KOLMAPÄEVAST KOLMAPÄEVANI

K 03.10   09.45     4. – 6. klasside aritmeetikavõistlus (aula)
               14.00     Direktsiooni koosolek
               15.00     Juhtkonna koosolek
 
N 04.10   19.30     Õpetajate päeva pidu õpilastele

R 05.10    Õpetajate päev, lühendatud tunnid
               13.00     Direktsiooni ja SÜG-i endistele töötajatele kohtumine kohvilauas
               14.00     Õpilaste kontsert õpetajatele
               15.00     Õpetajate puhkeõhtu

L 06.10    Matemaatika lahtine võistlus (aud)

E 08.10    10.45    Klassivanemate koosolekud

T 09.10    09.00    SÜG Sihtasutuse juhatuse koosolek
               10.45    7. – 12. klasside aritmeetikavõistlus (aula)
               15.50     Õpilasesinduse koosolek

K 10.10   09.45     4. – 6. klasside aritmeetikavõistlus
               13.30     Füüsikaülesannete lahtine võistlus "Energeetiline energia"
               14.00     direktsiooni koosolek
               15.45     metoodikanõukogu

JUHTKOND TÄNAB

Loodusainete ainekomisjon — ilusa loodusnädala korraldamise eest

Võõrkeelte ainekomisjon — euroopa keelte päeva korraldamise eest

SISEKONTROLL

eKooli täitmine.
Koolivormi kandmine.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K   03.10   Sirje Ess: Aktiivõpe
N   04.10   Direktsiooni info
E   08.10   Viljar Aro
T   09.10   Kätlin Hommik: Prantsuse koolisüsteem

AITÄH LASTEAIAPÄEVAL OSUTATUD ABI EEST!

Suur tänu teile, 4b klassi tüdrukud:
Kristin Aksalu, Kristi Kuusik, Maria Kristiina Mölder, Kairi Neilinn, Pirjo Mononen, Kristin Tisler, Anna Maria Lember, Heleri Soe.

Algklassiõpetajad

ÕPETAJATE PÄEVA TUNNIPLAAN

Reedel, 5. oktoobril on lühendatud tundidega päev. Tunni pikkus 30 minutit.

1. tund 08.10 – 08.40
2. tund 08.45 – 09.15
3. tund 09.30 – 10.00
4. tund 10.15 – 10.45
5. tund 11.00 – 11.30
6. tund 11.45 – 12.15
7. tund 12.30 – 13.00
8. tund 13.15 – 13.45
9. tund 14.00 – 14.30

ÕPILASTEL ON KAASAS ÕPILASPILET!

Õppealajuhataja Marek Schapel

ARITMEETIKAVÕISTLUSE 1. VOOR

25. septembril toimunud aritmeetikavõistluse kümme parimat olid Raigo Rätsep 10c (37p), Rait Ool 12c (34), Liina Kolk 12c (30), Joosep Tõnus 10c (28), Krisela Uussaar 11c (25), Piret Saar 10b (25), Henri Viik 10c (25), Mihkel Mölder 11c (25), Mihkel Männa 11b (24), Silver Ool 11c (24).

<>Teine voor toimub 2. oktoobril.  Kokku toimub neli vooru,
arvestatakse 3 parema vooru tulemusi.

Viljar Aro

GÜMNAASIUMI MÄLUMÄNG

Neljapäeval, 27. septembril läks taas käima mälumängude karussell. Kolm esimest vooru on teemal varia, kuid viimase vooru pühendame Itaaliale. Sellest  tuleb juttu hiljem.

Sel korral aga jagunesid punktid ja kohad järgmiselt:

I        koht  — 11c 14p
II       koht  — 12c 13p
III-VI koht  — 10b, 11a, 11b ja 12a 11p
VII    koht  — 10a 10p
VIII   koht  — 10c

<>Tänan kõiki mängureid ja jällekohtumiseni 10. oktoobril!

Triino Lest

TÄHELEPANU!!

Rahvatantsuring alustab sel neljapäeval, 4. oktoobril 18.00 kultuurikeskuses.
Edaspidi toimuvad trennid koolimajas.

