Kooli lõpetamise tingimused


Väljavõte kooli hindamisjuhendist

Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

Gümnaasiumiastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursus koosneb 30 ± 5 tunnist. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel ning õpilase arengut arvestades.

Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.

Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel:
1)    12. klassi õpilasele, kelle õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, 12. klassis ei olnud tal rohkem kui üks kursus, mille hinne on “puudulik” või “nõrk”  ja kes on kõik sooritatud lõpueksamid sooritanud positiivselt; hindega “puudulik” või “nõrk” ei tohi olla hinnatud riigieksami valikaine;
2)    isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või sooritas ta riigieksami mitterahuldavalt ja kes selle kooli juures, kus ta õppis, on järgmisel õppeaastal positiivselt sooritanud kõik tema poolt sooritatud riigieksamid.

12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus, kui ta ei ole täitnud eelpool nimetatud gümnaasiumi lõputunnistuse andmise tingimusi.

Gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on “väga hea” ja käitumine “eeskujulik” või “hea” ning kõigi kursusehinnete seas ei ole rohkem kui 25 hinnet „hea“ , tunnustatatakse õppenõukogu otsusel kuldmedaliga ja Külliki Järvila graafilise lehega.

Gümnaasiumilõpetajat, kellel on kuni kahes õppeaines kooliastmehinne vähemalt “hea” ja ülejäänud õppeainetes “väga hea” ning käitumine “eeskujulik” või “hea”, tunnustatakse õppenõukogu otsusel hõbemedaliga ja Külliki Järvila graafilise lehega.

Gümnaasiumilõpetaja, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes aines, autasustatakse kooli õppenõukogu otsusega kiituskirjaga “Väga heade tulemuste eest üksikutes õppeainetes”. Nendes õppeainetes peab kooliastmehinne olema “väga hea”, nende ainete koolieksamihinne 12. klassis on “väga hea” ja õpilane on saavutanud tulemusi aineolümpiaadidel. Ülejäänud õppeainetes on edasijõudmine on vähemalt rahuldav.

Mõnes aines eriti silmapaistnud gümnaasiumilõpetajat tunnustatakse rahaliste autasudega:
H. Frey  nimeline preemia – parim matemaatik;
P. Saagpaku  nimeline preemia – parim inglise keele tundja;
A. Uustulndi  nimeline preemia – parim eesti keele ja kirjanduse tundja;
Heinmetsa- nimeline preemia – parim füüsik;
“Arensburg Wochenblatti” preemia – parim saksa keele tundja;
Kooli loodusepreemia – parim loodusetundja;
“Teetormaja” preemia – parim arvutitundja;
Nils Holgersoni preemia – parim rootsi keele tundja
Parim sportlane;
Kultuuripreemia.