Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja SÜG Sihtasutuse sisehindamissüsteem
KINNITATUD
Saaremaa Ühisgümnaasiumi
direktori 11. jaanuari 2006.a.
käskkirjaga nr 1-3/ 12
ja
SÜG Sihtasutuse
juhatuse esimehe 11. jaanuari 2006.a.
käskkirjaga nr 1-3/ 6
Sisehindamissüsteemi loomisel on aluseks võetud HTMi poolt koostatud soovitused õppeasutuse sisehindamiseks, SÜGi kogemused enesehindamisel ja sisekontrollis, SÜGi ja SÜG Sihtasutuse põhikirjad ja arengukava, SÜGi juhtkonna ja SÜG Sihtasutuse juhatuse ajurünnakutel saadud tulemused ning hoolekogu, õpilasesinduse, personali ja sihtasutuse nõukogu soovitused.
Sisehindamise kaudu jälgib kool (SÜG ja SÜG Sihtasutus koos) eesmärkide täitmist, analüüsib põhitegevuste tulemuslikkust ning annab iga aasta augustikuu lõpuks hinnangu kooli tegevusele tervikuna.
Kasutatavaid mõisteid
Andmed ja nende analüüs (data and analysis) – objektiivsed tõendid, mis toetavad millegi olemasolu või tõesust. Andmed võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Andmetest saadud informatsiooni alusel hinnatakse, kuidas õppeasutuse edukust mõõdetakse, kuidas kasutatakse kogutud andmeid juhtimisel, planeerimisel, hindamisel ja tegevuse läbiviimisel ning kuidas ja milliseid andmeid valitakse. Tähelepanu pööratakse ka võrdlusandmete (benchmarking) valikule ja nende kasutamisele tegevuse arendamisel.
Eestvedamine (leadership) – õppeasutuse juhtide tegevus ja isiklik eeskuju, mis loovad õppeasutuse ja selle keskkonna eesmärkide selguse ja ühtsuse. Eestvedamine on seotud väärtustega ning tähenduse loomisega. Juhtide ülesanne on eesmärkide saavutamisse kaasa haarata kõik huvitatud osapooled.
Enesehindamine(self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandil toimuvat õppimist, arengut ja eksperimenteerimist. Enesehindamine aitab kaasa ka vajaliku muutuse juhtimisele, andes teavet arendusprotsessi kulu ja sellega kaasnevate ootuspäraste või ootamatute tagajärgede kohta ning suurendades organisatsiooni võimet ebakindlusega toime tulla. Enesehindamine võimaldab anda võimalikult süstemaatilise ülevaate kooli hetkesisukorrast, selgelt välja tuua õppeasutuse tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, individualiseerida õppeasutuse arenguvajadused, anda infot tegevuse tulemuslikkuse kohta, luua soodsa keskkonna koolisiseseks arendusdiskussiooniks ja arendusvisioonile selgema kuju andmiseks. Enesehindamise tulemuste alusel tuleb planeerida parendustegevusi ning nende elluviimist jälgida.
Enesehindamise põhilisteks plussideks võib pidada:
- mõjusust, sest selle käigus tehakse personaalseid ja iseseisvaid otsuseid ja tegemist on rohujuuretasandilt lähtuva tegevusega. Hindamistulemusi on suhteliselt lihtne rakendada;
- järjepidevust, sest see on tegevuse planeerimise ja sündmuste kulgemise loomulik osa. See teenib hästi formatiivse hindamise põhimõtteid;
- õpetuslikku mõju, sest selle käigus töödeldakse kogemusi ideetasandil, õppides neist midagi uut;
- olemuslikku kalduvust soodustada personaalse vastutuse võtmist, sest see suurendab pühendumust;
- paindlikkust ja tabavust, sest seda on võimalik mugandada vastavalt vajadustele ja töökollektiivi arvamustele;
- infoloomet, mis aitab rahuldada paljusid kooli arengu ja juhtimisvajadusi.
Finantsressurss (financial resource) - nii igapäevasteks tegevusteks kui ka õppeasutuse pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid; nii riigieelarvest õpilaskohtade finantseerimiseks saadud vahendid kui ka erinevatest allikatest ja kõrvaltegevustest saadud lisavahendid.
Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane - õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus (individuaalne õppekava) ja õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, õppe meetodid jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Hindamine (evaluation, assessment, appraisal) – protsess, mille käigus antakse hinnang tegevusele ja/või selle tulemustele. Hindamise käigus toimub hinnatava väärtuse määratlemine. Hindamise eesmärk on saada tagasisidet protsesside toimimise kohta ja hinnata väärtust nii, et see oleks abiks otsuse langetamisel.Hindamise alusena kasutatakse k riteeriume (näiteks mõjusus, tõhusus, ökonoomsus, õiglus, asjakohasus jm), mille põhjal langetatakse hinnangulisi otsuseid. Hindamine on seotud informatsiooni kogumise ja analüüsiga ning peaks tuginema võimalikult palju tõendusmaterjalil. Hindamine võib olla sise- või välishindamine.
Huvigrupp (huvipool, sidusrühm) (stakeholder) – isikud või organisatsioonid, kes on organisatsiooni tegevusest huvitatud või sellest mõjutatud. Huvigruppideks on tüüpiliselt kliendid, personal, partnerid, tarnijad, omanikud, ühiskond. Õppeasutuse huvigrupid sõltuvad õppeasutuse liigist – nendeks võivad olla lapsed/õppurid, lapsevanemad, õppeasutuse pidaja, personal, tööandjad ja teised sidusrühmad: Haridus- ja Teadusministeerium, haridusamet jt..
Inforessurss(information resource) - organisatsiooni tegevust puudutavad kõikvõimalikes vormides esitatavad andmed ja informatsioon, sealhulgas selle informatsiooni kättesaadavaks muutmise ja kasutamise vahendeid.
Informatsioon (information) – tähendust omavad andmed.
Juht (eestvedaja, liider) (leader) – inimene, kes koordineerib ja tasakaalustab organisatsiooni ja kõikide tema huvigruppide huve. Juhtide all käsitletakse tippjuhtkonda, kõiki teisi erinevate tasandite juhte ja meeskondade liidreid.