SÜG-Press

EUROOPA KEELE PÄEVA VIKTORIINI KÜSIMUSED
JA KOKKUVÕTE

Euroopa keelte päev ja sellele pühendatud viktoriin toimus 26. septembril

1. Millise Euroopa riigi pealinna nimi tähendab tõlkes „must laugas”? IIRIMAA — DUBLIN
2. Mis on Austria rahvuslill? EDELWEISS
3. Kuidas kutsuti Euroopa kõnepruugis kuni 1013. a. Hiina riigiametnikke? MANDARIINID
4. Millist tiivulist looma on kujutatud Veneetsia linna vapil? TIIVULINE LÕVI
5. Millise toodangu poolest on kuulus Tšehhimaal asuv linn Jablonec? KRISTALLIST JA  VÄRVILISEST  KLAASIST ESEMED
6. Nimeta 3 Euroopa riiki, mille hümnidel on ühesugune viis! LUKSEMBURG, ŠVEITS, SUURBRITANNIA
7. Millisest Euroopa riigist oli pärit maailma esimene naispresident? ISLAND
8. Milline riik võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 1972. a.? LUKSEMBURG
9. Mis keelt kõnelevad Prantsusmaale kuuluva Korsika saare põliselanikud? KORSIKA (ITAALIA)
10. Nimeta Šveitsi rahvuskangelane! WILHELM TELL
11. Mis on olulisim erinevus Hispaania ja Portugali härjavõitluse vahel? HISPAANIAS HÄRG TAPETAKSE, PORTUGALIS JÄÄB HÄRG ELLU
12. Kreeka keeles tähendab see lihtsalt „käsitöö”. Mis sõna see on? KIRURGIA
13. Kuidas kõlab Euroopa Liidu juhtlause? „ÜHINENUD MITMEKESISUSES”
14. Milline Euroopa Liidu riikidest ulatub kõige kaugemale põhja, lõunasse, itta ja läände? PÕHJA SOOME, LÕUNASSE KREEKA, ITTA KÜPROS, LÄÄNDE IIRIMAA
15. Millised 2 Euroopa riiki ühinesid Euroopa Liiduga 2007. a.? RUMEENIA, BULGAARIA
16. Milline Lääne-Euroopa riik on pindalalt kõige suurem? PRANTSUSMAA
17. Millise Lõuna-Euroopa riigi rahvaarv on kõige suurem? TÜRGI
18. Milline Ida-Euroopa riik on kõige väiksema territooriumiga? EESTI
19. Loetle Põhja-Euroopa riigid! (5) SOOME, ROOTSI, NORRA, TAANI, ISLAND
20. Millises Euroopa riigis on meeste ja naiste keskmine eluiga kõige pikem, vastavalt 78 ja 82 eluaastat?  ROOTSI
21. Nimeta põhjagermaani keeled! (5) ISLANDI, FÄÄRI, NORRA, TAANI, ROOTSI
22. Mis aastal otsustasid Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit kuulutada välja Euroopa keelteaasta? 2001
23. Mis kuupäeval tähistatakse Euroopa päeva? 9. MAI
24. Mitu ametlikku keelt on Euroopa Liidus? 23
25. Euroopa mandri nimi pärineb Kreeka mütoloogiast. Kes oli Europe?  EUROPE OLI PRINTSESS, KES MÜÜDI JÄRGI ÜHEL PÄEVAL MERERANNAL JALUTAS NING KELLE RÖÖVIS ZEUS
26. Kas Euroopa Liidul on hümn? EHKKI TEGU POLE PÄRIS KLASSIKALISE HÜMNIGA, ON EL ALATES 1986 KASUTANUD OMA MUUSIKALISSE SÜMBOLINA EUROOPA HÜMNI EHK „OODI RÕÕMULE" BEETHOVENI 9. SÜMFOONIA VIIMASEST OSAST
27. Kus asub Euroopa Parlament? PARLAMENDI AMETLIK ASUKOHT ON PRANTSUSMAAL STRASBOURG'I LINNAS

Viktoriini tulemused

KLASS	PUNKTE	KOHT
2B	20,0 p	5.
3A	31,0 p	1.-2.
3B	31,0 p	1.-2.
4A	26,5 p	3.
4B	25,0 p	4.
5A	22,5 p	10.
5B	32,5 p	4.
6A	25,5 p	6.-7.
6B	23,5 p	8.-9.
7A	25,5 p	6.-7.
7B	23,5 p	8.-9.
8A	34,5 p	2.
8B	26,0 p	5.
9A	33,5 p	3.
9B	38,0 p	1. (üldvõitja)
10A	32,0 p	1.
10B	21,5 p	9.
10C	30,0 p	3.
11A	31,5 p	2.
11B	27,5 p	6.
11C	27,0 p	7.
12A	26,0 p	8.
12B	28,0 p	4.-5.
12C	28,0 p	4.-5.

