KOLMAPÄEVAST KOLMAPÄEVANI

K 26. sept  09.45     4.–6. klasside aritmeetikavõistlus (aula)
                  14.00     direktsiooni koosolek
                  15.30     klassijuhatajate nõupidamine (aud)
                                Euroopa keelte päev

N 27. sept  16.00     Gümnaasiumi mälumängu I voor
                   19.30    12. klasside lastevanemate koosolek

R 28. sept  15.00     Kalapäev õpetajatele

E 01. okt    10.45     klassivanemate koosolek

T 02. okt    09.00     sihtasutuse juhatuse koosolek
                 10.45     7.–12. klasside aritmeetikavõistlus (aula)
                 19.00     6.–9. klasside lastevanemate koosolek
                               Jooksupäev tervisepargis

K 03. okt   09.45     4.–6. klasside aritmeetikavõistlus (aula)
                 14.00     direktsiooni koosolek      15.00     juhtkonna koosolek

JUHTKOND TÄNAB

Mati Martinson, Inge Vahter, Mart Mölder — Hillar Liivi suurepärase ettevalmistuse eest Euroopa noorte teadlaste konkursiks Hispaanias.

Abituurium — toreda jukude nädala ja suurepärase jukude peo korraldamise eest.

Alli Kallaste, Margit Mägi, Maie Uustulnd, Irena Sink, Viire Pors, Marina Mäetalu, Ruta Kelt, Riina Oeselg — lasteaedade päeva väga hea ettevalmistamise ja korraldamise eest.

SISEKONTROLL

Õpetajate töökavad. E-kooli täitmisest

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 26. sept     Mari Ausmees — Pillilaager
N 27. sept     Direktsiooni info
R 28. sept     Kunnar Sink — Kasutajaketta elu-olu
E 1. okt         Viljar Aro
T 2. okt         Sirje Ess — Aktiivõpe

KOOLIVORMI TELLIMISEST

Koolivormi saab veel tellida SAAREMAA KAUBAMAJAST kuni septembrikuu lõpuni. Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kirjatarvete kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel.

2007. a. sügisest on 1.-9. klassi õpilastel koolivormi kandmine kohustuslik.

Viljar Aro

TEATED

Armsad prantsuse keele valikkursuse edasijõudjad, ootan teid meie esimesse selle õppeaasta tundi esmaspäeval 1. oktoobril. Käige läbi ka raamatukogust ning küsige endale õpik (öelge, et see on valikaine jaoks).

Kätlin Hommik

---

Virge Treieli kergejõustikutrennide ajad:
E.   16.00 — 5.-8. kl. T SÜG või PK staadion
      17.00 — 9.-12. kl. T

T.   14.15 — 2. –4. kl. P+T SÜG staadion või kergejõustikuhall
      16.00 — 5.-12. kl. T SÜG võimla (muutub)

N.   14.15 — 2.-4. kl. P+T SÜG staadion või võimla
      16.00 — 5.-8. kl.T SÜG või PK staadion
      17.00 — 9.-12. kl.T

R.   16.00 — 4.-12. kl tervisepark

Ajad ja kohad 5.-12. klassile sügisjooksul veidi muutuvad.Selle kohta vaata infot võimla infotahvlilt!

Virge Treiel

---

EUROOPA KEELTEPÄEV 2007

Keeled ja nende kasutamine on Euroopa Liidus keskse tähtsusega. Meie räägitavad keeled teevad meist selle, kes me oleme. Euroopa Liit austab oma kodanike kultuurilist ja keelelist mitmekesisust

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisel eestvedamisel korraldatud ülieduka Euroopa keelteaasta 2001 lõppedes otsustati hakata iga aasta 26. septembril tähistama Euroopa keeltepäeva. Selle eesmärgiks on tähistada kõikides Euroopa keeltes (ja mitte üksnes 23 ELi ametlikus keeles) peituvat kultuuripärandit ja traditsioone.

On väga oluline, et kõik Euroopa kodanikud mõistaksid Euroopa poliitikat ning õigusakte ning saaksid osaleda nende kujundamises. Sama oluline on Euroopa Komisjoni soov julgustada inimesi õppima uusi keeli, et kasutada paremini kultuurilisi, sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi, mida pakub Euroopa integratsioon.

Euroopa keeltepäeva tähistamiseks korraldatakse liikmesriikides mitmeid üritusi.