Juhtimine(management) – koordineeritud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja ohjeks. Juhtimise hindamisel analüüsitakse, kuidas õppeasutuse juhtkond arendab ja rakendab kliendikesksuse põhimõtet ning mil viisil ta määrab õppeasutuse ülesanded, väärtushinnangud ja arengusuunad. Samuti hinnatakse, mil määral pöörab juhtkond tähelepanu õppijakesksusele ja positiivsele õhkkonnale ning jälgib tehtud otsuste elluviimist.
Klient (customer) - isik või organisatsioon, kes võtab protsessi tulemi vastu. Kliendid on huvigrupid, kellele on tegevus suunatud, kelle jaoks protsess või organisatsioon toimib. Kliendid võivad olla nii organisatsioonivälised kui ka –sisesed (välis- ja siseklient). Sõltuvalt õppeasutuse liigist on kliendid erinevad - lapsed/õppurid, lapsevanemad, ettevõtted, tööhõiveamet, praktikabaasid, eraisikud jt. Lapsed ja õppurid on õppeprotsessis erilises (duaalses) rollis - nii selles osalejad kui ka vastuvõtjad.
Koostöö huvigruppidega (partnership with stakeholders) – juhtimisprintsiip, mille kohaselt töötamise mõjusus on kõrgem, kui huvigruppidega on loodud usaldusel, teadmiste vahetamisel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud partnerlussuhted, seda nii organisatsiooni kui üksiktöötaja tasemel. Uute ideede, teadmiste ja kogemuste hankimisel on tihedad suhted erinevate huvigruppidega hindamatud. Hindamisel analüüsitakse, mil viisil selgitab õppeasutus välja oma huvigruppide vajadused ning kuidas ta arendab ja hoiab suhteid huvigruppidega. Samuti hinnatakse huvigruppide rahulolu võrreldes teiste õppeasutuste ning organisatsioonidega.
Kvaliteedijuhtimissüsteem (quality management system) - õppeasutuse üldjuhtimisse integreerunud juhtimise alamsüsteem. Kvaliteedijuhtimissüsteem on õppeasutuse kvaliteedialaste eesmärkide realiseerimiseks vajalike organisatsioonilise struktuuri, protseduuride, protsesside ja ressursside kogum. Kvaliteedijuhtimissüsteemi eesmärgiks on tagada kooli poolt antava hariduse taseme stabiilne ja üldiselt aktsepteeritud usaldatavus, saavutada konkurentsivõime säilitamine ja parenemine, tõsta õpilaste ja töötajate rahulolu õppetegevuse korraldusega ning tagada juhtkonnale kindlustunne õppetegevuse kvaliteedi ja kvaliteedisüsteemi toimivuses.
Missioon (mission) – organisatsiooni 'olemasolu õigustus'. Missioon peaks vastama küsimusele - mis kasu tema tegevusest on (erinevatele huvigruppidele) ning on eelkõige väljapoole suunatud. Missioon peab olema sõnastatud huvigruppidele arusaadavas keeles. Missioon võimaldab eristada konkurentidest, tuues välja selle erilise, mille pärast õpilased/lapsevanemad peaksid valima just selle õppeasutuse. Missioonpeaks olema tuletatud organisatsiooni tuumkompetentsist (core competence) ja põhitegevusest. Missioon peab näitama, kuidas saavutada organisatsiooni visiooni teatud ajavahemikus.
Mõjusus (effectiveness) – planeeritud tegevuste teostatuse ja planeeritud tulemuste saavutatuse määr.
Organisatsiooniline struktuur (organizational structure) – inimestevaheliste kohustuste, volituste ja suhete ülesehitus.
Personal (personnel, employees)– pedagoogid ja teised töötajad (kõik õppeasutusega töösuhetes olevad inimesed, nii põhitöökohal kui lepingulised, täiskoormusega kui osalise koormusega, tähtajalised kui ajutised töötajad).
Personali arendamine ja kaasamine (people development and involvement) – juhtimisprintsiip, mille kohaselt töötajate kogupotentsiaal ilmneb kõige paremini ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise (empowerment) toel. Õppeasutustes omandab see erilise kaalu, sest lõpptulemuse kvaliteet sõltub kõige rohkem just inimfaktorist – õpetajatest ja teistest töötajatest, kes vastutavad soodsate õppimistingimuste loomise eest.
Personalijuhtimine(personnel management, human resource management, people management) – inimressursi juhtimine. Hindamisel analüüsitakse, kuidas õppeasutuse personal arendab ja kasutab oma võimeid õppeasutuse eesmärkide saavutamiseks, kui oluliseks peetakse paindlikkust, uuenduslikkust ja kiiret reageerimisvõimet ning kuidas tunnustatakse personali. Hinnatakse personali arengukava koostamist, selle teostamist ja personali hindamist ning üldist ja tööga rahulolu tagamist ja arendamist.
Poliitika (tegutsemispõhimõtted) (policy) – reeglid või juhised, mis kujutavad piire, milles tegevused peaksid toimuma. Poliitikas sõnastatakse taotlused ja suunad, millest juhid, õpetajad ja teised töötajad juhinduvad.
Protseduur (procedure) – määratletud (spetsifitseeritud) viis tegevuse või protsessi teostamiseks. Protseduurid võivad olla dokumenteeritud või mitte. Kui protseduur on dokumenteeriutd, nimetatakse seda sageli kirjalikuks protseduuriks.
Protsess (process) - vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks. Protsessi käigus toimub väärtuse lisandumine. Protsessi hindamine hõlmab sisendite muutmise tulemiteks ja sisendite jagamist süsteemi sees. Õppeasutuse protsess on omamoodi must kast, mis annab õpilase õppimisele lisaväärtust. Protsessi hindamine keskendub tegelikule õpisituatsioonile.