Selleks korraks on Euroopa keelte päeva tähistamine möödas.
Aitäh kõikidele klassidele, kes osalesid Euroopa keeltepäeva viktoriinil!
Samuti tahame tänada kõiki toredaid inimesi, kes aitasid meil kokku panna vahvat näitust Euroopa riikidest toodud meenetest. Aitäh õpetajad Mari Ausmees, Rita Ilves, Ellen- Astrid Reeva, Viire Pors, Triino Lest, Arne Loorpuu, Indrek Peil, raamatukogu juhataja Iivi Vikat, sekretär Stella Hommik, 10c klassi lapsevanem Riin Pupart.

Õpetajad Diana Õun ja Liina Truu

FIBIT 2007

Iga-aastase suure moeürituse FIBIT raames, mis toimub 5.-7. oktoobril Tallinnas Viru keskuses, astub oma kollektsiooniga „Pits ja pätid*“ üles 9b klassi õpilane TEELE KOEL.

Professionaalsete moekunstnike kõrval saavad oma loomingut näidata üleriigilise noorte moeloojate konkursi seitse paremat, kelle hulka arvati noorima osavõtjana ka Teele Koel.

Õnnitleme ja edu talle!

*pätid – Muhu sussid

Virve Lõbus

KERGE MEENUTUS JUKUDENÄDALAST

Üle-eelmisel nädalal oli võimalus kõigil meie kooli õpilastel, õpetajatel ja muidu toredatel koolitegelastel näha tarkusetares ringi lippamas pisut veidraid olevusi. Ei, need polnud mitte nõukaajast välja karanud sportlased ega ka lihtsalt ebamoekad õpilased. Need olime meie — Jukud!

 
Näide Juku-stiilist

Iga päeva lahutamatuks osaks olid kogunemised. Meeldejäävamad muidugi sellised, kus võimalikult ebameeldivate kogemuste võrra rikkamaks saime — nimelt pidime aja peale suust suhu edasi andma mõnusalt toorest kanafileed, munaplöga vedama ning värsket haisvat räime hambus hoides ümber koolimaja jooksma. Üldiselt polnud viimane tegevus päris hull, kuigi õpetajatest oli kahju, kes lehkavaid Jukusid oma tundides taluma pidid. Väga lõbusad olid vahetundide ajal koridoris toimunud Jukujenkad. Veel oli võimalus näiteks koolimaja põrandaid hambaharjaga pühkida ning lihtsalt ajaviiteks laulda.

 
Põrand puhtaks!

 
Juhanid

Reedel oli meil viimane päev ja siis hakkas iga Juku omamoodi valmistuma viimaseks ja kõige suuremaks proovikiviks — ristimistseremoo-niaks koos selle kõige ekstreemsemate katsumustega.  Pidulik ristimine oli täis erinevaid Jukude etteasteid ning samuti toimusid mitmed klassidevahelised võistlused, etteasted ja katsumused. Õhtu lõppes piduliku ristimistseremooniaga, kus vaprad Jukud pidid maitsma Juhanite arstirohtu ning lõpetuseks üllatasid kaheteistkümendikud meid mõnusat muusikat mängiva bändiga.

Nii saigi läbi üks kooli järjekordne, kuid meie, Jukude, jaoks kordumatu nädal. Juhanid olid väga tublid ning ega meiegi kahe aasta pärast neile alla jää!

Anna Põld 10A

LOODUSPÄEVAD

Loodusepäevi on meie koolis läbi viidud juba aastaid, enamasti ikka sügisese pööripäeva paiku. Aastaid oli see mõeldud ainult õpilastele ja seda peamiselt põhikooli reaalklassidele ning gümnaasiumi bio-matemaatika klassidele. Neis klassides on loodusaineid mõnevõrra rohkem kui paralleelides. Mõni aasta tagasi algatasid aga loodusainete õpetajad omapärase looduspäeva ka õpetajatele. Järgnevalt selle aasta üritustest.

Õpilaste loodusepäev

Seekordne loodusepäev algas nagu tavaliselt loodusteadlasega kohtumisega. Külas olnud suur loodusesõber ja loodusetundja Sõrve linnujaama juhataja Mati Martinson tutvustas õpilastele töid-tegemisi, mida tehakse Sõrves ning millega võivad ühineda ka õpilased. Huvitava ettekande käigus saime palju teavet mitmete linnuliikide, liblikate, nahkhiirte jne kohta ja ikka Saaremaaga seonduvalt.

