SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA
2008 – 2013

1. SISSEJUHATUS

Juba varasemast on SÜGil olemas visioon, missioon, põhieesmärk ja põhiväärtused.

VISIOON:

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM – JA SAADKI HAKKAMA

• KÕIGIGA        =   igas meeskonnas, teiste inimestega
• KÕIKJAL         =   tööl - kodus - puhkehetkel
• KÕIKSEAEG    =   täna, homme, igal ajahetkel, kogu elu
•  KÕIGEGA       =   püstitatud eesmärkidega

• Mitte ainult see pole tähtis, et õpetada toime tulema olevikuga, vaid ka see, et oskaks toime tulla tulevikuga.
• Tähtis pole mitte oskus kohaneda maailmaga, vaid tahe ja oskus muuta maailma paremaks, oskus tunda rõõmu elu üle ja rõõmustada teisi.

MISSIOON:

SAPERE AUDE = SÖANDA OLLA TARK

Traditsioonilis- akadeemilise gümnaasiumina valmistada ette õpilasi edasiõppimiseks,  elukestvaks õppeks ja toimetulekuks kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas.

PÕHIVÄÄRTUSED:

•       õppida, õppida, õppida
•       traditsioonide austamine
•       meeskonnatöö
•       pidev analüüs ja arenemine
•       alati parimat
•       loovuse toetamine
•       ideede hindamine
•       uurimistegevuse arendamine
•       koostöö lapsevanematega
•       oma kooli tunne
•       positiivsete kogemuste jagamine teistele

2. LÜHIAJALUGU

1918.a.  15.dets. otsustas Saaremaa maanõukogu taasavada vahepeal evakueeritud gümnaasiumi emakeelse gümnaasiumina.

1919.a.   15.jaan. alustas tööd Saaremaa Eesti Segagümnaasium.

1922.a.   kooliseadusega nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks.

1923.a.   moodustati Saaremaa Ühisgümnaasiumis reaal-, humanitaar- ja pedagoogiline haru.

1949.a.   omandas kool Viktor Kingissepa nime, seega V. Kingissepa nim. Kuressaare Keskkool.

1952.a.   sai kool nimeks Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool.

1988.a.   suvel sai kool nimeks Kuressaare 1. Keskkool.

1993.a.   1.septembrist nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. Saaremaa Ühisgümnaasium on emakooliks mitmele koolile: Kuressaare Vanalinna Kool, Kuressaare Põhikool, Kuressaare Gümnaasium.

2001.a.   loodi õpilaskodu paremaks haldamiseks SÜG Sihtasutus.

2003.a.   laienes SÜG Sihtasutus kogu koolile.

3. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS

1.-9. klass – 496 ; A-keeleklass, B-reaalklass;

10.-12. klass - 302 ; A - info-keele-, B - bioloogia-matemaatika-, C - matemaatika-füüsikaklass; tüdrukuid- 206, poisse –96; keskmine klassitäituvus 33,6. Koolis on kolm erivajadustega õpilast- üks 5. klassi õpilane vajab assistendi abi,  üks 4. klassi õpilane õpib lihtsustatud õppekava järgi, üks 4. klassi õpilane on raske nägemispuudega.

Enamus 9. klassi lõpetajatest õpib edasi oma kooli 10. klassides. 12. klassi lõpetajatest 75-90% õpib edasi kõrgkoolides, mõned kutseõppeasutustes, üksikud lähevad sõjaväkke või välismaale tööle.

SÜGis töötab 62 pedagoogilist töötajat, neist 11 on mehed. Koolis on 4 metoodikut ja 13 vanemõpetajat. Põhiprobleemiks on matemaatikaõpetajate vähesus. Kooli juhib 32-liikmeline hoolekogu, 8-liikmeline direktsioon, 14-liikmeline juhtkond, 5-liikmeline metoodikanõukogu ja huvijuhtide poolt moodustatud nõukoda.  SÜG Sihtasutuses töötab 67 inimest, sihtasutust juhib 7-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline juhatus. Kahes organisatsioonis on kokku 106 töötajat, neist 18 on mehed, mitmed inimesed töötavad korraga mõlemas organisatsioonis ja osalise tööajaga.

Õppetööks kasutatakse peale koolimaja veel poiste käsitööklasse õuemajas ja tüdrukute käsitööklasse õpilaskodus, kooli staadionit ja Kuressaare Spordihoonet. Põhiprobleemiks on poiste käsitööklasside maja väga halb olukord, ujula puudumine, õpilaste garderoobikappide vähesus ja kooli territooriumi halb olukord..