Nii ka meie koolis. Kolmapäeval, 26. septembril ootame kõikide klasside esindajaid taas osalema Euroopa keeltepäeva viktoriinil. Viktoriini tegemiseks on aega täpselt 24 tundi ja lahendajaid võib olla klassist kuni 3 õpilast. Küsimused saab kätte õpetaja Liina Truu käest kolmapäeval kell 10.45 vahetunnis, tagasi tuleb vastused tuua neljapäeval samaks ajaks samasse kohta. Lisaks viktoriinile saab tutvuda väikese näitusega I korrusel ja võõrkeelte õpetajad on lubanud vastavat teemat käsitleda ka oma tundides. Kena Euroopa keeltepäeva!

Diana Õun

6B VAHVA KLASSIREIS

Olime oma klassiga ja osade 7b klassi õpilastega 21.09 – 22.09 Viljandis ja Pärnus.  Viljandis käisime Ugala teatris vaatamas etendust “Koturnijad ehk kui nalja ei saa, siis meie ei mängi”, mis oli täitsa hea. Pärast etendust sõitsime Pärnusse, kuhu jõudsime kohale umbes kell kaksteist öösel.

Pakkisime oma asjad lahti, tegime asemed ära ja sättisime end magama, aga ega seda und ei tulnud. Rääkisime niisama juttu, naersime, mängisime igasuguseid mänge, kuulasime muusikat ja üritasime magama jääda. Lõpuks sai pooleks tunniks vaikust. Kell viis hommikul, isegi varem, olid paljud juba ülal, asjad kokku pakitud ja valmis kodusõiduks. Oldi siis tunnike üleval, kui järsku jäädi magama ning me nägime välja nagu reisijad, kes peavad lennujaamas magama. Hommikul saime minna korralikku hommikusööki nautima ja poodidesse kolama. Söödud ja šopatud, mindi Tervise Paradiisi. Seal sai välibasseinis palli mängitud, kosest alla sõidetud, igasugustest torudest kah ja muidugi mullivannis mõnuletud. Kui veekeskuses käidud, mindi bussi ja algaski sõit koju. Mina jäin selle reisiga VÄGA rahule, võiks teinekordki minna !

Airike Vipp

SAAREMAA – PRANTSUSMAA – SAAREMAA – PRANTSUSMAA

Selline marsruut on tuttav paljudele 11b klassi tüdrukutele. Nimelt toimus suvel äge reisimine, mis on jätnud meile kõigile sügava tundeelamuse. Kogu reisi mõte oli minna Prantsusmaale, et sealset elu lähemalt uurida, näha vaatamisväärsusi ja õppida prantsuse keelt, mida meile on koolis juba terve aasta õpetatud. Meie aga olime need õnnelikud, kes said suvel seda keelt praktiseerida ja seda juba mitmes kohas. Prantsusmaal, kui me käisime prantslastel endil külas ja samuti augustis, millal prantslased tulid jällegi meile külla. Võib öelda, et enamus suvest keerles meie jaoks ümber prantslaste ja prantsuse keele, mis on igati tore!

Prantsusmaale mindi kahes rühmas. Meie esimene rühm, Argonne’i seltskond,  kes lahkus Eestist juba 3. juulil ning teine rühm, Tremont’i seltskond, kes lahkus 15. juulil. Kokku Prantsusmaal ei saadud, aga mõlemal rühmal on mälestusi ja juhtumisi küllaldaselt. Prantsusmaal lahutas kaht rühma vaid paarkümmend kilomeetrit.

Nüüd, siis natukene lähemalt Argonne’i seltskonnast. Me kõik elasime ühes suures majas koos, kus kõigil oli kahe või kolme peale tuba. Meie laagri mõte oli tutvuda Prantsusmaa ajalooga ning samuti teha tööd

II maailmasõja aegsetes kaevikutes, mida me seal hoolega taastasime. Pärast igapäevast töötegemist viidi meid alati kuskile. Kas linna šoppama või tutvuma mingi ajaloolise väärtusega. Meie arvamus Prantsusmaast on igati positiivne. Saime näha palju rohkem kui mõni tavaline turist. Samuti saime praktiseerida keelt, mis siin Eestis olles nii võõrana tundub. Võib öelda, et meie reis läks igati korda.