Päeva teises pooles toimus õpilaskonverents, kus oma uuringutest rääkisid kaasõpilastele 2007. aasta kevadel vabariiklikel konkurssidel osalenud õpilased. Õpilaskonverentsi ajal toimus ka videosalvestus ja sellele järgneb lähipäevil videotreening Indrek Peili juhendamisel. Videotreeningu käigus analüüsitakse ettekandja esinemist — ikka selleks, et järgmistel esinemistel veelgi paremini toime tulla.

Alati on sellel päeval välja pandud näitus. Seekord oli võimalus tutvuda osakesega Mati Martinsoni mahukast liblikakogust. Gümnaasiumiõpilased tegid loodusenädalal õppematku Harilaiule ja Koigi rabasse, mitmetes klassides oli muidki loodusega seotud ettevõtmisi.

Õpetajate looduspäev

Traditsiooniks on kujunemas ka õpetajate loodusnädala üritus — nn reedepuhkepärastlõuna.

Selleks ürituseks valmistavad osalejad õpetajad ise temaatilisi toite ja seejärel toimub üheskoos nende toitude maitsmine. Kui eelmisel sügisel oli hea seeneaasta tõttu otstarbekas pühenduda seenetoitudele, siis sel aastal polnud eriti vaja mõeldagi — rahvuskala räim muidugi.

Mart Mölder pidas räimeloengu

Pealegi — kui käesoleva aasta veebruaris toimus Eestimaal rahvuskala valimine, võttis meie kool sellest hääletusest väga aktiivselt osa ning saarlasele sobilikult ikka enamasti räime kasuks.

Kuigi Kuressaare turul ja kauplustes värsket räime (meie kiuste!?) eriti ei leidunud, tuli kalapäeva pidulauale rohkesti erinevaid roogasid. Kuna juba eelnevalt oli karta, et rahvuskala ennast on vähe, oli loodusainete kui korraldajate ainekomisjoni poolt antud vihje ka heeringale kui räime suurimale sugulasele, kilule kui tema väikesele vennale ja muidugi ka teistele headele sõpradele. Üksinda ei olda ju ei meres ega ei saa olla pidulaualgi!

Valminud road jagasime kahte kategooriasse:

1. Ise tehtud — hästi tehtud. Nimekiri sai pikk: räimerullid, kala tarrendis, kalapirukas, soojad praetud kilud, kilupasteet, koger fooliumis, kalakroketid, forellisaiad, heeringa külmkaste, suitsuheeringa leivad jne.
2. Poest leitud — hästi leitud. Mõned näited: räimesült, räimed küüslaugumarinaadis, saare silk, kilu indiapärases marinaadis jne. (Lauale oli ilmunud ka hapukurk — temagi ju soolase veega seotud!). Kaua aega Mart Mölderi räimekalajuttu ei saanudki kuulata, sest isuäratavad road tahtsid maitsemist. Kuigi kõik road said Indrek Peili poolt koostatud kalapäeva voldiku hindamistabelissegi kantud, ei tulnud lõplikust järjestamisest midagi välja, sest kõik road olid ääretult maitsvad. Eks koolipäeva lõppki andis tunda — tühi kõht ju ikka kõige parem kokk.

Lauake kattus tasapisi osavõtjate toodud kalatoitudega

Klassiruumi oli välja pandud ka väike raamatunäitus räimetoitudest, kaasa oli toodud vanaemade räimeretseptegi. Klassi seintele oli välja pandud kalapiltidest näitus, nii oli hea tundma õppida kalu, keda laual degustreeriti. Ja veel: aukohale oli seatud rahvuskala räim ise — tänu Kuressaare turu lahkele müüjale üks eksemplar kilusaagist ikkagi meie õnneks leiti.

Korraldajad loodavad, et kohalolnud veerandsada õpetajat ka edaspidi erinevaid kalaretsepte katsetavad. Rahvuskala räime eelkõige. Mõtted järgmise aasta ürituse jaoks juba liiguvad...

Loodusainete õpetajate nimel
Inge Vahter

MEEDIAKLUBI OOTAB TEID!

Ootame jätkuvalt oma ridadesse meediast huvituvaid inimesi.
Koguneme teisipäeviti 17.00 ruumis 105.
Tule lõbusasse seltskonda!

SÜG-Press