel kümme aastat pärast mandrikoolide lõpetamist lugesid koolikaaslased Saaremaale tööle saatmist kui kaugele asumisele saatmiseks. Neil oli meist kahju. Esimene töökoht oligi Kuressaare Muusikakool.
Millised on teie arust idaalse õpetaja/õpilase omadused?
Ei tea, ei usu ka, et oleks mingit vajadust ideaali järgi. Ideaal peaks sobima kõigiga, võib juhtuda, et siis ta ise kaob. Minu jaoks on inimese väärtus tema eriomasuses, oma näos, julguses käia siin maailmas püstipäi ja uhkelt, oma mõtteid arukalt esitades ning teistele jätkuvat huvi pakkudes. Sellised inimesed ei võta, vaid annavad.
Nad kõik on oma “kiiksuga”, nad jagavad lõpmatult, nad suudavad innustada, neil on huumorimeelt, nad ei karda eksida... Mu kadunud äi ütles kord: “Ole, kes sa oled ja tee, mis sa teed, peaasi, et sa igav ei oleks.”
Nimetage mõni oma paljudest hobidest hetkel ja enne seda.
Olen ikka öelnud, et minu suurim hobi on minu töö – õpetamine, koolijuhtimine, koolitamine. Aga mulle meeldib tööpäeva hommikul ujuda oma kilomeeter ja talvel (praegu ka Upa rajal) suusatada õhtuti 10-15 km. Kõige parem on muidugi maakodus, nii tööd tehes, lõkke ääres kui ka saunas. Omal ajal sai palju õpilastega matkatud nii Hibiini mägedes, Kesk-Aasias kui ka jalgratastega Hiiumaal ja Gotlandil. Omaette aeg oli abikaasaga seltskonna- ja võistlustantsu harrastamine. On lauldud ka Tartu Akadeemilises Meeskooris, käidud laulu- ja tantsupidudel nii laulja, rahvatantsija kui ka puhkpilliorkestri mängijana. Ja päris omaette ajastu oli tosin aastat Eesti Õpilasmalevat, eriti selle algus Karalas Peedu talus.
Kooli ajal oli muusika kõrval peamiseks tegevuseks lugemine. Isegi perega külas käies hiilisin ma süldilauast minema ning istusin vaikselt nurka külapere raamatusarja ”Seiklusjutte maalt ja merelt” raamatuid lugema. Kui kohaliku raamatukogu eestikeelsed raamatud loetud said, hakkasin väliskirjandust vene keeles lugema. Ma lugesin ainsana läbi Balzaci kõik teosed. Venekeelseid jutukaid lugesin avalikult koolis vene keele tunnis – ei, mingit märkust küll selle eest ei saanud (klassijuhatajaks ja vene keele õpetajaks oli rahvuselt venelane). Juurde on tulnud käsitöö. Nõukogude ajal õmblesin nii huvi kui ka vajaduse pärast. Kudumine ja heegeldamine on vahvad tegevused, kuid viimase sünnipäevakingina sain uued 130cm laiused kangasteljed. Aili Jung, hea inimene, aitas lõimelõngad ritta sättida ning otsa peale ka. Nüüd siis sügise süvenedes loodan oma esimese vaiba valmis saada.
Mida peate oma tugevaimaks/nõrgimaks küljeks?
Mul tuleb inimeste veenmine ja innustamine päris sageli välja, samas oskan peaaegu sama sageli inimestele liiga otse liiga otse öelda. Minu naine arvab, et mul on tervikutaju päris hea, aga ma räägin liiga palju. Ja minu noorem tütar arvas, et suhtlen täitsa vabalt ja vigu ei peagi ükski tütar oma isas nägema.
Suurimaks takistuseks elus on mulle siiski saanud inglise keele vähene oskus, peaks hakkama õppima.
Elu on näidanud, et olen küllalt hea tehnilise taibuga. Olen tinutanud kinni abikaasa habemeajamisaparaadi lahtised otsad; koduvahendite seadistamine, arvutiprobleemid on ”minu rida”. Eesti keeles ei tunne ma ennast kindlalt.