Protsessijuhtimine (process management) – organisatsiooni kui vastastikku seotud protsesside süsteemi juhtimine ja ülevaatus. Protsessijuhtimise eesmärk on nii õppeasutuse tegevuse tulemuste kui ka protsessi toimivuse parendamine. Protsessijuhtimise hindamine võimaldab selgitada, kas ja kuivõrd protsesside süsteem tervikuna tagab õppeasutuse eesmärkide täitmise. Hindamisel analüüsitakse, kuidas planeeritakse, rakendatakse ja juhitakse õppeasutuse põhiprotsesse, tugiteenuseid ja koostööd erinevate huvigruppidega. Jälgitakse seda, kas kliendi vajadusi arvestatakse piisaval määral ja kuidas on individuaalsed õppekavad õppekavasse mahutatud. Hinnatakse ka õppemeetodite, õppurite iseseisvuse, vastastikuse mõjutamise oskuste, ettevõtlikkuse ja kvalifitseerituse arendamist.
Põhiprotsess (core process) – protsess, mis loob vahetult kliendile väärtust. Õppeasutuse põhiprotsess on õppija areng ja selle toetamine.
Riskianalüüs (analysis of hazard)- eesmärgiks on hinnata ohte ja nendest tulenevaid ähvardavaid olukordi koos võimalike stsenaariumitega, mis võivad kahjustada inimeste elu ja tervist, põhjustada olulisi keskkonnakahjustusi ja tekitada majanduslikku kahju.
Sisehindamine (internal evaluation) – hindamine, mida teostab õppeasutuse sees paiknev hindaja või hindajate rühm. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Sisehindamise kaudu tagatakse kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava. Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise.
Sisehindamissüsteem (internal evaluation system) – õppeasutuse juhtimissüsteemi osa. Sisehindamissüsteem on omavahel seostatud ja loogilises järjestuses olevate teadlikult juhitud hindamisprotsesside ning seda toetavate dokumentide ja ressursside eesmärgipärase rakendamise tasakaalustatud tervik. Sisehindamissüsteem hõlmab õppeasutuse enesehindamise ja sisekontrolli.
Sisehindamise aruanne(internal evaluation report) – kirjalik dokument, mis koostatakse sisehindamise kriteeriumidest lähtuvalt. Sisehindamise aruanne tugineb sisekontrolli ja enesehindamise tulemustele. Aruandes tuuakse välja õppeasutuse tugevad ning nõrgad küljed koos parendusettepanekutega; õppeasutuse positiivsed tulemused; võrdlused oma eesmärkidega; tegevused, millest selgub, et parendamist vajavad valdkonnad on välja selgitatud ja nendega tegeldakse; võrdlus teiste haridusasutustega; õppeasutuse võime oma saavutatud taset säilitada.
Sisekontroll (internal control) – õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab nõuete täitmise. Sisekontroll hõlmab kõiki õppeasutuse tegevuspõhimõtteid ja protseduure, mida asutuse juhtkond kavandab ja võtab kasutusele. Sisekontrolli eesmärk on luua juhtkonnale kindlustunnet, et asutuse eesmärgid saavutatakse säästlikul, tõhusal ja mõjusal viisil; järgitakse kehtestatud norme (seadused, määrused jne) ja juhtimispõhimõtteid; on tagatud õigeaegne ja usaldusväärne finants- ja juhtimisteave.
Sisekontrollisüsteem (internal control system) – õppeasutuse sisehindamissüsteemi osa. Sisekontrollisüsteem hõlmab õppeasutuse juhtkonna poolt sisseseatava ja kujundatava protsessina muu hulgas juhtkonna korraldusi, asutuses rakendatavaid töömeetodeid, protseduure, muid juhtimis- ja kontrollimeetmeid ning organisatsioonikultuuri tervikuna, mis peavad tagama juhtkonna poolt asutuse ette seatud eesmärkide täitmise, rakendades vaid optimaalseid ja asjakohaseid jõupingutusi.
Strateegia (strategy) - organisatsiooni visiooni saavutamise plaan. Strateegia on sild poliitika, pikaajaliste eesmärkide ning taktikaliste eesmärkide ja konkreetsete tegevuste vahel. Strateegia näitab, kuidas jõuda eesmärgini.
Strateegiline planeerimine(strategic planning) – juhtimise etapp, milles toimub strateegiliste (pikaajaliste) eesmärkide püstitamine ja tegevusplaanide koostamine. Strateegilise planeerimise hindamisel analüüsitakse planeerimise protsessi ja seda, kuidas on seejuures arvestatud edufaktoreid ning erinevate huvigruppide, sealhulgas klientide, vajadusi. Lisaks jälgitakse, kas strateegiad ja strateegilised plaanid muudetakse eesmärkideks ja tegevuskavadeks selliselt, et need juhiks õppeasutuse tegevust kindlas suunas.
Säästlikkus ( economy ) – eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimine.
Süsteem (system) – vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate elementide kogum. Süsteem on tajutud tervik, mille elemendid sobivad kokku, sest nad mõjutavad üksteist pidevalt ja toimivad ühise eesmärgi nimel. Keerukas (complex) süsteemis sõltuvad head tulemused võimlalikult paljude asjadega arvestamisest.
Süsteemne lähenemine (system approach) – juhtimisprintsiip, mille kohaselt vastastikku seotud protsesside kui süsteemi väljaselgitamine, mõistmine ja juhtimine toetab organisatsiooni mõjusust ja tõhusust oma eesmärkide saavutamisel.
Terviklik juhtimine (holistic management, total management) – o rganisatsiooni kui terviku kirjeldamiseks, hindamiseks ja parendamiseks on välja töötatud kriteeriumsüsteemid, mida kasutatakse ka kvaliteediauhindade mudelitena. Kvaliteediauhindade süsteem ei ole loodud niivõrd parimatest parimate väljaselgitamiseks, kuivõrd kasuliku juhtimismudeli väljatöötamiseks. Kvaliteediauhinna skeemide aluseks on tervikliku, nn täiusliku, ideaalselt toimiva organisatsiooni mudelid, mille taustal organisatsioonid saavad end hinnata ja teha kindlaks parendamisvaldkonnad. Tervikliku juhtimise mudel aitab juhtkonnal näha organisatsiooni kui vastastikku seotud väärtustloovate protsesside võrgustikku ja korraldada enesehindamist oma tugevate külgede ning parendusvaldkondade väljatoomiseks. Lisaks enesehindamisele on auhinnamudelite abil võimalik teostada ka võrdlusanalüüsi (benchmarking) ja jagada organisatsioonide vahel parimaid kogemusi.