4. OLUKORRA ANALÜÜS

 SWOT 05.01.2001,  analüüs, SWOT 27.10.2005, SWOT 18.03.2008:

Tugevad küljed 2001: traditsioonid, klassiväline töö, vilistlaste patriotism, koostöö teiste koolidega, koostöö lapsevanematega, huvitavad projektid, osavõtt üritustest, ühtne mõtteviis, selged eesmärgid, aktiivne koostöö, kaader, juhtkond, turvalisus, maine vabariigis, konkurentsivõime, õppetöö tulemused, puhtus, sisseastumiskatsed, õpilastel suur valikuvõimalus.

Analüüs: Enamik tugevusi on jäänud tugevusteks, kuid koostöö teiste koolidega võiks olla suurem ja sisseastumiskatseid ei korraldata laste arvu vähenemise tõttu. Katsete asemele on tulnud edukalt toimivad SÜG Eelkool ja SÜG Jukukool. Maja remonditud osas on uute materjalide kasutamise tõttu probleeme puhtusega.

Tugevad küljed 2005: konservatiivsus, traditsioonid, personal, demokraatia, täiendõpe, tihe koostöö kodu ja kooli vahel, kogenud juhtkond, avatus, kõrge tase olümpiaadidel ja riigieksamitel, väga hea kõrgkooliks ettevalmistus, sporditöö tähtsustamine, kabaree, nii õpilaste kui ka õpetajate algatusvõime, töö planeerimine, uurimistööd, taidlus.

Tugevaimad küljed 2008: traditsioonid, tugevad õpetajad, koolivorm, stabiilne kaader, tugeva kooli maine.

Nõrgad küljed 2001: majanduslik olukord, ei täideta ühtseid nõudeid, õpetajate vähene osalemine õpilasüritustel, koostöövalmiduse lünklikkus, õpetajate söömisvõimalus, liiga suured nõudmised õpilastele, palju kodutöid, strateegia ja taktika, vähe uusi üritusi õpilastele, vähene koostöö teiste koolidega, osa majast külm.

Analüüs:

Nõrgad küljed 2005: õpiabisüsteemi puudulikkus, kodulehekülg, palju juttu - vähe tegusid, meeskonnatöö, gümnaasiumi tütarlaste riietus, ühtsete nõuete täitmine õpetajate poolt, vestlusruumi puudumine, personaalsete arvutite vähesus õpetajatel, maja on räpane.

Nõrgimad küljed 2008: IT-meeste puudus, puudub “tunnist väljasaatmise” koht, kiituste-laituste süsteem segane, ujula puudumine, vähe arendatud tugiõppesüsteemid.

Analüüs: sisseastumiskatseid ei tehta enam, nn õpetajakartust väljendatakse sisseastumisvestlustel oluliselt vähem, HM-i kardetakse vähem, materiaalne baas on oluliselt paranenud, tehniliste vahendit hulk on suurenenud, me räägime probleemidest rohkem ja avalikumalt, suurimaks kaadriprobleemiks on kujunemas matemaatikaõpetajate vähesus.

Ohud 2005: õpilaste arvu vähenemine, kaadri vananemine, raske leida õpetajaid, samade nõuete juures väiksem tundide arv, pidevad reformid, liigsed õigused õpilastele, lastevanemate eneseteadlikkuse tõus, õpetajate suur läbipõlemisoht, õpetaja käsitlemine klienditeenindajana, teiste koolide populaarsuse tõus.

Suurimad ohud 2008: vananev õpetajaskond, õpilaste arvu vähenemine, õpetajate õiguste vähenemine, erivajadustega laste arvu suurenemine, usk SÜGis õppimise raskusesse

Võimalused 2001: rohkem tasuta huviringe õpilastele, õpetajatele väiksem tunnikoormus, vähendada klasside täituvust, rohkem koostööd teiste koolidega näiteks taidluses, pakkuda täiendkoolitust ka koolist välja, luua tegelik lastevanemate kool, metoodikute ja vanemõpetajate parem rakendamine, õpilasesinduse koostöö klassijuhatajate ja juhtkonnaga, teha korda internaat ja teenida lisatulu, rääkida rohkem kaasa linna arengukava väljatöötamisel, jagada kooli eelarve koolisiseselt, vilistlaste suurem kaasamine, mittepedagoogide parem tutvustamine, parem tagasiside teistest koolidest tulnud õpilaste hakkamasaamisest, praktiline projektiõpetus õpetajatele, film koolielust, rohkem kogemuste vahetamist.