Ja nüüd siis natuke Tremont’i rühma eluolust ja muljetest. Me kõik ööbisime peredes, mis oli imeline võimalus keele arendamiseks. Kuigi laagris sai tehtud ka tööd koos kogu külarahvaga, nad kõik olid nii sõbralikud ja abivalmid, et see lausa hämmastas meid. Pärast tööd mindi koju, kus vahetati riided ning pärast seda saadi taas kokku. Tavaliselt käisime lihtsalt külas ringi, samuti külastasime päris mitut muuseumi ja vaatamisväärsust nagu meie esimene gruppki. Igasugune mulje ja arvamus Prantsusmaalt on FANTASTILINE! Kohe kindlasti tahaks sinna kunagi tagasi minna. Meie kooli on tekkinud päris suur seltskond, kes on käinud Prantsusmaal tööd tegemas. Tagasiside on olnud igati rõõmsameelne ja soosiv. Võtke teatavaks –Eesti noori hinnatakse Prantsusmaal vägagi kõrgelt!

11b tüdrukud

SPORTLASED SOOMES EDUKAD

12.- 16. septembrini toimus Soomes Pajulahtis Põhjamaade Koolispordiliitude spordifestival, kus osalesid ka meie kooli kergejõustiklased. Peale Eesti olid esindatud veel Läti, Leedu, Soome ja Taani. Tagasi tuldi kergejõustiku üldvõidu ja mitmete heade kohtadega üksikaladelt. Võistlusväliselt elati tuliselt kaasa KG võrkpallivõistkonnale, külastati õpitubasid, tehti kiikingut ja nauditi kanuusõitu. Tutvuti kaasvõistlejatega, külastati ujulat ja sauna. Kokkuvõtteks igati korda läinud üritus.
 

Meie edukad sportlased

Võistkonda kuulusid Helena Vokk (10c) – 1. kuulitõukes 10,73, Teele Treiel (9b) – 2. kuulitõukes 10,67, Kaili Adamson (10b) – 3. kaugushüppes 4,64, Kadri Pulk (10c) – 5, kuulitõukes-9,60, Dagmar Reinumägi (10c), Meelis Reinumägi (10c) – 1. kaugushüppes 5,99, Priit Järveots (10b) – 1. 100 meetri jooksus 11,9, 4. kuulitõukes 12,40, Mihkel Lember (9b) – 1. krossijooksus, 6. kuulitõukes 11,96, Kunnar Kokk (9a) – 5. kuulitõukes 12,26, 6. kaugushüppes 4,34 ja Valmar Uljas (10c) Teatejooksus saavutasime 2. koha.

Mihkel Lember, Virge Treiel

SÜGi VIII SÜGISJOOKS

EESMÄRK: Populariseerida jooksmist kooliõpilaste hulgas.

LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT:

Võistlused viib läbi Saaremaa Ühisgümnaasium 02.10.2007.a.,
Võistlused toimuvad Kuressaare linna tänavatel ja Kuressaare Tervisepargis.

OSAVÕTJAD:

Osalevad Saare Maakonna üldhariduskoolide 1.-12. kl.õpilased.

VÕISTLUSTE PROGRAMM:

  1. –    4. kl. P;T    1 km — Kuressaare Tervisepark
  5. –    7. kl. P;T    2 km — Kuressaare Tervisepark
  8. –    9. kl. P       4 km — Kuressaare Tervisepark
  8. –    9. kl. T       2 km — Kuressaare Tervisepark
10. –  12. kl. T       4 km — Kuressaare Tervisepark
10. –  12. kl. P    7,3 km — Tervisepark — Roomassaare sadam — Tervisepark

REGISTREERIMINE:

Jooksukaardid saab täita Kuressaare Tervisepargi stardipaigas alates kella13.30.

AUTASUSTAMINE:
Iga vanuseastme kolme paremat  poissi ja tüdrukut autasustatakse diplomi ja medaliga. 7,3 km distantsi I-III kohta medali ja diplomiga, kümmet esimest auhinnaga.

Arvestust peetakse järgmistes vanuseklassides:
I kl. P, T; II kl. P, T; III kl. P, T; IV kl. P, T; V-VI kl. P, T ;7.-9. kl. T; 7-kl. P; 8.-9, kl. P; 10.-12.  kl. P, T.

Vanuseklassis 7.- 9. kl. saavad võistelda 1991. a. (need, kes õpivad põhikoolis) ja hiljem sündinud.