Eestis on kasutusel Eesti Juhtimiskvaliteediauhinna (EJKA) mudel, mis tugineb Euroopas kasutatavale EFQM Excellence Modelile. Nii Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna kui Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudelite aluseks on võetud EJKA.
Mudeli üheksa elementi vastavad kriteeriumidele, mida kasutatakse organisatsiooni juhtimissüsteemi analüüsiks ja hindamiseks. Kriteeriumid on rühmitatud võimaldajateks ja tulemusteks. Võimaldajad näitavad, kuidas organisatsioon toimib ja tulemusi saavutab. Tulemused näitavad, mida organisatsioon on saavutanud. Organisatsiooni ei hinnata ainult tulemuste põhjal, vaid sama kaaluga on ka need tegevused, mis viivad tulemusteni, otsides põhjus-tagajärg seoseid. Tulemuste puhul on arvestatud nii finants- kui ka mittefinantstulemusi. Kõigis kriteeriumides hinnatakse ka innovatsiooni, õppimist ning teadmusjuhtimist (knowledge management).
Kõik elemendid on omavahel seotud, moodustades tervikliku juhtimissüsteemi kirjelduse. Mudeli olemuse saab panna ühte lausesse:
suurepäraseid tulemusi organisatsiooni tegevuse võtmenäitajate, klientide, töötajate ja ühiskonna jaoks on võimalik saavutada poliitikat ja strateegiat, töötajaid, partnerlussuhteid ja ressursse ning protsesse suunava eestvedamise kaudu.
Analüüsi käigus tuleb iga kriteeriumi juures otsida seoseid, hinnata, kuivõrd valitud lähenemisviis toetab organisatsiooni missiooni, visiooni, strateegiat ja eesmärke; kuivõrd toetutakse põhiväärtustele. Tulemuste puhul tuleb ka valitud näitajate juures hinnata, kui olulised on need organisatsiooni üldiste eesmärkide suhtes. Kui tulemused ei ole päris sellised nagu planeeritud, siis tuleb otsida vastust küsimusele “miks?” ning leida võimalusi enda ja teiste kogemusest õppimiseks.
Tugiprotsess (support process) – protsess, mis toetab põhiprotsessi. Õppeasutuses võivad selleks olla näiteks personalijuhtimine, administreerimine, toitlustamine jne.
Tulem (outcome) – protsessi ulatuslik pikaajaline mõju (effect).
Tulemus (output) – protsessi väljund. Tulemuste alusel hindamiseks peavad väljundid olema mõõdetavad. Tulemuste hindamisel kasutatakse erinevaid näitajaid (indicators). Õppeasutuse tulemuste alla kuuluvad näiteks saavutatud teadmised, oskused ja suhtumised, kuid ka tasemetööde ja lõpueksamite tulemused, kliendirahulolu, personali rahulolu jt. Tulemuste juures pööratakse erilist tähelepanu koolituse mõjususele ja efektiivsusele ning õppurite ja õpetajate hinnangule personaalsete õppekavade täitumise ja tulemuste kohta. Samuti vaadeldakse, millise hinnangu on andnud ettevõtted tööle läinud õpilaste õppimistulemustele.
Tulemustele orienteeritus (results orientation) – juhtimisprintsiip, mille kohaselt organisatsiooni täiuslikkus sõltub kõikide oluliste huvigruppide vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest. See hõlmab õppeasutuse lapsi/õppureid, personali (nii pedagoogilist kui mittepedagoogilist), tööandjaid ja nende esindajaid, õppeasutuse omanikke ja nende esindajaid, ühiskonda kitsamas mõttes, eelkõige õppeasutuse piirkonna elanikke ja omavalitsusi ja teisi asjakohaseid huvigruppe.
Tõhusus (efficiency) – suhe saavutatud tulemuse ja kasutatud ressursside vahel.
Visioon (vision) – organisatsiooni tulevikuseisundi elav kirjeldus. Visioon peabkirjeldama, milline tahetakse olla ja ka teiste poolt nähtud olla teatud aja pärast (5 - 15 aastat).
Võrdlevanalüüs(benchmarking) – mõõtmine võrdluse kaudu. Võrdlevanalüüsi eesmärgiks on õppimine, et muuta paremaks oma tegevust, protsesse ja juhtimissüsteemi. Võrdlevanalüüs on pideva parendamise töövahend, mis eeldab süstesmset lähenemisviisi.
Välishindamine(external evaluation, external assessment) – hindamine, mida teostab väljaspool õppeasutust paiknev hindaja või hindajate rühm. Õppeasutuse välishindamise eesmärk on anda koolile ja kooli pidajale tagasisidet õppeasutuse tegevuse ja tulemuslikkuse kohta. Välishindamise käigus analüüsitakse, kas on lähtutud eesmärgist tagada kooli järjepidev areng, kas on selgitatud välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad ning määratletud ja ellu viidud asjakohased parendustegevused. Välishindamine peab toetama sisehindamist ning õppeasutuse enesejuhtimist, andes vajalikku lisainformatsiooni.
Välishindamine võimaldab:
- suurendada hindamise objektiivsust. Tõsi küll, välishindaja võib kalduda nägema hindamisobjekte üldiste suundade valguses, kuigi see ei pruugi vastata hinnatava objekti tegelikkusele;
- anda võrdluseks vajalikku taustinformatsiooni, kui juhtumipõhiseid hindamistulemusi soovitakse suhestada laiema kontekstiga ja olla seega toimingute peegliks;
- aidata näha distantsilt tööprotsesse, millega hinnatav töökollektiiv on tihedalt seotud ja mida mõjutavad töökollektiivi sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed suhted põhjustavad ka valgeid laike kaardil, sõltumatu hindaja võib aidata nendegi kohta andmeid saada;
- vähendada eespool nimetatud töökollektiivi kalduvust rõhutada positiivset identiteeti.