Analüüs: enamik võimalustest on kasutatud- huviringe rohkem, klasside täituvus vähenenud, täiendkoolitust tehtud ka väljapoole, lastevanemate koolile algus pandud, koostatud oma kooli metoodikakogumik, koostöö õpilasesindusega eelkõige õpilastuutorluses, õpilaskodu esmaselt remonditud ja tulud kolmekordistatud, osaletud linna arengukava väljatöötamisel ja saadud oma esindatus volikokku, jaotatud eelarvet erinevate üksuste vahel, tehtud film kooli traditsioonidest, meilt on käinud õppimas paljud koolid.

Võimalused 2005: kooli territoorium korda, ÜKT-tundide parem ärakasutamine, PR-töö arendamine, tunnisegajate koha loomine, töö probleemsete lastega, rohkem projekte, teenistujate ja õpetajate koostöö, õpetajad koolitajatena, ujula + poiste tööõpetuskeskus, koolivorm põhikooli, atribuutika, e-kool.

Suurimad võimalused 2008: õpiabisüsteemi täiustamine, igale õpetajale oma klassiruum, ujula, kõigis klassides kaasaegne tehnika, igale lapsele oma garderoobikapp.

5. SÜGi JAOKS VAJALIKKE VÄLJAVÕTTEID 2004. AASTAL VALMINUD SAARE MAAKONNA HARIDUSE ARENGUSTRATEEGIAST AASTANI 2013

Saare maakond - õppiv kogukond, kus haridus on kõigile kättesaadav ja haridussüsteem on paindlik - arvestab õppija kui isiksuse soovidega ning toetab regiooni arengut.

Kvaliteetne haridus kõigist üldhariduskoolidest.

1. Laste individuaalsed iseärasused on koolis väärtustatud.

Lähenemist lapsele kui isiksusele oma individuaalsete iseärasustega tuleb koolis igati toetada ja väärtustada. Laste erinevaid eeldusi, võimekust ja huvisid tuleb käsitleda kui väärtuslikku ressurssi, mis aitab tõsta üldhariduse kvaliteeti ning kokkuvõttes viib kogu ühiskonna täiustumisele ja mitmekesistamisele. Isiksusekeskne lähenemine arendab laste loovust, vähendab koolivägivalda ja koolikohustuse mittetäitmist, kujundab lastes positiivsed väärtushinnangud, loob varasema valikuvõimaluse akadeemilisele või kutsehariduslikule suunale.

Üldhariduse arengupõhimõtted:

- kasutada maksimaalselt olemasolevaid ressursse – hea ettevalmistusega pedagoogilist kaadrit, piisavat/hajusat koolivõrku, kvaliteetset haridust andvaid üldhariduskoole, koolivälise tegevuse traditsioone ja võimalust erivajadustega laste õpetamiseks maakonnas;

- kaasata lapsevanemad senisest rohkem laste arendamisse;

- luua avaramad võimalused laste vaba aja sisustamiseks sh käelise tegevuse arendamiseks ja sportimiseks;

- pöörata enam tähelepanu saarelisusest tulenevatele probleemidele (rahastamissüsteemi ebavõrdsus).

3. Kõigile on tagatud võrdsed võimalused huvialahariduseks ja vabahariduslikuks koolituseks.

Saare maakonna elaniku võimalused saada huviala- ja vabaharidust ei tohi sõltuda tema east, soost, elukohast, sotsiaalsest staatusest ega majanduslikust võimalustest. Kõigile lastele tagatud võimalus huvihariduseks toetab isiksusekeskset lähenemist üldhariduses, väärtustab haridust üldiselt ja hoiab ära väärtushinnangute devalveerumise lapseeas, luues nii aluse elukestvaks õppeks. Mitmekülgsete huvidega, haridust ja elukeskkonda hindavad kogukonna liikmed on väärtus, mille nimel peaksid tegutsema nii ettevõtjad, omavalitsus kui maakond/riik.

Huviala- ja vabahariduse arendamise põhimõtted:

- toetuda oma tegevuses traditsioonidele ja omaalgatusele;

- leevendada ebavõrdsust huvialahariduse ja vabaharidusliku koolituse kättesaadavuses;

- panna huvituma ja kaasata kohalikud omavalitsused.