Mis on teie hetke "öökapiraamat"? Millised raamatud peaks iga inimene kindlasti elu jooksul läbi lugema?
Viimaste aastate populaarsem kirjandus on juhtimisalane, eriti Charlie Jonesi “Elu on võrratu”. Sealt ka mõte, et tuleb koos abikaasa ja lastega panna kokku eluks vajaliku kirjanduse nimekiri alates kuuendast eluaastast oma lastelastele ja siis koos lugeda ja rääkida. Kui nimekiri valmis saab, luban selle avaldada. Seal on kindlasti kogu sari “Seiklusjutte maalt ja merelt”, ehk ka “Mirabilia” ulmekad, kindlasti meie oma eesti klassika, Astrid Lindgren, maailma parimad muinasjutud ja vähemasti pool gümnaasiumi kohustuslikust kirjandusest.
Mul ei ole “öökapiraamatut”, mul on “öökapimuusika” ja ka rohkem autos. Hetkel on see Lisa Ekdahl (rootsi trubaduurid ja rootsi jazz on maailmas hinnatud). Raamatut öökapil iseloomustab vast rohkem selle vahelduv keel.
Kuidas ja kas on mõjutanud teie elu vanaisaks saamine?
Kõigepealt jätsin doktorantuuri pooleli, et võimalikult rohkem lastelastele elada. Väikesed Oliver ja Grete on saamas elu tähtsaimaks mõtteks, nemad ju alles alustavad ja eesminejate eesmärk peab olema järeltulijate õnnelik elu.
Puudub vastav kogemus. Vanaemana hämmastavad mind tänapäeva väikelaste kasvatamise atribuudid. ”Meie ajal” olid mänguasjad peamiselt lapse aja sisustamiseks (mäletan küll puuklotse tähtede ja numbritega), nüüd on igal mänguasjal oma arenduslik eesmärk. Lapsevanemad üle Eesti suhtlevad ja lahendavad 2/3 ettekerkinud probleemidest arvutikeskkonna vahendusel. Ei mingeid naabrinaiste kohvi-lobapause. Mulle meeldiks mõelda, et minul on roll mu laste ja lastelaste elus ning iga väiksemgi tõendus selle kohta soojendab mu südant.
Kas nii palju aega ja vastutust nõudev amet pereelu ei pärsi?
Hea küsimus abikaasale ja lastele. Kindlasti on see toonud omi muresid, aga ka omi rõõme. Koolid meid siiski ühendavad, abikaasa õpetab muusikakoolis, kõik teised on selle lõpetanud; abikaasa õpetab ka SÜG-is, kõik teised on selle lõpetanud; neljast kolm on seotud Tartu Ülikooliga ja kaks TLÜ Haapsalu Kolledžiga. Usun, et oleme olnud rohkem koos kui paljud teised pered.
Kristi Aro oma juubelil tänavu veebruaris
Foto M. Saaretalu
Kas Viljar Aro on koolis ja kodus sama inimene?
Inime on inime. Või kes sinna habeme taha ikka näeb. Seda võib küll öelda, et ”linna-Viljar” on erinev ”maa-Viljarist”. Aga küllap loodus muudab meid kõiki.
Kas pigem ruut või ring?
Ruutude ja ringide vaheldumine, lõpmatult üksteise sees ja ümber olemine – peaasi, et oleks keeruline- siis on huvitav.
Reet Sillavee, Laura Väli
KONKURSI JUHEND 5. – 12. KLASSIDELE
Arvesse lähevad:
1. Õppeedukus (PK I, II, III; G II veerand)
2. Õppekvaliteet (PK I, II, III; G II veerand)
3. Isetegevus, kultuur
4. Sport
5. Mälumängud
6. Ringides osalemine (I veerand)
Punkte arvestatakse:
Õppeaasta lõpus premeeritakse võitnud klasse rahaliste auhindadega:
I koht PK ja G- 3000.-
II koht PK ja G- 2000.-
III koht PK ja G- 1000.-
IV koht PK ja G- 650.-
V koht PK- 400.-
EDUKAT VÕISTLEMIST!
Huvijuhid