Väärtused(values) - arusaamad ja ootused ning väärtushinnangud, mis iseloomustavad organisatsiooni töötajate tegevust ja käitumist ja millele tuginevad kõik organisatsiooni suhted, näiteks usaldus, ausus, töötajate austamine. Väärtused on olemuslikud ja püsivad veendumused, mille järgi inimene elab. Õppeasutuse tegevus toetub organisatsiooni põhiväärtustele (core values). Põhiväärtused ei pea organisatsiooni teistest eristama, nad on sissepoole suunatud ja peavad inimesi inspireerima; nad peavad organisatsioonis juba olemas olema, neid ei saa kunstlikult tekitada. Väärtused on eestvedamise aluseks.
Õppijakesksuse (student focus) – õppeasutuse juhtimisprintsiip, mille kohaselt õppeprotsessis taotletakse nii isikute kui ka kogu meeskonna omaalgatuslikkust ja iseseisvat tegutsemist.
Õppiv organisatsioon (learning organisation) – organisatsioon, mis suudab kollektiivselt arenedes, uusi mõttemalle kasutusele võttes ja koos õppima õppides jätkuvalt parandada oma võimet saavutada tõeliselt soovitud tulemusi. Organisatsiooni saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õpitulemused tehakse kõigile kättesaadavaks. Õppivat organisatsiooni iseloomustavad teadmiste juhtimine ja jagamine läbi pideva õppimise, innovatsiooni ja parendamise. Õppeasutuse kontekstis tuleb tähelepanu pöörata nii pedagoogilisele kui ka juhtimisalasele valdkonnale.
Ühiskondlikud mõjud (impact on society) – õppeasutuse tegevuse mõju ühiskonnale, inimestele, elukeskkonnale ja loodusvaradele.
Sisehindamise kriteeriumid
VÕTMEALAD ja vastutaja |
VALDKONNAD |
| EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE Viljar Aro | Eestvedamine |
| Strateegiline juhtimine | |
| Sisehindamine | |
| PERSONALIJUHTIMINE Viljar Aro | Personalivajaduse hindamine ja värbamine |
| Personali kaasamine, motiveerimine ja toetamine | |
| Personali arendamine | |
| Personali hindamine | |
| KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA Sirje Ess | Koostöö kavandamine |
| Huvigruppide kaasamine | |
| Huvigruppide koostöö hindamine | |
| RESSURSSIDE JUHTIMINE Marika Pärtel | Eelarveliste ressursside juhtimine |
Aado Haandi |
Materiaal-tehnilise baasi arendamine |
Indrek Peil |
Inforessursside juhtimine |
Aado Haandi |
Säästlik majandamine ja keskkonnahoid |
| ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS Mia Rand | Õpilase areng |
Linda Liivamägi |
Õppekava |
Linda Liivamägi |
Õppekorraldus ja -meetodid |
Linda Liivamägi |
Väärtused ja eetika |
TULEMUSED |
NÄITAJAD |
| ÕPILASEGA SEOTUD Linda Liivamägi | Õpijõudlus |
| TULEMUSED Marianne Starikova | Õpilaste tervis |
Mia Rand |
HEV õpilastega arvestamine |
Diana Õun, Triino Lest |
Huvitegevus |
Mia Rand |
Õpilaste rahulolu |
| PERSONALIGA SEOTUD Linda Liivamägi | Personali saavutused |
| TULEMUSED Sirje Ess | Täienduskoolituse tulemuslikkus |
Viljar Aro |
Personali rahulolu |
Marika Pärtel |
Personaliga seotud statistika |
| HUVIGRUPPIDEGA SEOTUD Viljar Aro | Hoolekogu aktiivsus |
| TULEMUSED Sirje Ess | Meedias kajastatus |
Sirje Ess |
Kaasatus otsustamisse |
Mia Rand |
Tagasiside ja rahulolu |
| ÕPPEASUTUSE Linda Liivamägi | Õpilaste ja õpetajate suhtarv |
| TULEMUSED Linda Liivamägi | Õpilaste arv ja klassi täituvus |
Linda Liivamägi |
Õpilaste osalus õppetöös |
Linda Liivamägi |
Õpikeskkond |
Indrek Peil |
Arvutitega varustatus |
Ivi Vikat |
Raamatukogu |
Marika Pärtel |
Eelarve |
Soovitusi võtmetegevuste kirjeldamiseks
Hindamine on mõiste, mis on seotud kultuuri, väärtuste, konteksti ja ajaga. Hindamine on pidev ja korduv tegevus, mille käigus valitud protsessi või objekti süstemaatiliselt analüüsitakse. Hindamine aitab meil asjadest saada aru, hindab tegevuse arengutaset ja tulemuslikkust ning annab vastuse sellele, kas antud valdkonnas on vaja midagi muuta või on vaja saavutatud taset hoida. Hindamine on seotud väärtustega, milles peegelduvad arusaamad tegelikkusest, inimestest ja teadmistest.
Muutuvas haridusmaailmas muutub üha tähtsamaks kiire reageerimine mitmesugustele muutustele. Detsentraliseeritud haridussüsteemis on vastutus suunatud haridusasutusele. Muutuste käigus ei tohi unustada aga põhiväärtusi ja missiooni, milleks organisatsioon on loodud. Konkurents tungib järjest enam valdkondadesse, mis on seotud avalike teenustega. Kvaliteedijuhtimine on muutumas igapäevaseks tegevuseks.
Sisehindamine toimub lähtudes võtmealadest ja selle valdkondadest. Sisehindamisaruanne kirjeldab valdkondades toimunud evolutsiooni. Parim pilt valdkondadest saadakse, kui aruanne esitatakse lähtudes pideva arengu põhimõttest – nn „Demingi rattast”: planeerimine, teostamine, ülevaatus, korrigeerimine. Lähtudes sellest kirjeldatakse, kuidas planeeriti tegevusi antud valdkonnas, millised olid võtmeprotsessid ja millised olid nende mõõdikud. Järgnevalt on vaja kirjeldada planeeritu toimimist. Kindlasti on tähtis, kuidas vaadati üle olemasolev tegevus, analüüsiti seda, kuidas planeeritu teostus ja kas oli vaja midagi korrigeerida. Tuleks ka määratleda, kas korrigeeriti planeerimist või teostamist.