4. Mitmekesised noorsootöö võimalused.

Mitmekesised noorsootöö võimalused loovad eeldused noore mitmekülgseks arenguks. Noorsootöö kaudu on võimalik arendada noorte koostööks vajalikke ja kutse-eelseid oskusi, vähendada õigusvastast käitumist ja koolikohustuste mittetäitmist, teadvustada elukestva õppe vajadust.

Noorsootöö arengupõhimõtted on:

- lähtuda noorte endi poolt väljendatud vajadustest, huvidest ja soovidest;

- toetada ja initsieerida noorte omaalgatust;

- teha efektiivset koostööd teiste hariduse valdkondade ja sotsiaalsfääriga;

- kaasata noored aktiivselt kogukonna ellu.

5. Otsustustasandi suurem diferentseeritus hariduskorralduses ja koolide juhtimises.

Lapsevanemate, ettevõtjate ning kogukonna esindajate aktiivne osalus haridusprobleemide lahendamisel tagab, et haridussüsteemi väljund/tulemus vastab maakonna vajadustele ja kogukonna ootustele. Hea koostöö kõikide sektorite ning erinevate koolide/koolitajate vahel on eelduseks hariduse materiaalse baasi tugevdamisel ja selle optimaalsel kasutamisel ning võimaldab sõlmida kokkuleppeid riikliku haridus- ja regionaalpoliitika muutmiseks viisil, mis arvestaks saarelisusest tulenevaid probleeme.

Haridussüsteemi kui terviku korralduse ja juhtimise põhimõtted:

- kasutada ära Saaremaa kõrget imagot ja traditsioone;

- toetuda oma tegevuses eelkõige väljakujunenud koolivõrgule, tugevatele gümnaasiumitele, Kuressaare Ametikoolile ja TTÜ Kuressaare Kolledžile kaasates kõiki teisi koolitajaid;

- leida ühiselt võimalusi olemasolevate ressursside kasutamiseks ja uute vahendite kaasamiseks.

Prioriteetsed tegevusvaldkonnad üldhariduses on:

1. Laste individuaalsete iseärasustega paremaks arvestamiseks koolis võimaluste loomine.

2. Lastevanematele pedagoogiliste teadmiste andmine.

3. Lastele erinevate vaba aja sisustamise võimaluste loomine.

Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised pikaajalised ülesanded:

1. Väiksemad klassid koolides.

2. Piisava arvu eriala- ja erispetsialistide olemasolu maakonnas.

3. Olemasoleva ruumiressurssi maksimaalsesse kasutusse võtmine.

4. Õpetajate tunnikoormusnormi alandamine (ilma, et õpetaja kaotaks palgas).

5. Hariduse mõõtmiskarakteristikute mitmekesistamine.

6. Ealiselt ja sooliselt tasakaalustatud pedagoogilise kaadri olemasolu maakonnas.

7. “Järelemõtlemisaasta” süsteemi loomine.

8. Lastevanemate kooli loomine.

9. E-kooli tööle rakendamine.

10. Erinevate huvide ja eeldustega lastele sobiva rakenduse leidmine.

11. Laste käelise tegevuse (käsitöö, kunst, muusika) arendamine.

12. Haridusliku erivajadustega lastele võimetekohase, erinevatel õppetasemetel hariduse omandamise tingimuste ja seda toetava rehabilitatsioonisüsteemi tagamine.

6. SÜGi JAOKS VAJALIKKE VÄLJAVÕTTEID 2005. AASTAL VALMINUD KURESSAARE LINNA ARENGUKAVAST 2005 – 2013 (2020)

Üldistest strateegilistest arengusuundadest.

Õppiva linna kujundamine.

Tervisliku ja turvalise ning kaasaja nõuetele vastava õppekeskkonna tagamine.

Elukestva õppimise võimaldamine.

Noore inimese igakülgset arengut toetava huvialahariduse ja noorsootöö arendamine.

Visioon:

Hea haridus on see, mis viib edasi.

Arengueesmärgid:

1.      Tervist ja keskkonda säästev ning inimressursi arengut soodustav töö- ja õppekeskkond haridusasutustes.

2.      Optimaalne ruumiprogramm ja ruumide efektiivne kasutus.

3.      Õppiv linn- nii taseme-kui huvihariduse osas mitmekesiseid võimalusi tagav elukestva õppe keskkond.