AJAKAVA

         14.00 - 1. kl. T
         14.10 - 1. kl. P
         14.20 - 2. kl. T
         14.30 - 2. kl. P
         14.40 - 3. kl. T
         14.50 - 3. kl. P
         15.00 - 4. kl. T
         15.10 - 4 .kl. P
         15.20 - 5 - 6.kl. T
         15.30 - 5 - 6.kl. P
         15.40 - 7.kl. P
         15.50 - 8-9.kl. P
         15.55 - 7-9.kl. T
         16.15 - 10 -12.kl. T
        16.20 - 10-12 kl. P

NB ! Info tel 527 8205

Enn Laanemäe

JOOK, MIS ON VALGE, AGA TEEB NINA PUNASEKS JA NIME MUSTAKS

Vastalanud kooliaastal ja alkoholiennetuskuul Kuressaares, tahaks jagada mõtteid nii noortega kui nende vanematega.

Noor ja alkohol

Ei ole üleliigne meelde tuletada kehtivat seadusandlust, kus Alkoholiseaduses on kirjas, et alla 18 a isikul on alkohoolseid jooke keelatud tarbida ja osta. Samas seaduses on kirjas ka, et täisealine isik ei tohi alaealisele alkoholi müüa, osta ega üle anda.

Missugused on siis need alkohoolsed joogid? Õlle, viina ja teiste kangemate jookide keeld alaealisele on küll selge. Petturiteks osutuvad kõik siidrid, ginid, fizzid jne., millede magus maitse varjab alkoholi kibeda maitse. Poelettidel kirevate siltidega purgid oleksidki justnagu mõeldud  alaealisele karastusjoogiks. Kõik need magusad joogid on aga samuti alkoholi sisaldavad ja jätavad jälje hingeõhku, verre ja teie käitumisse, kui olete neid tarvitanud.

Lapsevanemad

Olen kuulnud lapsevanematest, kes koju oma alaealistele noortele ise ostavad alkohoolseid jooke. Kuidas mõista lapsevanema sellist käitumist? Kommentaarid on üleliigsed. Lapsevanemad, teie endi käitumisest võtab noor inimene eeskuju enda käitumise kujundamiseks.

Öeldakse küll, et käi minu sõnade, mitte tegude järgi. Tegelikkuses käib noor inimene just täiskasvanu tegude järgi, sõnu ei panda lihtsalt tähele.

Täisealine ostab alaealisele alkoholi

Raske on mõista neid täisealisi, kes lahkesti on nõus ostma alaealisele alkoholi.(Neid tuleb lihtsalt hukka mõista.). Siin pean silmas ka neid noori inimesi, kes ise alles äsja 18 a saanud ning täiskasvanute maailma astunud. Lahkesti on nad nõus alaealistele sõpradele keelatud joogid poest ära tooma.

Kohates noort, kes palub endale alkoholi osta, peaks ju kohe selge olema, et sellise palve esitaja vanus ei võimalda tal endal alkoholi poest kätte saada. Öelge siis lihtsalt, ei osta! Rääkimata sellest, et täiskasvanud isikul, kes alaelisele alkoholi ostab, tuleb rahakotti kergendada kuni 18 000 krooni ulatuses rahatrahvi näol ja teistkordse samalaadse juhuse korral on tegemist juba kuriteoga, mille lõpplahendiks võib olla kuni üheaastane vanglakaristus. Välja tulevad täiskasvanu poolt alaealisele alkoholi ostmise lood politseis, kus alaealine alkoholi tarvitamise pärast seletusi annab. Täiskasvanu, kes sellise keelatud tegevuse eest politseilt trahvi on saanud , ei kuuluta sellest naljalt sõpradele. Eks omad vitsad peksavad!

2007.a. esimesel poolaastal on politseis registreeritud Saare maakonnas alaealiste poolt toime panduna 345 väärtegu, neist 155 on seotud Alkoholiseaduse rikkumisega.

Veidi mõtlemapanev on see, et alkoholitarvitajate vanuse alampiir on vanuses 12-13 eluaastat ja mõni neist poolaasta jooksul juba korduvalt käinud politseis aru andmas oma seaduserikkumiste pärast.

Noor inimene, kas joogid, mis sulle keelatud tarbida, rikastavad siiski sinu elu?

Kas register politseis annab sulle edasiseks eluks plusspunkte?

Me peame elus tegema palju valikuid.

Kui sa teed valiku, siis mõtle, mida see endaga kaasa toob.

Tee valikuid pigem selle valikuga kaasnevaid halbu tagajärgi arvestades ja nii pole sul ka põhjust tagantjärele kahetsuseks.

Arvesta, et viin on valge, aga teeb nina punaseks ja nime mustaks!

Karsket kooliaastat Sulle!

Maret Metsmaa
Kuressaare politseijaoskonna noorsoopolitseinik