Järgnevalt on esitatud sisehindamise võtmealad ja valdkonnad koos võtmetegevustega. Võtmetegevused, millega vastavas valdkonnas edu soovitakse saavutada, on soovituslikud, ja koos elluviimise meetoditega jäävad SÜGi direktsiooni ja SÜG Sihtasutuse juhatuse otsustada.
Võtmetegevused (eestvedamine ja juhtimine; personalijuhtimine; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess) ja tulemused (lapsega/õpilasega seotud tulemused; personaliga seotud tulemused; huvigruppidega seotud tulemused; õppeasutuse tulemused).
Võtmealad |
Valdkonnad |
Märksõnad |
Võtmetegevused |
| Eestveda-mine ja juhtimine | Eestvedami-ne | Eestvedamine | Kõikide osalemist soodustavad poliitikad ning toetav eestvedamine |
| Töötajate innustamine ja julgustamine | |||
| Üldtunnustatud eetiliste normide järgimine õppeasutuse tegevuses | |||
| Otsustusmehhanismides toimiv eetilisus | |||
| Strateegiline juhtimine | Eesmärk | Õppeasutuse missiooni määratlemine | |
| Missioon | Visiooni(de) määratlemine ja selle (nende) elluviimine | ||
| Põhiväärtused | Planeerimine ja strateegiate ja plaanide töötajatele edastamine | ||
| Strateegia | Strateegiate hindamine ja vajadusel nende korrigeerimine | ||
| Õppiv organisatsioon | Arengukava ja selle tegevuskava väljatöötamine, elluviimine, hindamine | ||
Arengukava |
Seos missiooni ja visiooniga | ||
| Tegevuskava | Õppeasutuse väärtuste arendamine | ||
| Muutuste juhtimine | |||
| Arengut soodustav ja toetav organisatsioonikultuur | |||
| Sisehindami-ne | Sisehindamine | Sisehindamissüsteemi (enesehindamise ja sisekontrolli) väljatöötamine ja loomine | |
| Enesehindamine | Sisehindamissüsteemi rakendamine | ||
| Sisekontroll | Sisehindamissüsteemi toimimise hindamine | ||
Kvaliteedisüsteem |
Parendustegevuste planeerimine | ||
| Sisehindamissüsteemi korrigeerimine | |||
| Tervikliku kvaliteedisüsteemi rakendamine |
Võtmealad |
Valdkonnad |
Märksõnad |
Võtmetegevused |
| Personali-juhtimine | Personaliva-jaduse hin-damine ja värbamine | Personalipoliitika | Personalipoliitika kujundamine lähtudes õppeasutuse eesmärkidest |
| Riskianalüüs | Personalivajaduse hindamine | ||
| Ametijuhend | Personali värbamine | ||
| Töösisekorraees-kiri | Ametijuhendite ja töösisekorraeeskirjade väljatöötamine, vastavus tööülesannetele | ||
| Personali kaasamine, motiveerimi-ne ja toeta-mine | Motivatsioon | Personali informeerimine | |
| Mikrokliima | Meeskonnatööd toetava keskkonna loomine | ||
| Mentorlus | Motivatsiooniga seotud tööülesannete andmine | ||
| Töö- ja tervisekaitse | Töötajate võimekuse arendamine, rakendamine | ||
| Noore õpetaja tugisüsteemi toimimine | |||
| Mentorluse rakendamine | |||
| Töö- ja tervisekaitse korraldamine | |||
| Personali arendamine | Õppiv organisatsioon | Koolitusvajaduse hindamine | |
| Karjäär | Koolituse kavandamine ja selle korraldamine | ||
| Koolitusplaan | Koolituse tulemuslikkuse hindamine | ||
| Sisekoolitus | |||
| Personali hindamine | Arenguvestlus | Töötulemustega seotud kriteeriumide väljatöötamine ja nende arendamine | |
| Tulemuspalk | Töötajate kompetentsuse hindamine | ||
| Tunnustamine | Arenguvestluste läbiviimine | ||
| Töötajate tunnustamine |
Võtmealad |
Valdkonnad |
Märksõnad |
Võtmetegevused |
| Koostöö huvigrup-pidega | Koostöö kavandamine | Huvigrupid | Huvigruppide määratlemine (lapsed/õpilased, lapsevanemad, pidaja jt) |
Tegevuskava |
Koostöövajaduse määratlemine ja ootuste väljaselgitamine | ||
| Koostöövormid | Tegevuskava koostamine koostööks | ||
| Erinevate koostöövormide kasutamine | |||
| Huvigruppide kaasamine | Kaasamine | Huvigruppide kaasamine õppeasutuse arendustegevusse | |
| Koostöö planeerimine ja informeerimine | |||
| Huvigruppi-dega koostöö hindamine | Rahulolu-uuring | Tagasiside kogumine ja hinnang koostööle | |
| Rahulolu-uuringute läbiviimine | |||
| Koostööplaanide korrigeerimine |
Võtmealad |
Valdkonnad |
Märksõnad |
Võtmetegevused |
| Ressurssi-de juhtimine | Eelarveliste ressursside juhtimine | Finantsplaneeri-mine | Ressursside (sh eelarveliste ressursside) kavandamine ja planeerimine arengukava tegevuskava realiseerimiseks |
| Finantsanalüüs | Plaanipärane ressursside kasutamine ja selle seire | ||
| Finantskontroll | Ressursside kasutamine efektiivsuse hindamine | ||
| Finantsriskid | Tagasiside ressursside kasutamisest | ||
| Riskide juhtimine | |||
| Materiaal-tehnilise baasi arendamine | Materiaal-tehniline baas | Materiaal-tehnilise baasi (hooned, rajatised, õppevahendid, raamatukogu) eesmärgistatud arendamine ja hindamine | |
| Investeeringud | Lisavahendite hankimine | ||
| Inforessurs-side juhtimi-ne | Inforessurss | Info hankimine, töötlemine, kasutamine | |
| Aruandlussüsteemi väljatöötamine ja kasutamine | |||
| Informatsiooni vaba ja vertikaalne liikumine | |||
| Info kogumise, kättesaadavuse, liikuvuse hindamine ja sellest tulenevate parendustegevuste elluviimine | |||