4.      Kõigile haridusteenust pakkuvatele üksustele võrdne toetamine linna eelarvest.

5.      Universaalne infosüsteem haridusega seotud info kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.

Tegevuskava kuni 2013:

- õppekava läbiva teemana saarluse identiteedi õpetuse sisseviimine;

- haridusasutuste ruumide ja territooriumide kompleksne korrastamine ning väljaarendamine pikaajalise ja põhjendatud investeerimiskava alusel;

- SÜG Sihtasutuse investeeringute kaasfinantseerimine;

- haridusasutuste hoonete keskkonna- ja tervisesäästliku renoveerimise programmi elluviimine TTÜ soojustehnika instituudi poolt 2003-2005 koostatud Kuressaare linna haridusasutuste hoonete keskkonna- ja tervisesäästliku renoveerimise programmi alusel;

- ligipääsuvõimaluste tagamine haridusasutusse liikumispuudega õppijatele;

- õppetööks vajalike kaasaegsete seadmete, inventari ja töövahendite hankimine;

- turvalise koolitee tagamine, kõnnitee ümber koolimaja, parkimisküsimuste lahendamine;

- haridusasutuste territooriumidel asuvate mängu- ja spordiatraktsioonide uuendamine ja püsihooldus;

- ülelinnalise õpiabisüsteemi väljatöötamine ning ellurakendamine;

- nõustamissüsteemi väljaarendamine koos info- ja karjäärinõustamisteenuse arendamisega;

- eelkutseõppe läbiviimise võimaluste ja vajaduste hindamine ning kokkulepete sõlmimine;

- pikapäevarühmade töölerakendamine mahus, mis katab kahe esimese kooliastme vajaduse;

- maakondliku kokkuleppe sõlmimine, millises mahus tagada põhikoolilõpetajatele õppekohad gümnaasiumides;

- gümnaasiumiastme õppekava valikainete osas koostöö arendamine erinevate õppeasutuste vahel sisuliste valikute mitmekesistamiseks, sh eelkutseõppe võimaluste arendamine;

- eelkutseõppe süsteemi edasine arendamine koostöös põhikoolide ja gümnaasiumidega;  

- üldhariduskoolide huvihariduse eelarvelise finantseerimise säilitamine mahus vähemalt 1 ametikoht 500 õpilase kohta;

- “avatud uste” ideoloogia rakendamine;

- linna prioriteetsete laste- ja noorteürituste eelarveline toetamine;

- täiskasvanute koolitusvõimalusi puudutava info koondamine linna ühtsesse infosüsteemi;

- ülelinnalise programmi väljatöötamine erivajadustega – ja eriti andekate lastega;

- õpilaste ebaedukuse ja koolist väljalangemise põhjuste analüüs ja abinõude rakendamine;

- erivajadustega laste ja nende perede õpiabi- ning nõustamissüsteemi väljaarendamine;

- infosüsteemi mudeli koostamine ja info koondamine/sidumine linna koduleheküljele;

- ühiskasutuses e-keskkonna loomine haridus- ja kultuuriasutustele.

Tegevuskava kuni 2020:

- raamatukogude infobaasi liitmine ühtsesse avalikku internetipõhisesse kataloogi;

- asutuste eelarvete töötasufondis 10% vaba osa tagamine personali stimuleerimiseks;

- haridusasutuste hoonete kompleksne renoveerimine ja töötingimuste kaasajastamine;

-  haridusasutuste spordiväljakute ja territooriumide väljaarendamine laste ja noorte aktiivse tegevuse aladeks;

- tööõpetuse õppekava täitmiseks vajalike baaside hulga väljaselgitamine ning –ehitamine, arvestades üldhariduskoolide ja ametikooli koostöövõimalusi.

Sport.

Arengueesmärgid:

- koolide spordirajatiste kaasajastamine, vastavusse viimine õpilaste arvuga;

- laste ujumise algõpetuse läbiviimise toetamine.

Tegevuskava kuni 2013:

- KG ujula ja võimla teise etapi rekonstrueerimine või SÜGi ujula ehitamine (kaasfinantseeringu olemasolul);

- koolidevahelise võistlussüsteemi taastamine;

- kohustusliku ujumise algõpetuse sisseviimine 3.klassi õpilastele;

- uute terviseradade rajamise ja hooldamise toetamine;

- linna mainet kujundavate spordivõistluste korraldamise toetamine.