| Säästlik majandamine ja keskkonna-hoid | Säästlik majandamine | Säästlike majandamisvõtete planeerimine ja rakendamine | |
| Keskkonnahoid | Planeeritud tegevuste täitmine ja parendustöö |
Võtmealad |
Valdkonnad |
Märksõnad |
Võtmetegevused |
| Õppe- ja kasvatus-protsess | Õpilase areng | Õpilase areng | Õpilase vajaduste ja soovidega ning õpilaste ealiste, sooliste, kultuuriliste ja individuaalsete iseärasustega arvestamine |
| Erivajadused | Õpilase arengu jälgimine ja hindamine | ||
| Tugisüsteemid | Lapsevanemale lapse arengust tagasiside andmine | ||
| Õpilaste ja lastevanemate nõustamine | |||
| Erivajadustega arvestamine | |||
| Tugisüsteemid õppijate toetamiseks | |||
| Õppekava | Õppekava | Õppekava olemasolu, vastavus riiklikule õppekavale | |
| Individuaalne õppekava | Õppekava dünaamiline arendamine | ||
| Õpioskused | Õppekava ja õpitulemuste seoste analüüs | ||
| Integratsioon | Individuaalsete õppekavade rakendamine | ||
Terviseedendus |
Valikute olemasolu | ||
| Õpioskuste õpetamine õppekava sees | |||
| Tegevusvaldkondade omavaheline integreeritus | |||
| Õpilaste tervislike eluviiside harjumuste kujundamine | |||
| Õpilastele suunatud tervislikke eluviise edendavad tegevused | |||
| Õpitegevused | |||
| Õppesuundade kujundamine | |||
| Õpilaste kaasamine õppekava arendustegevusse | |||
| Õppekava täitmise hindamine ja parendustöö planeerimine | |||
Õppekorraldus ja |
Õpetamis- ja kasvatamismetoo-dika | Õppemetoodilise töö planeerimine, korraldus ja hindamine | |
| Õpilasekesksete õpetamis- ja kasvatusmetoodikate rakendamine | |||
| Kaasaegsete meetodite tundmine ja kasutamine | |||
| Väärtused ja eetika | Eetika | Koolikultuur ja selle hinnang | |
| Koolikultuur | Õppe-kasvatustöös väärtuseliste hinnangute ja hoiakute kujundamine õppe- ja kasvatusprotsessis | ||
| Väärtused |
Tulemused |
Valdkonnad |
Märksõnad |
Näitajad* |
| Õpilastega seotud tulemused | Õpijõudlus | Tasemetööd | Erinevate andmebaaside olemasolu ja nende analüüs |
| Riigieksamid | EHISe andmebaaside kasutamine ja analüüs riigieksamite ja tasemetööde osas | ||
| Õpijõudlus | Võrdlusanalüüsid | ||
| Põhikooli eksamite tulemused ja analüüs | |||
Klassikursuse kordamine |
Riigieksamite tulemused ja analüüs | ||
| Tasemetööde tulemused ja analüüs | |||
| Õppekava täitmise analüüsid | |||
| Väljalangevus | Õpilaste edasijõudmise analüüs klassiti (Põhjus – seos – tagajärg põhimõttel) | ||
| Alustanute ja lõpetanute suhe | |||
| Õpilaste tervis | Tervis | Haiguspäevade põhjuslik analüüs | |
| Haiguspuhangute analüüs | |||
| HEV | HEV õpilased | Õpilastele võimaldatud tugiteenuste piisavus | |
| õpilastega arvestamine | Tugiteenused | ||
| Huvitegevus | Huvitegevus | Huvitegevuse alaste võimaluste loomine õpilastele | |
| Õpilaste osalemine vanusegrupiti | |||
| Võimaluste hulk ja mitmekesisus | |||
| Õppeasutusesise-sed ja –välised projektid | Rahaliste vahendite ja loodud võimaluste korrelatsioon | ||
| Õpilaste osalemine õppeasutusevälistes ja -sisestes projektides | |||
| Rahvusvahelise suhtluse võimalused | |||
| Õpilaste rahulolu | Õpilaste rahulolu | Õpilaste rahulolu hindamise süsteem ja selle toimemehhanismid | |
| Õpilaste rahulolu-uuringute süstemaatilisus | |||
| Personaliga seotud tulemused | Personali saavutused | Personaliga seotud saavutused erinevates valdkondades rahvusvahelisel, vabariigi, maakonna ja KOV tasandil | |
| Täienduskooli-tus | Täienduskoolitus | Tulemused töötulemuste kvaliteedi osas | |
| Tagasiside täiendkoolituse osas | |||
| Elukestev õpe | Individuaalsete vajaduste arvestamine | ||
| Osalemine elukestvas õppes | |||
| Personali rahulolu | Personali rahulolu-uuringud | Personali rahulolu-uuringud | |
| Personaliga seotud statistika | Pedagoogide kvalifikatsioon | Statistilise andmestiku olemasolu | |
| Personali liikuvus | Kvalifikatsiooniga õpetajate % | ||
| Personali liikuvuse % töötajaist | |||
| Huvigruppi-dega seotud tulemused | Hoolekogu aktiivsus | Hoolekogu kaasamine | Hoolekogu kooskäimise regulaarsus |
| Otsuste kvaliteet ja arvestamine | |||
| Kaasamine otsustuste vastuvõtmisse | |||
| Meedias kajastatus | Meediategevus | Meedias kajastatud juhtude arv ja temaatika | |
| PR | Planeeritud tegevuste olemasolu ja realiseerimine | ||
| Osalemine PR üritustel | |||
| Kaasatus otsustamisse | Kaasamismehha-nismid otsustamisse | Erinevate huvigruppide osalemine otsustamistes | |
| Tehtud ettepanekute hulk ja nende arvestamine | |||
| Tagasiside ja rahulolu | Tagasiside ja analüüs huvigrupiti | Erinevate huvigruppide seas läbiviidud uuringud ja nende analüüs | |
| Planeeritud tegevused | |||
| Kooli tegevuste tagasisidestamise võimalused ja nende kasutamine | |||
| Arvestamine tegevuste planeerimisel | |||
Õppeasutuse tulemused |