7. EESMÄRGID  JA STRATEEGIA

kooli kriitilisteks edufaktoriteks:

et õppeedukus oleks kõrge,

et aineolümpiaadidel oldaks edukad,

et riigieksamite tulemused oleksid väga head,

et kõik saaksid edasi õppida, eelkõige kõrgkoolides,

et kõik tuleks toime,

et kõigist saaksid “tegijad”,

et õpetajad - õpilased tuleksid koos edukalt toime ürituste korraldamisega,

et kõik oleksid alati optimistlikud ja innustunud.

Kooli toimivuse võtmenäitajad on:

autahvlile kantavate ja kiidetavate hulk,

maakonna- ja vabariiklike olümpiaadide auhinnakohtade hulk,

riigieksamite tulemuste keskmised võrrelduna teiste koolidega,

kõrgkooli sissepääsenute protsent,

võlglaste ja väljalangejate hulk,

tuntud vilistlaste hulk, metoodikute ja vanemõpetajate hulk,

tagasisided korraldatud üritustest,

mikrokliima uuringute tulemused.

STRATEEGILISED PÕHIEESMÄRGID

1.  Juhtimise parandamine.

2.  Õpetajate õpetamise ja teenistujate töö parandamine.

3.  Kooli majandusliku olukorra parandamine.

4.  PR-tegevuse arendamine.

Strateegiliste põhieesmärkide täitmise teed:

A. KOOLITUS- koolil on koolitusstrateegia ja iga-aastased koolituskavad. Põhilisteks tegevusteks on:

- juhtkonna koolitus;

- sisekoolitus:         

- koolitusfirmade koolitused kogu töötajaskonnale;

- tasemekoolituse toetamine.

B. ENESEHINDAMINE, UURIMISTÖÖD, ARENGUVESTLUSED- kooli enesehindamiselementidest on tekkimisel enesehindamissüsteem, jätkuvad/arenevad  õpetajate uurimistööde konverentsid ja õpilasuurimistööde kaitsmised, laienevad arenguvestlused õpilastega ja algavad töötajatega; Saaremaa Miniteaduspäevade traditsiooni kujundamine.

C. MAJANDUSLIKU OLUKORRA PARANDAMINE:

Kokkuhoiupoliitika maja sees.

Eelarvevahendite kokkuleppeline jaotamine maja sees.

Linna arengukavasse oma ettepanekute tegemine.

Lobitöö hoolekogu, linnavalitsuse ja –volikoguga.

Säästuprojektide tegemine.

Koostöö erinevate fondidega.

Omatulu teenimine koolis ja kooli sööklas.

Õpilaskodu teenimisvõimaluste suurendamine.

C. PR-PLAANI KOOSTAMINE- kõigi huvigruppidega koostöö tegemine; eriline tähelepanu koostööle meediaga; kooli atribuutika täiendamine. Peamiseks eesmärgiks on 1. ja 10.klassi edukas komplekteerimine.

Õpilaste tasakaalustatud vaimse ja füüsilise arengu tagamiseks on hädavajalik ehitada kooli territooriumile ujula- käsitöökeskus (projekt 3+), siis saab suurendada ka kehalise kasvatuse tundide arvu  ja süvendada käsitööõpetust.

2007/08 õppeaasta põhieesmärk on

INIMEST VÄÄTUSTAV KOOL.

2008/09 õppeaasta põhieesmärk on

INIMEST VÄÄRTUSTAV KOOL, KOOLI VÄÄRTUSTAV INIMENE.

2008/09 õppeaasta on pühendatud kooli 90-ndale sünnipäevale.

8. TEGEVUSKAVA

8.1. vastutav direktor Viljar Aro

 8.2. vastutav õppealajuhataja õppekasvatuse alal Marek Schapel

8.3. vastutav õppealajuhataja algklasside ja koolituse alal Sirje Ess

8.4. vastutav õppealajuhataja projektõppe alal Indrek Peil

8.5. vastutav psühholoog Mia Rand (koostöös SÜG Sihtasutusega)

8.6. vastutavad huvijuhid Triino Lest ja Diana Õun (koostöös SÜG Sihtasutusega)

8.7. vastutab finantsjuht Marika Pärtel (koostöös SÜG Sihtasutusega)

8.8. vastutab haldusjuht Aado Haandi (koostöös SÜG Sihtasutusega)

8.9. vastutav raamatukogu juhataja Iivi Vikat

9. ARENGUKAVA MUUTMINE