Õpilaste ja õpetajate suhtarv | Õpilaste ja õpetajate suhtarv | Kasv-kahanemistendentside analüüs |
| Õpilaste arv ja klassitäituvus | Munitsipaalkooli põhikooli osas õppivate õpilaste osa kohaliku omavalitsuse registris olevatest koolikohustuslikest õpilastest | ||
| Gümnaasiumiosas õppivate teiste omavalitsuste õpilaste osa (gümnaasiumiosa) õpilastest | |||
| Õpilaste osa-lus õppetöös | Puudumiste põhjuslik analüüs | ||
| Kasvukesk-kond | Õpi- ja kasvukeskkond | Keskmine õpilaste arv klassis | |
| Arvutitega varustatus | IT vahendite strateegia | IT vahendite kasutamine, hõivatus nii õpilaste kui õpetajate osas | |
| Õpitarkvara kasutamise analüüs | |||
| Arengudünaamika | |||
| Raamatukogu | Raamatukogu |
Raamatukogu kasutamise näitajad vanusegrupiti | |
| Komplekteerimise põhimõtted ja planeerimine | |||
| Ühikute koguarv temaatika järgi | |||
| Arengudünaamika | |||
| Õpilaskoha maksumus | Õpilaskoha maksumuse kujunemine ja analüüs | Õpilaskoha maksumuse kujunemine ja analüüs | |
| Eelarve | Eelarve strateegia | Eelarve planeerimine, vajadused, tegelikkus | |
| Planeerimine | Eelarve artiklite dünaamiline jaotus | ||
| Lisavahendite hankimine |
* Kõikide näitajate puhul näidata ära kolme viimase aasta trend, tulemuste analüüs, parendustegevused
Uuenevas sisehindamisprotsessis tuleks jätkata ka juba väljakujunenud:
- sisekontrollisüsteemi,
- enesehindamisprotsesse,
- analüüse ja arutelusid,
- erinevate töögruppide tegevusi,
- rahulolu-uuringuid,
- sisekoolitust,
- ajurünnakuid,
et tagada võrdlus varasemate perioodidega.
Tegevusnäitajad ja mõõdikud
VÕTMEALA |
NÄITAJA |
MÕÕDIK |
SIHT |
ÕPILASEGA SEOTUD |
HEV arvestamine | Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste protsent toetust vajavate õpilaste koguarvust | 100% |
| Õpijõudlus | Klassikursuse kordajate protsent õpilaste koguarvust | 0 | |
| Riigieksamite tulemused (aineti ja valinute protsent lõpetajate arvust) | |||
| Põhikooli lõpueksamite tulemused (aineti ja valinute protsent lõpetajate üldarvust) | |||
| Tasemetööde tulemused | |||
| Õpingute katkestanute protsent õpilaste arvust III kooliastmes enne põhihariduse omandamist | 1% | ||
| 12. klassi lõpetajate protsent sama lennu alustanutest 10. klassis | 97% | ||
| Edasiõppijad | Järgmisel haridustasemel edasiõppijate protsent põhikooli lõpetajate üldarvust | 100% | |
| Rahvusvahe-lisus | Rahvusvahelistes projektides osalevate õpilaste protsent õpilaste koguarvust | ||
| Huvitegevus | Õppeasutuse huviringides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust | 100% | |
| PERSONALIGA SEOTUD TULEMUSED | Kvalifikatsi-oon | Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust | 100% |
| Täienduskoo-litus | Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust | 100% | |
| Pedagoogide aktiivsus | Rahvusvahelistes projektides osalevate pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust | ||
| Pedagoogide vanuseline struktuur | Pedagoogide arv vanusegruppides protsentides <30 |
||
| Personali liikuvus | Töölt lahkunud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust | <10% | |
| ÕPPEASUTUSE TULEMUSED | Õpilaste ja õpetajate suhtarv | Õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta | 15:1 |
| Füüsiline õpikeskkond | Õpperuumide (klasside, loenguruumide) ruutmeetreid õpilase kohta | ||
| Klassi täituvus | Keskmine õpilaste arv klassis | ||
| Õpilaste osa-lus õppetöös | Puudutud tunde õppeaastas ühe õpilase kohta | ||
| Arvutitega varustatus | Õpilasi ühe arvuti kohta | ||
| Pedagooge ühe arvuti kohta | 5:1 | ||
| Eelarve | Õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta |
Sisehindamise aruande vorm
I osa Üldandmed
| Õppeasutuse nimetus | SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM |
| Õppeasutuse pidaja | Kuressaare Linnavalitsus |
| Sisehindamise periood | 01.06-15.06 ja 21.08- 25.08. Aruande tähtaeg 25.08 |
II osa Kooli lühikirjeldus
Kooli eripära, areng.
III osa Sisehindamissüsteem ja tulemused
Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus, tulemused kolme aasta kohta ja hinnangud mõju kohta õppeasutuse tööle.
IV osa Kooli tugevused
Tulenevalt eelnevates osades toodud andmetest, võrdlusandmetest, eesmärkidest ja analüüsist sõnastatakse iga aruandeperioodi kohta õppeasutuse tugevused, mida õppeasutus peab oma tegevuse tugevamateks külgedeks.
V osa Parendustegevused ja selle tulemused
Esitatakse parendustegevuste kirjeldused, mis tulenevad eelpool toodud andmetest ja analüüsist, esitades andmed mõõdetavate eesmärkide saavutamise kohta kahel viimasel aastal ning hinnangud parendustegevuste mõjule õppeasutuses.
Kooskõlastatud hoolekogus ja sihtasutuse nõukogus (kuupäev, protokolli nr, hoolekogu/sihtasutuse nõukogu esimehe nimi ja allkiri)
Kooskõlastatud Kuressaare linnavalitsuse poolt (kuupäev, nimi, ametinimetus ja allkiri)
Kinnitan (kuupäev, direktori/juhataja nimi ja allkiri)